[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ammonifikatsioon ‹-i 21› ‹s›
biol põll lämmastikku sisaldavate orgaaniliste ainete mikroobne lagunemine

autolüüs ‹-i 21› ‹s›
biol rakkude ja kudede lagunemine pärast surma nende eneste ensüümide toimel

beeta|lagunemine ‹-se 5› ‹s›
füüs aatomituuma teat. radioaktiivne lagunemine

denitrifikatsioon ‹-i 21› ‹s›
keem põll nitraatide lagundamine v. lagunemine vaba lämmastikuni (näit. mullas)

dissotsiatsioon ‹-i 21› ‹s›
keem (molekulide) lagunemine

elektrolüüs ‹-i 21› ‹s›
keem elektrivoolu toimel kulgev lahustatud v. sulatatud elektrolüüdi keemiline lagunemine

fotolüüs ‹-i 21› ‹s›
keem ühendite lagundamine v. lagunemine valguse toimel

hemolüüs ‹-i 21› ‹s›
med punaliblede lagunemine ja hemoglobiini vabanemine neist

koagulatsioon ‹-i 21› ‹s›
keem füsiol kolloidsüsteemi lagunemine (v. lagundamine), kusjuures väikesed kolloidosakesed liituvad suuremateks. Valkude koagulatsioon ehk kalgendumine.

korrosioon ‹-i 21› ‹s›

1. keem lagunemine keskkonna v. sööbiva aine toimel; roostetamine, roostetus. Metallide keemiline, elektrokeemiline korrosioon. Raua ja rauasulamite korrosiooni nimetatakse ka roostetamiseks.
2. geol murenemine v. purunemine vee v. õhu toimel. Kivimite korrosioon.

lagu ‹lao 27 või lagu 11› ‹s›
hrv lagunemine. Vanas majas lõhnas kõdu ja lagu järele. Mõisahoone lagu oleks mõne aasta eest saanud peatada. *Kuis oli hää, et alustasin rändu / teid märgi viimse lume laost .. M. Raud. || lagunenu, rusu. Müüriäärne on lagu täis. *.. pea uusi sambaid kannab rusu, lagu .. M. Under.
▷ Liitsõnad: jää|lagu, lume|lagu, teedelagu.

lüüs1 ‹-i 21› ‹s›

1. med palaviku pikaldane vaibumine (hrl. koos muude haigusnähtude järkjärgulise taandumisega)
2. biol orgaaniliste struktuuride (näit. vere punaliblede, bakterite) lagunemine lagundava aine toimel

proteolüüs ‹-i 21› ‹s›
keem biol valkude lagunemine lahustuvateks ja organismile omastatavateks aineteks