[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ekspansioon ‹-i 21› ‹s›

1. pol riigi piiride, võimu v. mõjusfääri laiendamine. Sõjaline ekspansioon. Majanduslik, ideoloogiline ekspansioon.
2. biol liigi levila laienemine. Rästas-roolinnu ekspansioon sisemaa järvedele.

kasv ‹-u 21› ‹s›

1. kasvamine, organismi ja ta osade massi ja mõõtmete suurenemine. Taimede, loomade kasv. Juuste, küünte kasv. Kasv aeglustub, lakkab. Taime kasv jäi kinni, kängu. Hea kasvuga puu. Pojenge kasteti kasvu ajal virtsaveega. || (üldisemalt:) suurenemine, lisandumine, laienemine, täienemine vm. Rahvastiku, linnade, linnaelanikkonna pidev kasv. Erakonna, organisatsiooni kasv. Tööstuse, kaubanduse, toodangu edasine kasv. Tööviljakuse kiire, järsk kasv. Spordimeisterlikkuse, teadlikkuse kasv. Spetsialistide osatähtsuse kasv. Tööpuuduse kasv.
▷ Liitsõnad: habeme|kasv, heina|kasv, juukse|kasv, jämedus|kasv, karva|kasv, kõrre|kasv, mugula|kasv, rohu|kasv, taime|kasv, vilja|kasv, ädalakasv; juurde|kasv, järel|kasv, pealekasv.
2. kehakasv, kogu (eriti pikkuses). Suurt, keskmist, lühikest, lüheldast, väikest kasvu mees. Mees oli pikka kasvu. Ta on kasvult väike, pikk, suur, minust lühem. Saleda kasvuga neiu. Sihvaka kasvuga noormees. Kasvult, kasvu poolest alla, üle keskmise mees. Poiss on juba täismehe kasvu. Lapsed olid ühte kasvu. Tohutu kasvuga mehemürakas. Jõudis kasvus vennale järele. Tüdruk kasvas ruttu oma kasvu täis. Väikest kasvu hobused. Taimed, päevalilled aina viskasid kasvu juurde. || inimkeha pikkusest lähtuv rõivastusesemete pikkusjärk. Ülikond nr. 52, III kasv.
▷ Liitsõnad: hiid|kasv, hiigel|kasv, hiigla|kasv, keha|kasv, kääbuskasv.
3. taime noor (aasta jooksul kasvanud) oksa v. ladva jätk; võsu. Kuuskede ja mändide noored kasvud. Kitsed ja põdrad söövad noorte puude kasve. Känd, lepp ajas tugevasti kasve. Väänroosi õied arenevad eelmise aasta kasvudel.
▷ Liitsõnad: aasta|kasv, männikasv.
4. mingi taim üldse, hrl. rohttaim. Kõrkjataolised rohelised kasvud. Ujuja takerdus mingisugustesse kasvudesse. *Matšeetega rajas ta teed läbi rohu, pilliroo ja tihedate kasvude .. E. Heinaste (tlk). *Aga siis kuivab ka järv, ei ole teda enam teps ja asegi kattub kasvude ja kõrgete puudega. M. Metsanurk.
▷ Liitsõnad: soo|kasv, vee|kasv, vään|kasv, väätkasv.

pulss ‹pulsi 21› ‹s›

1. ka med keha pinnal tukslemisena tuntav arterite tõukeline (rütmiline) laienemine südame pumbatud vere toimel. Nõrk, hea, sage, aeglane, rahulik, korratu pulss. Pulsi korrapärane rütm. Pulsi täitumus. Pulss lööb kiiresti, jõuliselt. Arst võttis lamaja käe ja kompas, katsus, mõõtis pulssi. Ema loeb poja randmelt pulssi. Palaviku korral pulss kiireneb, sageneb. Magades pulss aeglustub, pulsi sagedus 'pulsisagedus' väheneb. Pulssi polnud, pulss oli lakanud. Meelekohtades taob, tuksub pulss. *Minu pulssi katsumas käies väitsid tohtrid, et see võnkleb vaevaliselt nagu siksakiline kustuv maojälg kõrbeliivas. A. Beekman. || piltl millegi hrl. intensiivne rütm. Ta tunnetab hästi uue elu pulssi. Kiire pulsiga suurlinn. Kohaliku kunstielu pulss oli loid. Rock'n'roll'i raudne pulss.
2. tehn lüpsiaparaadi töörütmi üks perioodiline osa. Lüps sagedusega 48 pulssi minutis.

tagasi|ulatuv ‹-a 2› partits
varasemasse aega ulatuv. Tagasiulatuv mälulünk. Seaduse tagasiulatuv jõud jur seaduse kehtivuse laienemine teole, mis on toime pandud enne seaduse jõustumist.

valg|linnastumine ‹-se 5› ‹s›
linnaala ulatuslik plaanitu laienemine. Valglinnastumisega kaasnevad liiklusprobleemid.

vesi|pea

1. med ajuvedeliku koguse suurenemine koljuõõnes ja sellest tingitud ajuvatsakeste laienemine, hüdrotsefaalia; sellise häire all kannatava inimese suurenenud pea. Kaasasündinud vesipea. Lapsel on vesipea.
2. kõnek (rumala, taipamatu inimese kohta). *Artur ei ole kunagi oma mõistuseoiuga hiilanud, ja nüüd on ta päris vesipea. H. Lehiste.