[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

alt
I. ‹postp› [gen]
1. millestki, kellestki altpoolt, madalamalt (ära); kaetud, varjatud olekust (välja); ant. pealt. Laua, voodi alt. Uss ilmus kännu, mätta alt. Maa vabanes lume alt. Kaevati mulla alt välja. Kerkis esile nagu maa alt. Võtsin pliidi alt tuhka välja. Tuli duši alt. Võttis raamatu padja alt. Laev sõitis silla alt läbi. Põgenik puges rongi alt läbi. Tuli kuuse, põõsa alt välja. Välja minu katuse alt 'majast'! Pind kadus jalge alt. Võttis käe lõua alt. Võttis viha kaenla alt 'kaenlast'. Puges teki alt välja. Vabastas pildi katte alt. Kuu tuli pilvede alt välja. Kuuri alt 'kuurialusest'. Rehe alt 'rehealusest'. *Me sõidame ja vaatame teele, mis tormab meile vastu ja kaob me alt. L. Promet. || (staatiliselt, koha väljendamisel). Käe alt kinni hoidma. Vilksas mütsinoka alt vaadata. Sidus rätiku lõua alt kinni. Valutab rinde, südame alt. Kana nokitses tiiva alt. Kass oli kõhu alt valge. Jaki alt paistis roosa pluus. Pildi alt oli kiri veel loetav. Joone alt leidis ta vajaliku viite. *.. [rebane] oli nii lahja, et ta küljekondid paistsid naha alt kui redelipulgad. R. Roht.
2. millegi juurest, lähedalt (hrl. millestki, kuskilt vaadates madalamalt). Mäerinnaku, künka alt voolas läbi oja. Tuli akna alt ära. Lahkus kiige alt lõbusas tujus. Maantee läheb otse ukse alt mööda. Tee keerab meie õue alt ära. Nad möödusid küla külje alt. Vaenlane taganes Narva alt. Nad sõitsid Orissaare alt mootorpaadiga Kõinastule. *Siin pole muud, kui hakka välja alt kaevama ja kaeva edasi, kuni ots on jões. A. H. Tammsaare.
3. tegevus- v. mõjupiirkonnast ära. Põgenesime pommirünnakute alt. Hoole, mõju alt vabanema. Vahi, valve, aresti, keelu alt vabastama. Ikke, rõhumise, võimu, valitsuse alt pääsema. Sein on äsja krohvija pintsli alt tulnud. Tema käe alt on läbi käinud palju noori. *Pillimehe sõrmede alt aga voolasid valsid ja polkad .. L. Metsar. || kellegi, millegi alluvusest, haldusest ära. Asutus läks ühe ministeeriumi alt teise alla. Põhja-Eesti läks XIV sajandil Taani kuninga alt ordu alla. Talupojad püüdsid mõisnike alt vabaneda.
4. hõivatud, hõlmatud seisundist ära. Heinte alt vabanenud küün. Millal ma oma raha kauba alt kätte saan?
5. osutab lahtrile, rubriigile, kategooriale, kust midagi leitakse, saadakse, ammutatakse. *Jalg kipsis, luges Väärtnõu lehest kohalike teadete alt sõnumit oma õnnetusest. P. Viiding.
6. (ühendis nurga alt osutab lähtumist teat. aspektist, teat. vaatenurgast). Läheneb küsimusele täiesti uue nurga alt. Vaagis asja mitme nurga alt.
7. esineb fraseologismides, näit.:. Hõlma, leti alt. Küünalt vaka alt välja tooma. Nina alt ära näpsama. Pinda jalge alt kaotama. Põranda alt välja tulema. Silma alt kaduma. Südame alt külmaks võtma.
II. ‹prep› [gen] murd alla. Alt viiekümne, kolmekümne (vanuse kohta). *Asutajaliikmeist elas alt veerandi Tartus .. F. Tuglas.
III. ‹adv›
1. altpoolt, madalamalt; ant. ülalt, ülevalt; ant. pealt. Alt üles vaatama. Soe õhk tõuseb alt üles. Pealt pandi vili kolusse, alt jooksis jahu välja. Alt orust kostis laulu. Ulatas müüriladujale alt telliseid kätte. Ta kolis alt '(vahetult) alumiselt korruselt' üles. *Eile alt lehte tuues käis südamest iseäralik tuksatus: nüüd! L. Hainsalu. || (oma otstarvet täitmast). Lõi vaadil põhja alt. Libe jää nagu niitis jalad alt. Võtsin suusad, uisud alt. Autol võeti ratas alt. Võtsin kampsuni alt ära. || (staatiliselt, koha väljendamisel). Püksisääred on alt katki. Männitüved olid alt tumedamad, ülalt heledamad. Näkineiul on ülalt naisterahva keha, alt kala saba. Hein, loog on veel alt märg. Taime lehed on alt karvased. Alt korter on praegu tühi. Alt on kontserti parem kuulata kui rõdult.
2. eest kõrvale, eest ära (hrl. hoiatushüüetes). Alt ära! Hoia, hoidke alt! *Alt! Alt! Papi! Lea! Minge ometi eest! B. Alver. *Hobused aeti risti-rästi sinna ja siia – muudkui hoia aga alt ja vaata ette! R. Sirge.
3. ‹ühendverbi osana› näit. alt minema, alt tõmbama, alt vedama jt.

alt ‹aldi 21› ‹s›
muus
1. madal naisehääl. Tal on pehme, mahe, kõlav alt. Laulab ansamblis alti. || (kõnehääle kohta). Kõneleja sügav alt.
2. aldilaulja. Naiskoori vajatakse alte.
▷ Liitsõnad: kontraalt.
3. madala registriga keel- v. puhkpill (eriti altviiuli ehk vioola kohta). Mängib viiuldajate ansamblis alti. Alt ja metsasarv kuuluvad vaskpuhkpillide rühma.

alt ära hüppama
lubadusest, kokkuleppest ootamatult loobuma. Lubas tulla, kuid hüppas viimasel minutil alt ära. *Kui sa ainult ei kavatse, nagu paljud arvavad, alt ära hüpata, kui asi tegelikuks läheb. H. Lepik (tlk).

[kellelegi] alt üles vaatama
kellessegi austuse ja imetlusega suhtuma. Ta oli tõeline suurkuju, kelle poole vaadati austusega alt üles. *Kui temal oleks niisugune kindel mees, kelle poole võiks alt üles vaadata! M. Traat.

et hoia ~ hoidke alt vt hoidma

jalgu alt lööma vt jalg

balt ‹baldi 21› ‹s›, baldid pl
aj balti keeli kõnelnud indoeuroopa hõimud

café au lait [kafee olee] ‹14› ‹s›
kohv kuuma piimaga

laat ‹laada 23› ‹s›
kindlas kohas perioodiliselt peetav suur turg (sageli mitmesuguste lõbustustega). Laadalised lähevad laadale, tulevad laadalt. Lehm, põrsad viidi laadale ning müüdi maha. Mustlased käisid laatu mööda hobuseid parseldamas. Avinurme mehed müütasid laatadel puunõusid. Mõnikord nimetatakse laadaks ka koolitarvete vm. suurmüüki. *Tuline suvepäev leegitses laada telkide, palaganide ja karussellide .. ning lainetava rahvamere kohal. F. Tuglas. || piltl (jutu)vada, lärm, sagimine. Naistel kohe laat lahti, kui kokku saavad. Katsu siis magada, kui ümberringi käib igavene laat. *.. kolmele pärnale laskub oma kärarikast laata pidama äralennuks valmistuvate kuldnokkade musttuhat .. A. Jakobson. || piltl sagiv, käratsev hulk. *Täna ongi nagu peremeeste laat siin järve ääres koos, kõik kohad rahvast täis .. A. H. Tammsaare. *.. ja vareste laat lendas musta pilvena üle nende peade ning jättis mõlema naise südamesse raske tunde. L. Promet.
▷ Liitsõnad: aasta|laat, hulgi|laat, jaani|laat, kooli|laat, mihkli|laat, sügislaat; mokalaat.

laht ‹lahe 22› ‹s›
ka geogr maismaasse lõikuv ookeani, mere v. järve osa. Lahed ja abajad. Soome laht. Sõitsime üle lahe. Lahtedest lõhestatud rannik.
▷ Liitsõnad: järve|laht, mere|laht, sadamalaht.

lait ‹laidu 21› ‹s›
laitmine, laitus. Kriitika vaikis raamatu maha – ei kiitu ega laitu. *Ta kartis hukkamõistu, vähemalt laitu. M. Metsanurk.

lall1 ‹-i 21› ‹s›
hrv lallitamine, lallitus. *Küll on lugu, küll on lusti, / küll on laulu, küll on lalli .. K. E. Sööt.

lall2 ‹-i 21› ‹s›
lastek jalg. Lapsel on lallid väsinud.

lant ‹landi 21› ‹s›

1. kal sööta jäljendava läikiva metallkehaga õngpüünis. Paadi järel veetavat lanti nimetatakse vedel. Viskab, heidab spinninguga lanti. Haug ei taha lanti võtta, neelab paremini elussööta.
2. kõnek noos, saam, saak. Varase kurgi kasvatus on hea, kindel lant. *„Poisid, landile!” kamandab Joonas Jaakmees ja kougib söehunnikust kartuleid. H. Väli. *.. järsku on staabimeeste [söögi]isu ettenähtust väiksem ja jääb temalegi lanti. R. Vaidlo.

last ‹-i 21› ‹s›
teisaldatav koorem või laadung (eriti laevaga veetav). Laev sai, võttis uue lasti peale. Panime paadi parajasse lasti. Laev saadi lasti, on lastis. Raskes, täies lastis laev, paat. Lõunamaise puuvilja lastis autod. Platvormvagunid metsamaterjali lastiga. Last lossiti kaile. | piltl. *Härbert Junnov on end hunnikusse joonud. Aga teised on ka juba täies lastis. H. Kiik.
▷ Liitsõnad: kala|last, kauba|last, laeva|last, mass|last, metsa|last, paadi|last, puist|last, relva|last, soola|last, söe|last, teki|last, trümmi|last, täis|last, tükk|last, vedellast.

latt1 ‹lati 21› ‹s›

1. pikk ja suhteliselt väikese ristlõikega puitmaterjal. Latid ja teibad. Lattidest aed, tara, püstkoda. Pani paar latti purdeks üle kraavi. On tara tegemiseks postid, latid ja lipid valmis muretsenud. || hüppelatt. Latti ületama, maha ajama. Latt tõsteti maailmarekordikõrgusele.
▷ Liitsõnad: aia|latt, hammas|latt, hüppe|latt, katuse|latt, lood|latt, mõõte|latt, müür|latt, põik|latt, püst|latt, raua|latt, raud|latt, riht|latt, roov|latt, tina|latt, vase|latt, õnge|latt, ühendus|latt, ümarlatt.
2. (lame) metallkang ukse v. akna kindlalt sulgemiseks. *Eks mine katsu Oru lauta pääseda, vaata, misukesed lukud ja latid seal ees. A. H. Tammsaare.
3. piklik kõva tomp mingit ainet, kang (3. täh.) Ostsin terve lati vorsti.

latt2 ‹lati 21› ‹s›
Läti rahaühik

laut ‹lauda 23› ‹s›
koduloomade pidamise hoone v. ruum. Laut ja tall olid ühe katuse all. Tall on laudaga kokku ehitatud. Loomad, kari aeti lauta. Ema läks lauda juurde, lauta sigu söötma. Olin lauda juures, laudas loomi talitamas. Perenaine tuli lauda juurest, laudast lehmi lüpsmast. Väiketalu laudas olid peale lehmakohtade ka hobuselatter, seasulg, lambaaedik ja kanakuut. Häid lambaid mahub palju ühte lauta.
▷ Liitsõnad: hane|laut, kana|laut, karja|laut, lamba|laut, looma|laut, lüpsi|laut, mullika|laut, noorkarja|laut, nuuma|laut, poegimis|laut, puhas|laut, sea|laut, sõnniku|laut, vasika|laut, veiselaut; suur|laut, väikelaut vrd hundilaut.

loalt ‹adv›
murd vabalt, küllaldaselt. *Tagasi peab ta tulema ja tugev küllalt olema, et toita loalt kahte last. K. A. Hindrey. *Kaasik võis siis küllalt sagedasti viibida oma armastatu läheduses, võis loalt rõõmustada end tema kaunite näojoonte vaatlemisega .. P. Viiding.

ülalt ‹adv›
ülaltpoolt, kõrgemalt; ant. alt. Ülalt kaljuseinast variseb kivipuru alla. Kass ajas ülalt laudilt süldikausi maha. Puukoristaja võib liikuda puutüvel ülalt allapoole, pea ees. Üks ämblik laskus oma niidil ülalt alla. Ülalt poetus alla harvu lumehelbeid. Päike saadab oma kiirgust ülalt alla. *.. viimased päevad ei pidanud ta [= kõht] temal enam mitte terakestki, nii mis ülalt sisse kallasin, see alt välja jooksis. A. H. Tammsaare. | piltl. Juhtimine ühiskonnas toimub ülalt alla. Juhendid liiguvad ülalt alla, aruanded alt üles. || (staatiliselt, koha väljendamisel). Võta see raamat, see ülalt teisel riiulil. Ülalt laienev joogiklaas. Männitüved on alt tumedamad, ülalt heledamad. Näkineiul on ülalt naisterahva keha, alt kala saba.

[kellelegi, millelegi] ülalt alla vaatama
kellessegi (v. millessegi) üleolevalt, halvakspanuga suhtuma. Algul vaadati uustulnuka peale ülalt alla. Koolitatud poeg vaatas oma vanematele pisut ülalt alla. *Juba siis, kui enamik kunstnikke fotograafiale alles ülalt alla vaatas, hakkas Degas asja vastu sümpaatiat tundma. K. Hallas.