[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 54 artiklit

folkloor ‹-i 21› ‹s›
rahvaluule; laiemalt ka rahvamuusika, -tants jm. vaimne looming. Eesti, vene, germaani, slaavi folkloor.
▷ Liitsõnad: lastefolkloor.

juurde
I. ‹postp› [gen]
1. kellegi, millegi vahetusse lähedusse, täiesti lähedale. Läks akna, ukse juurde. Astus laua, kapi, voodi juurde. Õpilane kutsuti tahvli juurde. Aja auto maja juurde! Jooksis ühe puu juurest teise puu juurde. Käis ühe mehe juurest teise juurde. Tõstis käe kõrva juurde. Pani pudeli suu juurde ja jõi. Koer läks peremehe juurde. Tule minu juurde! Tüdruk läks teiste laste juurde mängima. Rada viib väikese metsajärve juurde. Tee tõe juurde oli raske. *Koolimaja juurde sai paar versta. M. Metsanurk. || (laiemalt:) kuhugi lähedusse ja ka sisse. Lähen sauna juurde ja panen veel tuld alla. *Läksin vahel lauda juurde vaatama, aga juba tema seal – kükitab lehma all [lüpsta].. A. H. Tammsaare. *Pealelõunal kogunesid koolilapsed koolitoa juurde, et õpitud laule veel korrata. O. Luts.
2. kellegi asu-, elu- v. töökohta; kellegi jutule v. vastuvõtule, (mingis asjas) kellegi poole. Sõitsin pühapäevaks maale vanaema juurde. Vanemad kolisid linna laste juurde. Poiss sai korterisse tädi juurde. Viis lapse tuttavate juurde. Kutsusin ta enese juurde koju. Lähen homme arsti juurde. Läheb juuksuri, õmbleja juurde. Tulid sa minu juurde niisama või oli sul asja ka?
3. osutab asutusele v. organisatsioonile, mille alluvusse v. koosseisu miski v. keegi allutatakse v. jääb. Linnavalitsuse juurde moodustati mitu komisjoni. Keskaja koolid rajati ennekõike suurte kirikute ja kloostrite juurde. Jäi pärast lõpetamist ülikooli juurde tööle.
4. osutab sellele, mille kasutamisele v. käsitlemisele v. millega tegelemisele asutakse. Asus paadis kohe aerude juurde. Viimastel aastatel on kunstnik pöördunud tagasi õlimaali juurde. Kirjanduse õpetamisel jõuti Vilde loomingu juurde. Asume uue töö, teema juurde. Mindi järgmise päevakorrapunkti, küsimuse juurde. Pärast ettekannet asuti läbirääkimiste juurde. Asus ilma pikema keerutamiseta asja juurde. Riigipöördega tuli võimu juurde uus klikk. Iga kingsepp jäägu oma liistude juurde.
5. osutab otsusele, arvamusele, harvemini tegevusele, millel püsitakse v. otsustatakse püsida (esineb üksnes jääma-verbiga). Isa jäi oma tahtmise juurde kindlaks. Kas sa jääd oma sõnade, ütluse, arvamuse juurde? Pika arutlemise järel jäädi selle juurde, et kõige parem on asjast vaikida. Proovis üht ja teist, kuid lõpuks jäi oma endise ameti juurde. *Katsus juba talvemütsigi korraks pähe, aga jäi lõpuks siiski musta kaabu juurde. M. Metsanurk.
6. millelegi lisaks, millegi kõrvale. Kohvi juurde pakuti konjakit. Õlle juurde sobib hästi juust. Prae juurde käis kõrvitsasalat. Ostis elegantse mantli juurde ka uue kübara. Heliplaadi juurde kuulus tutvustav brošüür. | piltl. Tuli halva mängu juurde hea nägu teha. || (vahel ka:) koostisosana millessegi. Etiooplannade riietuse juurde kuuluvad valged seelikud.
7. ‹tänapäeval tavalisem põhisõna allatiiv› osutab teat. seisundisse siirdumisele. Tule mõistuse juurde, mees! *..ei märganud muud, kui et poiss on pääsemas tagasi meelemärkuse juurde.. A. Mälk.
II. ‹adv›
1. vahetusse lähedusse, täiesti lähedale. Astus mulle juurde ja küsis suitsu. Ta tuli lähemale, kuid päris juurde ei tulnud. Rebane hiilis oma saagile vargsi juurde. Koer ei lasknud kedagi endale juurde. Siia ei pääse autoga juurde. *Seda rääku oleks kerge kinni püüda, vaja ainult tasa juurde minna. O. Luts.
2. juba olemasolevale lisaks. Rahvast, külalisi tuli järjest juurde. Tööjõudu on vähe, andke veel kaks meest juurde! Vaenlane vedas rindelõiku vägesid ja varustust juurde. Asulasse on ehitatud mitu maja juurde. Raiesmikust tehti põldu juurde. Kauplus tellis kaupa juurde. Viska kaminasse paar halgu juurde! Tuba on nii mööblit täis, et siia enam midagi juurde ei pane. Ta sai palka juurde. Pani summale paar krooni juurde. Tööd, ülesandeid tuleb kogu aeg juurde. Pani, mõtles edasirääkimisel loole veel omalt poolt üht-teist juurde. Ta on palju juurde õppinud. Need leiud annavad meie teadmistele mõndagi juurde. Ta on kaalus juurde võtnud. Hoogu juurde! Puhkus andis jõudu juurde. *Ei anna külm päevalgi järele, vaata kui keerab veel juurdegi. V. Lattik. || midagi muud mingile toidule, tegevusele v. olukorrale kõrvale, sellele lisaks. Mängis pilli ja laulis sinna juurde. Sõi suppi leiba juurde hammustamata. *Oli mahe suveõhtu linnulaulu ja lillelõhnaga, ning sinna juurde veel maasikad. V. Beekman (tlk).

juures
I. ‹postp› [gen]
1. kellegi, millegi vahetus läheduses, täiesti lähedal. Seisis akna juures. Ema toimetas pliidi juures. Raudteejaama juures on autode parkimisplats. Meisterdab midagi tisleripingi juures. Silla juures on jõgi lahti. Ootan sind postkontori juures. Koer ei püsinud karjase juures. Istu natuke minu juures! Lapsed magasid ema juures. Peatus aeg-ajalt mõne vestlejate rühma juures. Ajasime natuke juttu tassi kohvi juures 'tassi kohvi juues'. Minu mõtted olid kogu aeg sinu juures, olin mõtetega sinu juures. *Peale sööki istusid mehed õllekannude juures. A. Mälk. || kallal. *Ja ajas pikema jututa püksid maha. Hakkas aluspükste juures kohmitsema. I. Sikemäe. || (laiemalt:) kusagil läheduses ja ka sees. Toimetab midagi karjalauda juures. Ma käin korra poe juures!
2. kellegi asu-, elu- v. töökohas; kellegi jutul v. vastuvõtul, (mingis asjas) kellegi pool. Ta elab tütre juures. Poiss oli korteris ühe vanainimese juures. Tüdruk kasvas üles vanaema juures. Pühade ajal olin Tartus sugulaste juures. Ma jõin juba Hendriksonide juures kohvi. Ta käis eile minu juures. Käisin hiljuti arsti, õmbleja, juuksuri juures. Käis mitme tuttava juures raha laenamas. Ta rõivad on õmmeldud hea rätsepa juures 'rõivad on õmmelnud hea rätsep'.
3. osutab asutusele v. organisatsioonile, mille alluvusse v. koosseisu miski v. keegi kuulub. Koduloomuuseumi juures tegutseb kodu-uurijate ring. Töötasin mitmel pool maakonnalehtede juures. || osutab juhtivale, suunavale isikule. On õppinud „Pallases” N. Triigi juures. Lõpetas konservatooriumi kompositsiooni erialal H. Elleri juures.
4. osutab isikule vm. elusolendile, samuti esemele v. nähtusele, kellel v. millel midagi esineb ning kelle v. mille suhtes midagi nenditakse (sageli on teised väljendusvõimalused paremad). Eri inimeste juures avaldub rahulolematus erinevalt. Mulle ei meeldi see joon tema juures. Mis sind selle loo juures häirib? Liblikate juures meeldis nende värvikirevus. *Aga küllap oli Sidonialgi Laulu juures midagi võõrastada, kas või tema halliseguseid juukseid. E. Krusten.
5. osutab nähtusele, olukorrale, asjaolule vms., mille puhul v. korral midagi toimub (sageli on teised väljendusvõimalused paremad). Toodangu praeguse taseme juures on see võimalik. Vesi keeb 100˚ C juures. Sellise kiiruse, tempo juures jääme küll hiljaks. Sinu võimaluste, tutvuste juures ei peaks see eriti raske olema. Võpatas selle mõtte juures. Ma ei saa sind aidata isegi kõige parema tahtmise juures. Hingeldas vähimagi füüsilise pingutuse juures. Kõige selle juures ei saa unustada, et.. *Jooksin iga kellahelina juures avama.. R. Kaugver. || osutab mingile tegevusele, millega ühenduses midagi nenditakse (sageli on teised väljendusvõimalused paremad). Ta oli usinasti töö juures. Ilmutas kauplemise juures erilist osavust. Kingad loksusid käimise juures. Oli ihu ja hingega, südamega, innuga asja juures. Oigas iga liigutuse, sammu juures. Mehed läksid kaardimängu juures kaklema. *Ehk eksis Juhan tegemise juures? J. Parijõgi.
6. osutab kellegi seisundile v. omadusele. Ta on hea, täie tervise juures. Vanamees ei ole enam päris mõistuse juures. Haavatu oli täie teadvuse juures. Tema oma tagasihoidlikkuse juures selle ülesandega küll toime ei tule. *Ja ta [= tüdruk] oli jõu juures, sest kandis kompsu ja toetas teisi. A. Mälk.
7. millelegi lisaks. Kõige selle juures jätkub tal veel aega kirjanduse lugemisekski. *Oma lüheldase kasvu juures on see veider mehike veel pisut küürus.. O. Luts.
8. osutab püsivamale valdus- v. kasutus-, ka käsitlusobjektile (tavalisem on selles funktsioonis adessiiv). Võimu juures on konservatiivid. Selle teema juures me pikemalt ei peatu.
9. kõnek osutab isikule, kelle suhtes teisel isikul on teat. mõju. Sel noormehel on suur menu tütarlaste juures. Minu juures sul selline plaan läbi ei lähe.
10. van nimel, pandiks pannes. *„Armas laps,” rääkis ema nüüd, „oma ja sinu hingeõnnistuse juures vannun, et see on hoopis teine asi.” A. H. Tammsaare.
II. ‹adv›
1. vahetus läheduses, täiesti lähedal (nägemas, kuulmas vms.). Olin juba päris juures, kui ta mind märkas. Keegi peab raskel haigel juures valvama. Ma olin juures, kui see juhtus. Pead sa igal pool ninapidi juures vahtima!
2. küljes (hrl. mittesoovitavast kõrvalnähtusest kõneldes). Piimal oli mingi võõras maitse juures. Riietel on koirohu lõhn juures. Mehel olid õllelõhnad juures. Sel lool on natuke halb maik juures. Poisikesel oli näppamise mood juures. Eks sel asjal ole oma „aga” juures. *Kõiksugused albid kombed on tal juures. A. Kitzberg.
3. varasemale lisandunud. Huviliste arv suureneb, täna on jälle mitu uut inimest juures. *Tõsi, uusi masinaid on juures. Keskel pole enam tühja ruumilarakat. I. Sikemäe.
Omaette tähendusega liitsõnad: kus|juures, seal|juures, see|juures, siinjuures

juurest
I. ‹postp› [gen]
1. kellegi v. millegi vahetust lähedusest, täiesti lähedalt. Tule akna juurest ära! See tänav algab raudteejaama juurest. Käis oma raamatuga ühe juurest teise juurde. Koer jooksis karjase juurest ära. Habe hakkas kõrvade juurest peale. Võttis pudeli suu juurest. || (laiemalt:) kusagilt lähedusest ja ka seest. Ema tuli lauda, sauna juurest. *Ma ei ole .. lehte veel vaadanudki. Praegu alles tõin teise vallamaja juurest ära. O. Luts.
2. kellegi asu-, elu- v. töökohast; kellegi jutult, kellegi poolt. Ta kolis vanemate juurest ära. Tulen praegu direktori juurest nõupidamiselt. Ta tuli juuksuri juurest. Tuli minu juurest abi saama. Astun sõbra juurest läbi. Käis meie juurest piima toomas. Ostsin kohvi Kaarmanni juurest.
3. osutab kohale, millega miski v. keegi on asumise, elunemise vm. läbi seotud. Nägu on kõrva juurest verine. Jõgi on silla juurest lahti. See mees on ajalehe juurest. *..kosilaseks polnud peremees, vaid käsitööline – tisler kiriku juurest.. A. H. Tammsaare. *„See on ju see... Ärnja-preili või kes... sealt köstri juurest,” ütleb Lible järsku. O. Luts.
4. osutab tegevusele, millest eemaldutakse v. mida sooritamast lakatakse. Vaatas hetkeks töö juurest üles. *Ta teeskles, nagu oleks tulnud just kõige kibedama askelduse juurest. R. Vellend.
5. osutab isikule, kellel esineb v. arvatakse esinevat mingit iseloomujoont v. suhtumist. Tema juurest küll valskust ei leia. *Vuih, et sa minu juurest ikka kohe egoistlikke tagamõtteid otsid! E. Vilde.
II. ‹adv›
1. vahetust lähedusest eemale, täiesti lähedalt eemale. Läks juurest pisut kaugemale.
2. vahetust lähedusest, täiesti lähedalt. Kui juurest ei leia, otsi kaugemalt. Juurest vaadatuna ei ole see nii ilus kui eemalt paistab. *Eemalt oli see ilus roheline saareke. Aga juurest oli rohkem liiva kui rohelist. M. Sillaots.
3. küljest ära (hrl. mittesoovitava kõrvalnähtusega ühenduses). Harjuta see mood endal juurest (ära)!

kodar ‹-a 2› ‹s›

1. rummu ja pöida ühendav pulga- v. varvataoline ratta osa. Vankri(ratta), voki(ratta) kodarad. Jalgrattal vahetati kaks kodarat. Sooteedel tuli suurtükki kodaratest lükata. || (laiemalt:) radiaalselt kulgev ühendusosa. Sõle kodarad. Kodaratega raha.
▷ Liitsõnad: puu|kodar, rattakodar.
2. jalase ja kausta vaheline ristpulk reel v. kelgul. Ree kodarad.
3. ‹hrl. pl.› kõnek jalg. Nüüd nii kiiresti, kui kodarad võtavad! Vaata kui võtan malaka ja virutan sulle vastu kodaraid! *„Korista oma kondid!” karjus Jürka nüüd ja ta hääletoon pani Malle kodarad käima. A. H. Tammsaare.

kodu ‹illat kodusse e. koju iness kodus e. kõnek kodu 11› ‹s›

1. kellegi püsiv elupaik (korter, majapidamine vms.) sisustuse ja muu varaga, sageli kaasa arvatud ka seal elav perekond v. omaksed. Mugav, hubane, moodne, maitsekalt sisustatud kodu. Ta kasvas üles kehvas paljulapselises kodus. Oma kodu looma, rajama, asutama, korras hoidma. Neil on väike, kuid ilus kodu. See on meie endine, uus, tulevane kodu. Koduta hulkur. Tema kodu on Tallinnas. Ühiselamutuba oli nende kodu. Kodust lahkuma. Astub, läheb kodu poole. Tuli oma koju tagasi. Tuli sõjaväest, koolivaheajaks koju käima. Jäin täna haiguse pärast koju. Läks töölt kohe koju. Saatis tütarlapse koju. Poeg elab vanemate juures kodus. Ta on kodus, kodust ära. Teised läksid külla, vanaperenaine jäi kodu hoidma. Aja kari metsast koju! Naine pühendas end kodule ja lastele. Tundke end nagu kodus 'vabalt, mugavalt'. Parem kurjas kodus kui heas külas. || (vahel ka laiemalt:) kodumaa. *Kui kellelgi on tema rahvus kallis, siis tehku ta midagi, mis leiab tähelepanu ja lugupidamist mitte ainult kodus, vaid ka välismaal .. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: isa|kodu, lapsepõlve|kodu, linna|kodu, maa|kodu, noorpõlve|kodu, peiu|kodu, pruudi|kodu, päris|kodu, suve|kodu, sünni|kodu, vanematekodu.
2. asupaik, asumisala, esinemispaik. See kaljusaar on koduks paljudele merelindudele. *Rahvarunodes, eriti loitsudes esinev Põhjala – see on kõige kurjuse ja tigeduse, külma ja pimeduse, nälja ja haiguste kodu .. A. Annist.
▷ Liitsõnad: alg|kodu, ürgkodu.
3. teat. (ajutist) elu- v. puhkepaika andev asutus; selle ruumid. Meremeeste kodu 'teat. hotelli tüüpi asutus'. Invaliidide, puuetega laste kodu. *Peavarju on Irma leidnud ühe heategeva seltsi kodus. R. Roht.
▷ Liitsõnad: laste|kodu, puhke|kodu, päeva|kodu, vanade|kodu, väikelastekodu.

kodune ‹-se 4›

1. ‹adj› kodus esinev, toimuv, valmistatav, kasutatav vms.; koduga seostuv. Kodune riietus, kleit, toit, elu, majapidamine. Kodused talitused, toimetused, askeldused. Aitas vanemaid kodustes töödes. Õpetaja kontrollis koduseid ülesandeid. Arst ruttas kodustele visiitidele. Range kodune kasvatus. Õpilase kodune olukord oli hea. Mõisnike koduseks keeleks oli saksa keel. Kooliajal oli kodune toetus vähene. Kodune arest. Kodusel teel valmistatud tööriistad. Kodune aadress, telefon. || (laiemalt:) kodupaigas, koduümbruses, kodumaal esinev, sellega seostuv. *Pealegi on siin [= kodupaigas] kõik tuntud: kodune tuul, kodune taevas, kodune päike, kodune maa ja mets ja kodune olek. J. Mändmets. *.. nüüd kõnnivad ka mõtted kaugeid kui ka koduseid teid. K. A. Hindrey.
2. ‹adj› kodus viibiv, sealt vähe väljas käiv; väljas tööl mittekäiv. Mees töötab, naine on kodune. Niikaua kui lapsed väikesed, oli ema kodune. Pensioniea saabumisega jäi isa koduseks. *Kitzbergid ise olid kodune rahvas, külas käisid nad harva .. V. Alttoa.
3. ‹s› ‹pl.› kodus elavad perekonnaliikmed. Külastas koduseid. Sain kodustelt kirja. Kuidas kodused elavad? Tervita koduseid minu poolt! Tunneb muret koduste pärast. Kodused ei tea minu kavatsustest veel midagi.
4. ‹adj› kodutunnet tekitav; mõnus, hubane. Seal oli kõik nii kodune, nagu oleksin olnud päris kodus. Krakov oli hästi kodune linn. Tuba oli väike, aga kodune. Einestati köögis, seal oli kodusem. Oli nii kodune istuda kamina ees. Mul oli seal väga kodune tunne. Kogu ümbruses valitses kodune rahu. || vaba, sundimatu, mitteametlik. Tekkis usalduslikult kodune vestlus. Kui ametiasjad räägitud, muutus jutt kodusemaks. Tal oli oma alluvatega üsna kodune vahekord. Tundsin end nende seltsis kohe kodusena.
5. ‹adj› oma olemuselt kellelegi lähedane, omane, mõistetav vms. Aja jooksul muutus ümbruskond mulle kodusemaks. Ta rääkis ka eesti keelt, kuid saksa keel oli talle siiski kodusem.

korp ‹korba 22› ‹s›

1. ka bot korkkoest koosnev puukoore väline surnud osa, karp. Kuuse soomusjas korp. Arukase krobeline mustjas korp. Vana männi tüvi on kaetud paksu pruunikashalli korbaga.
▷ Liitsõnad: kase|korp, kuuse|korp, männikorp; rõngas|korp, soomuskorp.
2. haavale tõmbunud paks koorik, kärn; korplööve. Haav oli tõmmanud peale pruuni korba. Lapse peanahk on korbaga kaetud. || (laiemalt:) midagi koorikuna kattev (mustuse)kord. *Minu märjaks saanud saapad ja püksisääred olid maanteetolmus võtnud inetu korba. L. Anvelt. *Tundis ainult, kuidas huultele oli merevee soolast tekkinud kiht korpa. A. Kaskneem.
▷ Liitsõnad: mördi|korp, pori|korp, verekorp.

kostüüm ‹-i 21› ‹s›

1. (voodriga) jakist (ka džemprist) ja seelikust koosnev naisterõivas. Kontoritöötaja kostüüm. Pikema seeliku ja taljes jakiga kostüüm. Elegantses, moodsas kostüümis daam.
▷ Liitsõnad: kevad|kostüüm, püks|kostüüm, rätsepa|kostüüm, suve|kostüüm, tänavakostüüm.
2. lava- v. maskeraadiriietus. Lavakujundus ja kostüümid on nimekalt kunstnikult. Näitlejad olid juba kostüümides. Karnevaliks, maskeraadiks õmbles ta endale ekstravagantse kostüümi. || (vahel ka laiemalt:) mingile ajastule, stiilile v. teat. otstarbeks kohane riietus. *Tüüpiline näide itaalia kostüümist oli peategelase isa riietus filmis „Itaallane Ameerikas”. M. Kalling.
▷ Liitsõnad: karnevali|kostüüm, lava|kostüüm, maskeraadi|kostüüm, maski|kostüüm, supel|kostüüm, teatrikostüüm.

käivitama ‹37›
masinat, mootorit, seadet käima, tööle v. liikuma panema. Mootorit, autot, masinat, konveierit, magnetofoni, jõujaama, generaatorit käivitama. Saekaater käivitati elektrimootori abil. Pumbad käivitame tuulemootoriga. Vahekohtunik käivitab stopperi. Maletšempionaadil käivitati kontrollkellad. *Paisutatud veevood panid mürisema turbiinid, need käivitasid veski ja villavabriku .. E. Järs. || (laiemalt). Propagandakampaania käivitas ajaleht. *.. olen küll veel väsinud ja unine, kuid suudan end ometi kuidagi käivitada ja vean lõunani välja .. M. Unt.
▷ Liitsõnad: taaskäivitama.

käivituma ‹37›
(masinate, mootorite, seadmete kohta:) käima, töötama, liikuma hakkama. Masinad käivitusid. Mootor käivitus kergesti, raskesti. Õhukompressor käivitub valju mürinaga. Osakonnas käivitusid trei- ja freespingid. || (laiemalt). Käivitub keerukas biokeemiline protsess. *Mu aju on nii ehitatud, et tungiva vajaduse korral käivitub tõrketa. A. Biin.

kütke ‹18› ‹s›

1. veise kinnitusvahend hrl. laudas tema paigale (näit. lõõg, lühike kett vms.). Lehmale seoti kütke kaela. Loomad on kütkesse pandud. Päästis härja kütkest lahti. Pull pääses kütkest lahti. *Kui Kaarel kütkeid päästis, tallas päits talle valusasti jala peale.. J. Parijõgi. || (laiemalt:) köidik, ahel. *.. siis paneme varga kütke, et ta meie käest enam ei pääse. F. R. Kreutzwald.
2. piltl köidik (2. täh.), kammits; mõjuvõim, meelevald. Orjuse kütked. Raputati endalt, purustati feodalismi kütked. Püüdis end vabastada hirmu kütkest. Inimesed olid ebausu, eelarvamuste kütkeis. Olin tugevate muljete, oma mõtete kütkes. Poiss oli muusika kütkes. *.. Kiusaja põrgu Madu oli oma ahvatluse võrgu üle minu heitnud ja ma juba siplesin abitult selle kütkes. B. Kangro.
▷ Liitsõnad: abielu|kütke, orjakütke.

levima ‹37›

1. (mingist kesk- v. lähtepunktist eri suundades) lai(em)ale alale v. kaugemale siirduma, laiali v. edasi kanduma; (üha) laiemalt teatavaks v. tuntuks saama. Valguskiired levivad sirgjooneliselt. Kahjutuli levis ka naabermajadele. Gripp levib piisknakkusena, piisknakkuse teel inimeselt inimesele. Vanamehe säärikutest levis tökati lehka. Üle näo levis rahulolev naeratus. Mõnus roidumus hakkas levima kogu kehas. Teade, kuuldus, uudis levis suust suhu, külast teise, kulutulena. Uued ideed levisid kiiresti rahva seas, üle maa. Laialt on levinud arvamus, et .. Pääsuke on levinud kogu Euroopas. *Ketruslaulud on väga levinud, neid tunti üle-eestiliselt .. Ü. Tedre.
2. (laiale alale) ulatuma, (laia ala) enda alla haarama, hõlmama; laiuma. Ümberringi levib ääretu taiga, stepp, kõrb. Troopilised vihmametsad levivad kahel pool ekvaatorit. Noored kurdmäestikud levivad maakeral vöönditena. *Paremal käel levis küla kesaväli, pahemal .. kahvatult haljendav rukkioras. E. Vilde.

logopeedia ‹1› ‹s›
ped õpetus kõnepuuetest ja nende ravimisest, kõneravi; (laiemalt:) kõnepuudega isikute õpetamise ja kasvatamise teooria ja praktika

metafoor ‹-i 21› ‹s›
kirj (liik kõnekujundeid:) sõna v. väljendi kasutamine sarnasuse alusel uudses, ülekantud tähenduses; (laiemalt:) igasugune kujundliku sõnatarvituse juht. Poeetilised metafoorid. Rahvaluule metafoorid. Poeet kasutab rohkesti metafoore. Teoses on jõulisi, haruldasi metafoore. Äratas tähelepanu metafoor „sinitaeva silm” päikese tähenduses.

nautika ‹1› ‹s›
mer laevasõiduteadus, laevasõidukunst; (laiemalt:) merendus

nina|alune

1. ‹s adj› nina, sõõrmete all asuv ülahuule osa; selles piirkonnas olev. Ninaalune märg, tatine, leemendab. Pühi ninaalune kuivaks, puhtaks. Näpib, sügab ninaalust. Ninaalused karvad. | (laiemalt). *Saan [oksi põletades] ninaalusegi kord soojaks ja magusa suitsuhaisu riietesse. A. H. Tammsaare.
2. ‹s› kõnek söök (ja jook), ninaesine. Tahab hästi süüa, korralikku ninaalust. Vana mees vareste roog, musta linnu leivakakk, hakkide ninaalune.

pahe ‹6› ‹s›
moraalselt taunitav omadus inimeste juures v. ilming ühiskonnas; (laiemalt:) paha asi, nõrk külg, halb tendents, viga, puudus. Ahnus, kadedus, teesklus jt. inimlikud pahed. Oma aja seltskonna pahed, nagu karjäärihimu, vaimsete huvide puudumine jne. Alkoholism on muutunud suureks sotsiaalseks paheks. Suitsetamine on laialt levinud pahe. Pahed on visad kaduma. Mingi pahega, pahe vastu võitlema. Pahest lahti, üle saama, vabanema. Kahest pahest väiksem, suurem. Tehnikaajastu pahedest rikutud loodus. Linnastumise pahed. Pisukest liialdamist ei peeta suureks paheks. *Ilukirjanduses peetakse sünonüümirohkust hüveks, tarbekirjanduses on oskussõnade sünonüümsus pahe. U. Liivaku.
▷ Liitsõnad: jooma|pahe, tsivilisatsioonipahe.

paraad|munder

1. paraadi ajal kantav pidulik munder. Igal kaardiväerügemendil oli oma paraadmunder. Sõjakooli kasvandikud olid püha puhul oma paraadmundrid selga pannud.
2. laiemalt; esindusrõivas. Laulupeoks muretseti kogu koorile paraadmundrid.

parameeter ‹-tri, -trit 2› ‹s›

1. füüs tehn (ka laiemalt:) mingit nähtust, eset, seadet vm. iseloomustav suurus. Gaasi parameetriteks on temperatuur, rõhk, tihedus, ruumala ja mass. Määrati kindlaks Maa tehiskaaslase orbiidi parameetrid: tiirlemisperiood, perigee ja apogee kõrgus, orbiidi kaldenurk.
2. mat ülesande sõnastamisel v. lahendamisel kasutatav abimuutuja

pesakond ‹-konna 22› ‹s›

1. ühel ajal sündinud v. väljahautud ja koos üleskasvanud pojad (hrl. imetajatel ja lindudel), üldkeeles vahel ka vanalinnud v. -loomad kaasa arvatud. Lõokese, hundi, metssigade pesakond. Pesakond põrsaid, kutsikaid, hiirepoegi. Varblasepaaril on igas pesakonnas viis–kuus poega. Jänesel on 2–3 pesakonda aastas. See kirju kukk on eelmisest pesakonnast. Üks pääsukeste pesakond hävitab suve jooksul kuni miljon putukat. *.. kuulnud korraga metshanede kisa. Lähedasest lagendikust lennanudki väike parv üle, vist üks pesakond. M. Metsanurk. || pesa, pesatäis (putukate, näit. sipelgate, mesilaste kohta). *.. aga mina olen sipelgatega hädas. Pean neid pesakondade kaupa kotiga metsast koju kandma. M. Raud.
2. piltl (ühe pere laste, harvemini kogu perekonna v. suguvõsa kohta). Saunamehe paljasjalgne pesakond. Need poisid on ühest pesakonnast. Kodus oli kaptenil naine ja kenake pesakond lapsi. *„Ja kes on siis see pesakond?” – „Sina oled üks neist, naine ja lapsed teised.” A. Saal. *See on teada asi, et Liivimaa pastorite seas mitmeid ühenimeliste pesakondi leida oli. J. Kross.
3. (taimede kohta:) pesa (10. täh.) Pesakond sibulaid. Tõmbas terve pesakonna kartuleid üles. Suurte pesakondadena kasvavad seened, mürklid. *Lepa igast kännutüükast võrsub pesakond noori kasvusid.. O. Tooming.
4. (laiemalt:) hulk, trobikond. Väike usklike pesakond hoidis kokku. *Loll, ega siis meie ise... Saadeti pesakond praktikante.. A. Uustulnd.

pietism ‹-i 21› ‹s›
17. saj. saksa protestantismis tekkinud, hiljem laiemalt levinud usuline vool, mis nõudis sisemist vagadust ja ilmalike lõbude hülgamist, vagatsus

praak ‹praagi 21› ‹s›
kehtestatud kvaliteedinõuetele mittevastav toode v. toodang. Parandatav, lõplik praak. Praaki tootma, tegema. Tsehh töötas ilma praagita. Pudenev krohv on ehitajate praak. Filmilint osutus praagiks. See kangapartii läheb praaki. Paranda oma praak ära. || (laiemalt millegi halvatasemelise kohta). Korvpallimängus oli palju tehnilist praaki. *Õpetaja peab pahatihti heaks tegema ka koduse kasvatuse praagi. P. Kreitzberg.

protagonist ‹-i 21› ‹s›
peaosa etendaja vanakreeka draamas; (laiemalt:) autori ideid kandev kirjandusteose (pea)tegelane. *Ta oli lakanud olemast .. ilmetu kõrvaltegelane, temast oli saanud omaenda kurbmängu protagonist. M. Riives (tlk).

pudel|puu
bot jämeda pudelja tüvega puu Austraalias (Brachychiton); laiemalt üldse jämeda vett varuva tüvega puu kuivas troopikas

puhas|tulu
maj ettevõtluse tulem pärast toodete ja teenuste müügist saadud laekumistest kõigi kulude mahaarvamist; (laiemalt:) tulude ja kulude vahe

puidu|töö
ehit puitkonstruktsioonide püstitamisel ja ehitise puitelementide paigaldamisel tehtav töö; ka puutöö laiemalt

puna|päine
punaste juustega. Punapäine plika. Ta on punapäine ja tedretäheline. || (laiemalt:) punas(t)e pea(de)ga. Punapäine rähn. *Rammus punapäine ristikhein / lõhnab raskelt siin.. M. Under.

surnud punkt

1. seisak, mingi tegevuse v. protsessi staadium, kus edasiminekut ei toimu või see on raskendatud. Töös tekkis surnud punkt. Vestlus jõudis surnud punkti. Asja uurimine seisab surnud punktis. Surve vastaspoolele ei vii läbirääkimisi surnud punktist välja. Rahalise toetusega tuleks luulesarja ilmumine surnud punktist välja aidata. Tõlkimine jäi surnud punktile (pidama). Heatahtlik kiri aitas mind surnud punktilt edasi.
2. tehn masina v. aparaadi mingi liikuva osa äärmise asendi koht, milles tema kiirus võrdub nulliga. Kolvi ülemine ja alumine surnud punkt. | (laiemalt koha v. hetke kohta, kus valitseb tasakaal). Kui teivashüppaja on kõrgeimas seisus, on ta hetkeks liikumatu, on nn. surnud punktis. Tsükloni keskuses on surnud punkt, kus valitseb täielik vaikus.
3. sport võistluste mingil etapil tekkiv seisund, mida iseloomustavad suur väsimus, hingamise takistus ja soov võistlust katkestada. Pingelistel võistlustel tekib maadlejatel surnud punkt. Kaaslaste ergutused aitasid jooksjal surnud punktist üle saada.

pupe ‹6› ‹s›
kõnek nukk [nuku]. Kummist, portselanist pupe. Lapsele osteti uus pupe. Kati on kena tüdruk nagu pupe. Ta lapsed käivad riides kui puped. | (laiemalt võrdlustes millegi kiituseks). *Kus mul oli maal ilus talu nagu pupe.. O. Luts. *Esimene peremees .. sihtis uue tüdruku kätetööd päris mõnusa näoga. „Näe rüblikut, kuhi kui pupe,” ütles ta. J. Sarapuu.

rahva|luule
rahva pärimuslik poeetiline sõnalooming, laiemalt ka kogu rahvapärimuslik vaimne kultuur; sün. folkloor. Eesti, mordva, soome, kreeka rahvaluule. Rahvaluulet koguma, uurima. Rahvusliku kirjanduse aluseks on rahvaluule.

rahva|pärimus
folkl rahva seas edasiantud pärimus (ka kogumõistena); laiemalt kogu rahvalooming; sün. rahvatraditsioon. Eesti, Kihnu rahvapärimused. Rahvapärimused pisuhänna tegemisest. Rahvapärimuse kogumine, talletamine. Rahvapärimuse järgi on voored Kalevipoja künnivaod. Rahvapärimus räägib, et Laiuse tammed on istutanud Karl XII. Rahvapärimusega seotud paigad. Kaali meteoriidikraatri kohta on rahvapärimusi. Rahvapärimustel põhinev jutustus. Rahvapärimustes ilmneb rahva vaimuelu rikkus.

rassism ‹-i 21› ‹s›
teooria, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud ebavõrdseteks rassideks, rassiteooria; selle rakendus tegelikus poliitikas. Rassism oli natsismi ideoloogiliseks aluseks. Rassismi sünnitatud metsikused. || (laiemalt:) halvustav suhtumine teisest rassist, rahvusest ja kultuurist inimestesse

rekord ‹-i 2› ‹s›
(ametlikult tunnustatud) parim tulemus v. saavutus mingil alal. a. sport parim ametlik võistlustulemus. Täna püstitati uus Eesti rekord kõrgushüppes. Kelle käes on, kellele kuulub praegu kergekaalu rekord surumises? Maailmarekordeid avaldatakse „Guinnessi rekordite raamatus”. Hüppasin eilsetel võistlustel isikliku rekordi. Rekordit purustama 'ületama'. Sportlane parandas oma rekordit 5 sekundiga. Kaugushüppes löödi 'ületati' senine rekord 5 sentimeetriga. *Pikk mees, kes tänu uiskudele veel pikem näib, läks rekordi poole nagu masin. Ü. Tuulik. b. (laiemalt). Pikkuse poolest on perekonnas rekord isa käes. Õhtusel koosviibimisel lõid, püstitasid aumärkide arvult rekordi itaallased. *Juba rongis kõneles ta väga vähe. Matka ajal püstitas sõnakehvuse rekordi. L. Meri.
▷ Liitsõnad: kaugushüppe|rekord, kettaheite|rekord, kiirus|rekord, kuulitõuke|rekord, kõrgushüppe|rekord, käimis|rekord, tõste|rekord, vasaraheite|rekord, ujumisrekord; maailma|rekord, mäe|rekord, noorte|rekord, olümpia|rekord, raja|rekord, spordirekord; külmarekord.

reliikvia ‹1› ‹s›
kirikl kirikuis v. kloostreis hoitav pühade isikute ihu, rõivaste v. esemete kultuslikult austatav säile. Püha reliikvia. Imettegevad reliikviad. Reliikviate austamine. *Paljude reliikviate seas on meil Püha Agathe kederluu, mida hoiavad kaks hõbedast inglit .. G. Helbemäe. || (laiemalt:) miski kallite mälestustega seotu, mälestusesemena alles hoitu. See vana kell on meie perekonna, perekondlik reliikvia.

risti|isa

1. meessoost ristivanem. Kellelegi ristiisaks hakkama, tulema. Mul on kolm ristiisa.
2. (laiemalt:) millelegi, mingile nähtusele nimeandja. Kes on selle ajakirja ristiisa?

sidestus ‹-e 5› ‹s›

1. tehn sidestamine; sidestumine; mingit mõju ülekandev ühendus seadmete v. nende osade vahel. Mehaaniline, elektriline, soojuslik, optiline sidestus.
▷ Liitsõnad: parasiit|sidestus, tagasisidestus.
2. (laiemalt:) igasugune toimeline side mingites süsteemides v. eluslooduses. Psühholoogiline sidestus (telepaatias).

sitikas ‹-ka, -kat 2› ‹s›

1. mardikas, kelle valmikud kaevavad väljaheidete alla käigu, et sellest toituda; (laiemalt:) roojatoiduline põrnikas. Põrnikad, sitikad jt. mardikad. Sitikate vastsed. Sitikad sumisevad. Oli kuulda sitika tiibade surinat. Suur must sitikas liikus aeglaselt üle tee. Sitikas põrkas lennul vastu planku. Selili justkui sitikas. *Keisririigi asjad käivad sitika sammul [= aeglaselt]. E. Kuus.
▷ Liitsõnad: põua|sitikas, rooja|sitikas, sitasitikas.
2. piltl (inimese kohta). a. väike (terane v. elav) laps. Kas see väike sitikas oskab tõesti juba lugeda? *Juba siis ta lausus mulle, et küll ma su, sitika, kord kosin.. H. Raudsepp. b. hlv. *Ei see sitikas tõuse täna enne lõunat. Oli ju teine täis nagu sikk, kui õhtul koju tuli.. A. Jakobson. *„Mis su tere, va sitikas, kua maksab,” vastas Pearu. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: poisisitikas.
3. (kerge kirumissõnana). *„Ah sa sitikas!” ütles Juulius tõsise pahameelega.. K. Ristikivi. *Sa sinine sitikas, kui oleks kasvõi üks korralik kergekuulipilduja... E. Raud.

sort ‹sordi 21› ‹s›

1. headusjärk, väärtusklass. a. (tootel). Ekstra, kõrgema, I sordi jahu. Suurem osa piimast läks teise sorti. Kolmanda sordi tubakas. Esimese sordi heeringas on teise sordi omast kallim. Veinidest pruugib ta ainult kõrgemaid sorte. Tundub olevat paremat sorti konjak. See on kehvemat sorti kangas. *See [= viin] toodi Tartust.., alam sort punase, kõrgem sort valge lakiga korgitud. H. Raudsepp. b. (laiemalt millegi v. kellegi väärtust hinnates). Valisime keskmist sorti kõrtsi. Kas paremat sorti paati pole? Need filmid on kõige odavamat sorti värk. See tsikkel on esimese sordi riist. Ta sihib uhkemat sorti tüdrukuid. Peab Minnit madalamat sorti naiseks. Alamat sorti rahvas. Ukse taga seisis keegi paremat sorti isand. Jalad on tal kõrgemat sorti. Vahendaja osutus esimest sorti närukaelaks. *Ega kündja ole lihtinimene. Ta nagu veidi kõrgemat sorti.. A. Kalmus.
2. põll aiand hrl. aretuse tulemusena saadav majanduslike ja bioloogiliste omaduste ning morfoloogiliste tunnuste poolest sarnaste taimede kogum. Minu isa aretatud sordid. Sellest liigist on aretatud tuhatkond sorti. Varajased, hilised sordid. Viljapuude külma-, talvekindlad sordid. Maasika tihedapuhmikulised, magusad sordid. Datli kohalikud sordid. Savimuldadele sobivad sordid. Saagikuse, maitseomaduste poolest erinevad sordid. Rajoonitud sordid. Külvati kolme sorti otra, parimat sorti lina. 'Ants' ja 'Ando' on head sorti kartulid. Aias kasvavad 'Kuldrenett', 'Talvenauding' ja mitmed teised sordid.
▷ Liitsõnad: daalia|sort, datli|sort, kaera|sort, kapsa|sort, kartuli|sort, kirsi|sort, lille|sort, muru|sort, nisu|sort, odra|sort, pirni|sort, ploomi|sort, riisi|sort, roosi|sort, rukki|sort, taime|sort, teravilja|sort, tomati|sort, tubaka|sort, viljapuu|sort, õunasort; sügis|sort, tali|sort, tööstus|sort, valik|sort, võrdlus|sort, võõrsort; aretus|sort, ema|sort, hübriid|sort, kloon|sort, liin|sort, populatsioonsort; lemmik|sort, uudissort.
3. mingi(te) tunnus(t)e põhjal eristatav (ja liigitatav) esemete, olendite, nähtuste rühm; liik, laad, tüüp, mast. Küpsetasin nelja sorti pirukaid. Siin on igat sorti jalavarje, alates sussidest ja lõpetades saabastega. Panin pesu kappi sortide järgi: linad vasakule, käterätid paremale. Armastab sibulat, küüslauku ja muud seda sorti söödavat. Eelistab paksemat sorti suppe. Palun üks väiksemat sorti kapsapea. Pliiatsikarbis oli kolme sorti sinist: hele-, tume- ja lillakassinine. Ta on hoopis teist sorti kui vend. Mart on sinu sorti inimene. Ta on seda sorti naisi, kelle ilu muutub aastatega ainult küpsemaks. Poiss on väänkael, isemeelset sorti. Too naine on sitkemast sordist. On üks sort inimesi, kes kunagi millegagi rahul pole. Siin töötab inimesi igast sordist. Kannatas kahte sorti rahvas: lapsed ja päris vanad. Tahaksin abiliseks mõnd nooremat sorti inimest. Seda sorti hulljulgus viib elu edasi. Laseb lendu igat sorti toorusi. Mul on mitut sorti muresid. Algas tugevamat sorti paduvihm. *Olevat kunstnik ja see sort on ikka rehkendamises nõrk.. H. Raudsepp. || sarnase tehnoloogiaga (sarnase retsepti järgi) valmistatud toodete rühm
▷ Liitsõnad: juustu|sort, leiva|sort, vorsti|sort, õllesort.

standard ‹-i, -it 2› ‹s›

1. kvaliteedi- jm. nõuete kogum, ühtsed kohustuslikud nõuded; normdokument nende nõuete kindlaksmääramiseks. Riiklik standard. Rahvusvahelised, Euroopa standardid. ISO standardid. Kehtiv, tühistatud standard. Finantsaruandluse, siseauditi standardid. Toiduainete, tööstustoodete standardid. Joogivee, nisuseemne standard. Standardite rahvusvaheline ühtlustamine. Standardit välja töötama, koostama. Kehtestati uued standardid. Soolasisaldus juustus ei vastanud standardile, standardi nõuetele. || (laiemalt:) näidis, eeskuju, etalon, millega midagi võrreldakse. Ajakirja kujundus vastas oma aja parimatele standarditele. *Sa oled idioot Euroopa standardite tasemel! E. Rannet.
▷ Liitsõnad: ettevõtte|standard, euro|standard, haridus|standard, termini|standard, toote|standard, tõustandard; maailmastandard; elustandard; kullastandard.
2. endisaegne Inglise ruumimõõt, 165 kuupjalga (u. 4,67 m³). *.. et laeva ümberminekut ära hoida, andis ta käsu viiskümmend standardit esimese sordi plankusid üle parda heita. H. Sergo.

sulam ‹-i 2› ‹s›

1. tehn aine, mis on saadud eri metallide v. metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel; (laiemalt:) metallide ja mittemetallide v. oksiidide, sulfiidide, soolade, orgaaniliste ainete jms. kokkusulatamisel saadud aine. Värviliste metallide sulamid. Alumiiniumi, nikli sulamid. Pronks on vase ja tina sulam. Sulamite füüsikalised omadused. Sulami struktuur, koostis. Korrosioonikindlad sulamid. Sulamite teooria.
▷ Liitsõnad: alumiiniumi|sulam, ferro|sulam, hõbeda|sulam, kroomi|sulam, kulla|sulam, magneesiumi|sulam, metalli|sulam, plaatina|sulam, raua|sulam, tsingi|sulam, vasesulam; kerg|sulam, kõvasulam; joote|sulam, takistussulam.
2. erilaadsete nähtuste, omaduste vms. segu v. ühendus. See teos kujutab endast suulise traditsiooni ja sürrealismi sulamit. Tema puhul on tegemist arukuse ja lapsemeelsuse sulamiga. *Eestlaste karakter olla sulam indo-euroopa dünaamikast ja uurali staatikast.. L. Meri. *Luuletaja ja akadeemiline teoreetik – see sulam pole just harilik meie taeva all.. E. Siirak.

taksidermia ‹1› ‹s›
loomatopiste tegemine; (laiemalt:) kõik toimingud loomade säilitamiseks (skelettide valmistamine, putukate kuivatamine jms.)

tarbimine ‹-se 5› ‹s›
ka maj aineliste vajaduste rahuldamine, konsumeerimine. Tootmislik, mittetootmislik tarbimine. Isikliku tarbimise fond. Tarbimine ühe inimese kohta. Esemete ja teenuste tarbimine. || (laiemalt ka vaimsete vajaduste rahuldamise kohta). Informatsiooni tarbimine.

tekst ‹-i 21› ‹s›

1. kirjutatud v. trükitud sõnade järjend; kirjutise v. trükise sõnaline osa. Mõnerealine, mitmeleheküljeline tekst. Seaduse, dokumendi, plakati, loosungi, kirja tekst. Hauasambal olev tekst on tuhmunud. Raamatu tekst ja illustratsioonid. Joonised on varustatud selgitava tekstiga. Teksti kärpima, parandama, muutma. Koosta lepingu tekst. Ettekande, loengu, kõne tekst. Eesti-, inglis-, ladinakeelne tekst. Kiil-, raidkirjas tekst. Murde-, kirjakeelne tekst. Käsikirjaline, paljundatud tekst. Ilukirjanduslikud, publitsistlikud, ametlikud, juriidilised tekstid. Pühad, kanoonilised tekstid. Uurib vanu tekste. Kommenteeritud tekst. Õpilased kasutavad adapteeritud tekste. Tekst tuleb homseks pähe õppida. Diktor luges teksti valede rõhuasetustega. Filmi, näidendi tekst. Vähese tekstiga, ilma tekstita osa (näitlejal). || libreto; laulu vm. vokaalteose sõnad. Ooperi, muusikali, vodevilli tekst. Tee sellele tekstile üks viis! Kelle tekstile laul on kirjutatud?
▷ Liitsõnad: alg|tekst, originaal|tekst, tõlketekst; raidkirja|tekst, trükitekst; ajakirjandus|tekst, draama|tekst, ilukirjandus|tekst, meedia|tekst, murde|tekst, rahvaluule|tekst, reklaam|tekst, tarbe|tekst, teadus|tekst, usu|tekst, õigustekst; inter|tekst, hüper|tekst, metatekst; võtmetekst; autori|tekst, diktori|tekst, laulu|tekst, palve|tekst, piibli|tekst, saatetekst; teletekst.
2. ka keel keelelise suhtluse suurim üksus, koosneb kindlate reeglite järgi ühendatud ja sidusat tervikut moodustavatest lõikudest, lausetest ja fraasidest. Suuline, kirjalik tekst. Teksti ülesehitus. || laiemalt ka informatsiooni mittekeeleline esitis (näit. fotodest v. filmidest kujunev sidus tervik). Graafiline tekst.
▷ Liitsõnad: all|tekst, kaastekst; pilttekst.
3. trük kirjakraad, mille suurus on 20 punkti; vastav trükikiri

tervis ‹-e 4 või -e 5› ‹s›

1. organismi normaalne, häireteta elutegevus, sellest johtuv kehaline ja vaimne heaolu; (laiemalt:) igasugune organismi seisund. Kehaline, vaimne tervis. Rahva, laste, loomade tervis. Hoolitse oma tervise eest! Tervist tuleb hoida. Tal on tervist ohustav, kahjustav, rikkuv töö. Pidev müra mõjub tervisele halvasti, hakkab tervise peale. Tapab tööga oma tervist. Teeb tööga tervisele liiga. Tervis logiseb tal igast kandist. Raske elu murdis ta tervise. Kaotas autoõnnetuses tervise. Kui vanas eas ka veel tervist oleks! Tervisest pakatav tüdruk, poiss. Mees oli täies tervises, täie tervise juures. Põgenikud olevat kõik elu ja tervise juures. Andku Jumal teile elu ja tervist! Sõitis sanatooriumisse tervist parandama, taastama. Kui kriis oli möödas, tuli tervis jõudsasti. Kuidas tervis on? Kuidas sa ennast tunned, mis tervis teeb? Küsis sõbra tervise järele. Tervisel ei ole viga midagi. Tervis on hea, suurepärane, rahuldav, halb, vilets, kehv. Laps on nõrga tervisega. Vanatädi tervis on endine. Viimasel aastal on tervis paremaks, halvemaks läinud. Tervis halvenes järsult. Tervis jätab soovida, pole täna suurem asi. Tervise poolest on lugu halb. Tema tervisega pole asjad korras. Tervis on hakanud mulle muret tegema. Kui tervis lubab, sõidan paariks päevaks maale. See töö nõuab raudset tervist. Soovin sulle tugevat tervist! Tal on lausa hobuse tervis 'väga tugev tervis'. Pane aga kingitud pärlid kaela ja kanna terviseks! Naer on terviseks. Vara kadunud – vähe kadunud, tervis kadunud – kõik kadunud. *Vana Sõmerase tervis ja jõud on ammu jäänud rõsketesse kaevanduskäikudesse. E. Tennov. | (ütlusena aevastuse korral). Tervist! Terviseks!
▷ Liitsõnad: ihutervis.
2. ‹hrl. pl.› kellegi vahendusel v. kirja teel edasi antavad head soovid v. tervitus. Ema saatis sulle tervisi. Vii talle minu poolt palju tervisi! Tõin sulle kodunt tervisi. Andke neile meie poolt ka tervised edasi. Tervisi Tartust! Aitäh terviste eest! *Lenda, ööbik, linnuke: / tuhat tervist temale! L. Koidula.
3. (kohtumisel kasutatava üldise tervitussõnana). Tervist, Jüri! Tervist, kulla sõber! No tervist! – Tervist. Ilus tervis! (sõbrameheliku tervitusväljendina, ka hüvastijätul). | (lahkumistervitusena). Head tervist! || tervitus. *„Jõudu!” – „Jõudu tarvis!” võttis naine tervise vastu .. J. Parijõgi. *Kui Peeter .. teretas, oli Mari esimene, kes lahke näoga igakord tervise vastu võttis .. A. Kitzberg.
4. (millegi tähistamisel, kellegi austamisel hrl. translatiivis:) kellegi v. millegi auks, hüvanguks. Jõime sünnilapse terviseks. Võtame meie sõpruse terviseks! Tõsteti klaasi lähedaste ja võõraste terviseks. Mehed lõid klaase kokku teineteise terviseks. Ütles pererahva terviseks toosti. Söödi ja joodi perenaise terviseks. Tegi välja pudeli šampanjat oma lapse terviseks. Tervist jooma. Teie terviseks, austatud noorpaar! *Joodi terviseks, peeti tervituskõnesid, lauldi ja mängiti. E. Särgava. || (klaase tõstes v. kokku lüües:) proosit! „Terviseks!” tõstis peremees šampanjaklaasi. Terviseks! Elagu sünnipäevalaps! Tervist! Klaasid löödi kokku.

tootmine ‹-se 5 või -se 4› ‹s›
tootmisvahendite abil hüviste loomine, toodete valmistamine, tootmisprotsess. Materiaalne tootmine. Tööstuslik, põllumajanduslik, käsitöönduslik tootmine. Kapitalistlik, sotsialistlik tootmine. Tootmisvahendite, tarbeesemete tootmine. Maavarade tootmine. Hankiv, töötlev tootmine. Tootmise tehniline tase. Tootmise efektiivsus, rütmilisus. Tootmise üldkulud. Tootmise arendamine, planeerimine, mehhaniseerimine. Tootmise kontsentratsioon, spetsialiseerumine. Uus aparaat anti, võeti tootmisse. Sõnaraamat on juba trükikojas tootmises. Tootmisest võeti maha mitu vananenud mudelit. Tootmiseks vajalik toormaterjal. || (laiemalt ka vaimse loova tegevuse kohta). *Võistlus Riia piiskopkonnaga aktiviseeris Tallinnaski vaimuliku kirjanduse tootmist .. E. Siirak.
▷ Liitsõnad: abi|tootmine, hulgi|tootmine, individuaal|tootmine, konveier|tootmine, kõrval|tootmine, käsitsi|tootmine, masin|tootmine, mass|tootmine, põhi|tootmine, sari|tootmine, seeria|tootmine, suur|tootmine, taas|tootmine, vabriku|tootmine, vool|tootmine, väike|tootmine, ühis|tootmine, üksiktootmine; kauba|tootmine, kulla|tootmine, liha|tootmine, nafta|tootmine, raua|tootmine, sööda|tootmine, teravilja|tootmine, tsemendi|tootmine, turbatootmine.

tuff ‹tufi 21› ‹s›
geol vulkaani purskesaadustest tsementeerumisel moodustunud kivim; (laiemalt:) igasugune urbne ja rabe kivim. Vulkaaniline tuff on looduslik ehitusmaterjal. Tufist müürid, sambad. Tufiga kaetud maja.
▷ Liitsõnad: ränituff.

töö ‹illat töösse e. töhe 15› ‹s›

1. inimese mis tahes tegevus, millega ta otseselt v. kaudselt loob endale elatusvahendid; (laiemalt:) vaimset v. füüsilist pingutust eeldav tegevus, mille siht on midagi ära teha; töötegemine, töötamine. Kehaline ehk füüsiline töö ja vaimne töö. Tootlik ehk produktiivne 'uusi väärtusi loov' töö ja mittetootlik töö. Lihtne, õppimata, kvalifitseerimata, must töö. Kvalifitseeritud, õpitud, puhas töö. Loov, loominguline, teaduslik töö. Vabatahtlik, tasuta töö. Tööd tegema 'töötama'. Elu täis tööd. Tööst saadav rõõm, rahuldus. Muud tal mõttes pole kui töö. Ei oska ilma tööta elada. Tööd lõhkuma, murdma, rügama, rühmama, rassima, vehkima, vihtuma. Tööle pihta, takka, valu andma. Tapab, kurnab, katkestab end tööga ära. Ei karda tööd. Armastab, põlgab, narrib tööd. On südamega töö küljes, võtab tööd südamega. Teeb endale tööga liiga. On lapsest saadik tööga harjunud. Tasub tööga oma võlga. Käed sügelevad töö järele. Ta ei taha käsi tööga määrida. Tööst karedad käed. Tema käes töö lausa lendab 'edeneb hästi'. On töö peale kange. On tööle usin, laisk. Talus pandi varakult tööle. Poisist on töö juures juba abi. Jõudu tööle! (tervituseks töötegija(i)le). Kõik on tühi töö ja vaimu närimine. || töötegemise konkreetne üksikjuht; teat. töölõik, tööülesanne; kohustus; askeldus, toimetus. Alustame tööd. Hakkame tööle. Töö käib. Läks keset tööd ära, jättis töö pooleli. Töö jäeti seisma. Töö laabus, sujus hästi, hakkas minema. Töö läks tühja, ei tulnud välja. Töö sai valmis. Töö kandis vilja. Töö surub peale, kasvab üle pea. Töö tahab tegemist. Juhata tüdrukutele töö kätte. Künd, külv ja teised kevadised tööd. Aitas meid põllu- ja muudel töödel. On iga töö peale meister. Oskab, tunneb oma tööd. Uut tööd on raske alustada. See on kerge, raske, tore, huvitav töö. Puulõhkumine oli poegade töö. Peab rahateenimist meeste tööks. Õpilase töö on õppimine. Tal on liiga palju tööd. Kodused tööd (majapidamistööde kohta). Päev läks tööde tähe all. || vaevanägemine, pingutus, tegemine; tegutsemine. Rohimisega oli terve suvi tööd. Majaehitus on tükk (tõsist) tööd. Uppujate päästmisega oli hea tükk tööd. Suurimgi anne nõuab tööd. Nende võrdlemine on tühi töö. Varas sai suure töö tulemusel kinni võetud. Ema juurde lipata oli tüdrukul silmapilgu töö. Tegi andmete korrastamisel ära suure töö. Tööd jätkus mõlemale väravavahile. Töö kuluaarides. *Tema käes on mu isatalu! Kavala kauba ja petise tööga kiskus ta selle minu käest ... M. Metsanurk. || (loomade tegevuse kohta). Mesilased, sipelgad on juba tööl. || (organisatsiooni vms. tegevuse kohta). Kongress alustas tööd. Võttis osa karskusseltsi tööst.
▷ Liitsõnad: abi|töö, administratiiv|töö, aia|töö, ametiühingu|töö, arhiivi|töö, betooni|töö, büroo|töö, eel|töö, ehitus|töö, elu|töö, ennetus|töö, ettevalmistus|töö, haridus|töö, heakorra|töö, heina|töö, hooaja|töö, hoog|töö, hädaabi|töö, ideoloogia|töö, istutus|töö, juhtimis|töö, juhu|töö, järel|töö, kaevamis|töö, kaevandamis|töö, kaevandus|töö, kaeve|töö, kaitse|töö, kantselei|töö, kasvatus|töö, keevitus|töö, kindlustus|töö, kirja|töö, klassi|töö, klubi|töö, kodu|töö, kontori|töö, kooli|töö, koristus|töö, korraldus|töö, kudumis|töö, kuivendus|töö, kultuuri|töö, kustutus|töö, kutse|töö, külvi|töö, künni|töö, laadimis|töö, labida|töö, lauda|töö, leiva|töö, liht|töö, lindi|töö, lobi|töö, loome|töö, lossimis|töö, lõhkamis|töö, löök|töö, maa|töö, maaparandus|töö, majapidamis|töö, melioratsiooni|töö, metalli|töö, metsa|töö, misjoni|töö, montaaži|töö, mulla|töö, mõisa|töö, müüri|töö, nõela|töö, näpu|töö, operatiiv|töö, organiseerimis|töö, oskus|töö, paberi|töö, palga|töö, parandus|töö, parlamendi|töö, partei|töö, planeerimis|töö, pleki|töö, praak|töö, proovi|töö, puidu|töö, puu|töö, puurimis|töö, põllu|töö, päeva|töö, pääste|töö, raua|töö, remondi|töö, remont|töö, riigi|töö, sise|töö, sotsiaal|töö, spordi|töö, stuudio|töö, sunni|töö, suve|töö, süvendus|töö, taastamis|töö, talu|töö, teadus|töö, teatri|töö, tee|töö, tehase|töö, tele|töö, teo|töö, toimetamis|töö, trüki|töö, tunni|töö, uurimis|töö, vabriku|töö, vaimu|töö, viimistlus|töö, viljakoristus|töö, väli(s)|töö, väljakaevamis|töö, värvimis|töö, õppe|töö, öö|töö, ülesehitustöö; advokaadi|töö, ametniku|töö, arsti|töö, brigaadi|töö, individuaal|töö, inseneri|töö, juuksuri|töö, kingsepa|töö, kullassepa|töö, lavastaja|töö, lukksepa|töö, maalri|töö, meeste|töö, ministri|töö, müürsepa|töö, naiste|töö, näitleja|töö, operaatori|töö, orja|töö, pedagoogi|töö, puusepa|töö, rätsepa|töö, rühma|töö, sekretäri|töö, sepa|töö, tisleri|töö, traktoristi|töö, treeneri|töö, õpetaja|töö, ühistöö; aja|töö, kõrval|töö, lisa|töö, põhi|töö, tüki|töö, ületunnitöö; kaamera|töö, kirve|töö, käsi|töö, käsitsi|töö, käte|töö, masina|töö, traktoritöö; kevad|töö, suve|töö, sügistöö(d); hiigel|töö, pisi|töö, vägitöö; kihutus|töö, selgitus|töö, veenmis|töö, õõnestus|töö, ässitustöö; kaas|töö, koostöö; kiir|töö, oote|töö, teenus|töö, tellimustöö; hoora|töö, kuri|töö, mõrtsuka|töö, patu|töö, tapa|töö, timuka|töö, veretöö; hävitus|töö, laastamis|töö, purustustöö.
2. palgatöö, teenistus, amet, töökoht (ka töötamise paigana) vrd töö (1. täh.) Tööd otsima, nõudma, pakkuma, lubama. Maal ei ole tööd. Sai lehe juures tööd. Sai parema töö peale. Võeti tööle. Elatab end juhuslikust tööst. Mis töö peale ta minna tahab? Läks tööd kuulama. Tule meile tööle. Mis tööd te mulle pakute? Tahab, et tal oleks kindel töö. Vallandati töölt. Lasti töölt lahti. Jäi tööta. Tööta meremehed. Tööle minema, töölt tulema. Käib iga päev tööl. Peab kell kaheksa tööl olema. Tõttab töhe. Helista mulle tööle. Sellest oli tööl täna juttu. Sai töö juurest tuusiku. *Bobiga [= koeraga] jalutamine on töö, sest selle eest saad sa raha .. E. Rängel.
3. töö tulemus, näit. kunstitöö, kirjutis, uurimus vms.; see, mille kallal töötatakse v. hakatakse töötama vrd töö (1., 2. täh.) Prantsuse impressionistide tööd. Ajaloolaste tööd. See romaan on ta esimene töö. Avaldas oma teadusliku töö. Surematud tööd. Õpetaja luges paremad tööd ette. Võistlusele saadetud tööd. Lõngajupid tõmmata töö pahemale poolele. Töö viimistlemiseks kasuta liivapaberit. Pane nüüd töö käest ja tule kohvi jooma. Tõstab pea töö kohalt. Tööde vastuvõtja. || kellegi v. millegi tegu. Kutsikad on naabri krantsi töö. Vihmavalang on Issanda töö. Suitsunud seinad on tule töö.
▷ Liitsõnad: auhinna|töö, bakalaureuse|töö, diplomi|töö, doktori|töö, ehis|töö, eksami|töö, heegeldus|töö, heli|töö, kandidaadi|töö, kirja|töö, konkursi|töö, kontroll|töö, kudumis|töö, kunsti|töö, kursuse|töö, lõpu|töö, magistri|töö, meistri|töö, naha|töö, näpu|töö, seminari|töö, sule|töö, taseme|töö, teadus|töö, uurimis|töö, valmis|töö, võistlus|töö, õmblustöö; kätetöö.
4. millegi tegevuses olemine, liikumine, talitlus, funktsioneerimine. Lihaste, organismi, südame, seedetrakti töö. Poksija treenib jalgade tööd. Mõistus hakkas jälle tööle. Pane oma pea tööle. Mootor, pump hakkas tööle. Relvad, kuulipildujad on tööle asunud. Pidur rakendatakse töösse pedaalile vajutamisega. Vihje ei hakanud tööle 'vihjel polnud mõju'. Miski on oma töö teinud 'miski on täies ulatuses mõju avaldanud, toiminud'. || ‹illatiivis ja inessiivis› (esineb väljendites, mis osutavad, et miski on tegemisel v. käigus). Pagaritel on töös kümme sorti saia. Stsenaarium anti töösse.
▷ Liitsõnad: mõttetöö; randmetöö.
5. füüs suurus, mis iseloomustab energia üleminekut ühelt objektilt teisele. Lendav mürsk teeb õhutakistuse ületamisel tööd. Töö mõõtühik on džaul.

vara1 ‹11› ‹s›
ka maj jur kellelegi kuuluvad asjad ja rahas hinnatavad õigused ning kohustused; (laiemalt:) miski (v. keegi) väärtust omav, väärtuslik; varandus. Isiklik, riigi, kroonu, ühiskonna, rahva vara. Kiriku varad. Abielu kestel soetatud vara. Peremeheta vara. Aineline, maine vara. Vara müüma, pärandama, pantima, jagama, üles kirjutama, konfiskeerima, arestima. Liikumatu vara van kinnisvara. Liikuv vara van vallasvara. Kodust vara kindlustama. Ära siruta kätt võõra vara järele! Rikutud vara väärtus tuleb hüvitada. Põgeneti kogu vara maha jättes. Varata inimesed. Vennad kisklesid vara pärast. Kraapis eluaeg vara kokku. Ta hing on vara küljes kinni. Hoidis aidas vilja, karusnahku, vaipu ja muud vara. Emandal on kirstud vara täis. Kott soola oli rasketel aegadel kallis vara. *Aga mul oli vara küllalt võtta: suur peegel, igasugust toa- ja köögikraami ja söögikraami. Pesu, patju ja tekke. V. Ilus. *.. ühe suure kivi all [leiduvat] ennemuiste peidetud vara, terve laevalast kirikutest röövitud kulda ja hõbedat. H. Sergo. || (muu kui ainelise kohta). Rahva vaimne vara. Lapsed on ta ainus vara. Tervis on kalleim vara. Nüüd on ülemaks varaks uni. || ‹liitsõna järelosana› esiosaga märgitu kogu(m), näit. sõnavara
▷ Liitsõnad: alus|vara, kaasa|vara, katte|vara, kinnis|vara, lahus|vara, pankroti|vara, peit|vara, põhi|vara, põlis|vara, pärand|vara, tagatis|vara, tarbe|vara, vaibe|vara, vallas|vara, ühisvara; kiriku|vara, kodu|vara, kolhoosi|vara, maja|vara, muuseumi|vara, perekonna|vara, riigivara; raud|vara, taga|vara, vanavara; loodus|vara, maa(põue)vara; jaos|vara, riist|vara, tark|vara, vabavara; jaot|vara, jutu|vara, keele|vara, kirja|vara, kultuuri|vara, kunsti|vara, laulu|vara, lugemis|vara, raamatu|vara, romaani|vara, vaimuvara; harjutus|vara, sõnavara.

vastu|mõju
füüs mõjuga kaasnev võrdne ja vastassuunaline mõju; (laiemalt mingile mõjule vastuseks tekkiva reaktsiooni kohta). Mõju ja vastumõju seadus. Liigne surve laste suunamisel tekitab alati vastumõju.

vähk ‹vähi 21› ‹s›

1. peam. vees elav lülijalgne selgrootu, koorikloom. Vähk on jões kivi all, kaldaurkas. Poisid olid silla all vähki püüdmas, võtmas. Koukis koldastest vähke. Keetes lähevad vähid punaseks. Valelt tabatud poiss jäi vakka, näost punane kui vähk. Käib tagurpidi nagu vähk. *.. kel on niisama palju varandust kui vähil villu [= õieti mitte midagi]. O. Luts. || ‹ainsuse väliskohakäändeis adverbilaadselt› vähipüük. Vähile minema. Käis vähil. Naabrid tulid vähilt.
▷ Liitsõnad: erak|vähk, jõe|vähk, kirp|vähk, koot|vähk, mere|vähk, meri|vähk, pisi|vähk, ritsik|vähk, tõru|vähk, ürgvähk.
2. med pahaloomuline kasvaja, mis saab alguse epiteelkoest, kartsinoom; (laiemalt kõigi pahaloomuliste kasvajate kohta). Kopsu- ja hingamisteede, mao- ja seedeelundite vähk. Vähi latentne periood võib kesta 30 aastat. Naine jäi vähki, naisel on vähk.
▷ Liitsõnad: eesnäärme|vähk, emaka|vähk, huule|vähk, keele|vähk, kopsu|vähk, kusepõie|vähk, kõri|vähk, mao|vähk, päraku|vähk, rinnanäärme|vähk, röntgen|vähk, verevähk.
3. taimehaigus, mis tekib parasiitseente, bakterite v. viiruste tegevuse tagajärjel. Viljapuude vähk. Vähist kahjustatud ilupuud. Vähist nakatatud kartulipõld.
▷ Liitsõnad: juure|vähk, kartuli|vähk, ristiku|vähk, seen|vähk, tõrvas|vähk, tüve|vähk, umbvähk.

õiguse|mõistmine ‹-se 5 või -se 4› ‹s›
jur kohtu tegevus: kehtivate õigusnormide rakendamine konkreetsete asjaolude hindamisel; (laiemalt:); õigluse jaluleseadmine; sün. kohtumõistmine. Õigusemõistmine on kohtute pädevuses. Kodune õigusemõistmine lõppes suure nutuga.

ühiskonna|teadus
‹hrl. pl.› ühiskonda ja selle allsüsteeme uuriv teadus (näit. ajalugu, majandusteadus, sotsioloogia, politoloogia), sotsiaalteadus; laiemalt hõlmab ka humanitaarteadusi