[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

alla|vandumine ‹-se 5› ‹s›
alistumine, vastupanust loobumine. *Ei mingit allavandumist elule! V. Gross.

asketism ‹-i 21› ‹s›
askeetlik ellusuhtumine ja eluviis. a. (usundeis, näit. brahmanismis, kristluses:) meeleliste püüdluste mahasurumine, lihasuretamine b. (moraalinormina:) isiklikust heaolust, materiaalsetest hüvedest loobumine omaette eesmärgina

boikott ‹-koti 21› ‹s›
suhete, suhtlemise katkestamine, läbikäimisest, osavõtust, millegi kasutamisest jne. loobumine. Panime ta boikoti alla. Valimiste boikott. Kuulutati välja boikott.

enese|salgamine ‹-se 5› ‹s›
oma isiklikest hüvedest teiste kasuks loobumine, eneseohverdus. Emaarmastus on täis enesesalgamist. Enesesalgamise ja pingutuste hinnaga jõudis ta püstitatud eesmärgile.

eutanaasia ‹1› ‹s›
surma kiirendamine ja kergendamine raske ravimatu haiguse v. vanadusnõrkuse korral; halastussurm. Eutanaasia aluseks on haige tahe. Aktiivne eutanaasia 'aktiivne surma esilekutsumine, patsiendi surmamine'. Passiivne eutanaasia 'vajalikust ravist loobumine'. || looma hukkamine kaastundest vms. vajadusest lähtuvalt. Laboriloomade eutanaasia. Marutaudis looma puhul rakendatakse eutanaasiat.

järele|andmine ‹-se 5 või -se 4› ‹s›
loobumine oma kavatsusest, otsusest v. seisukohast; mööndus. Sunnitud järeleandmine. Nõudmistele järeleandmine. Võimudelt ei saavutatud mingeid järeleandmisi. Valitsus tegi streikijatele mõningaid järeleandmisi. Talurahvarahutused sundisid mõisnikke järeleandmistele. *Hulga aega kõnelesid mehed.., aga ei olnud järeleandmist ei peremehe ega saunamehe poolt. A. H. Tammsaare.

keeldumus ‹-e 5› ‹s›
loobumine meeleliste ihade ja soovide rahuldamisest, nende tahtlik allasurumine. *Kaunid on himud, kaunimad veelgi on keeldumused. F. Tuglas. *Jää täna karskeks, / siis keeldumus on kergem teine kord .. G. Meri (tlk).

lahti|ütlemine
keeldumine, loobumine. Oma senistest seisukohtadest, vaadetest, sõpradest lahtiütlemine.

loobumus ‹-e 5› ‹s›
loobumine; sellega seotud hingeseisund. *Vaim peeneneb loobumuse läbi ja muutub üllamaks katsumustes .. E. Nirk.

maha|panek

1. mullasse kasvama panemine. Kartulite, lillesibulate mahapanek.
2. millegi kuhugi mahavalamine, -loopimine vm. Prahi mahapanek keelatud.
3. tegevusest, kohustustest loobumine. Ameti, volituste mahapanek. Relvade mahapanek 'allaandmine'.
4. jõuga pikali panemine. Kõik nägid nende rabelemist ja Antsu mahapanekut.

meele|parandus
halbadest elukommetest loobumine; kirikl patust pöördumine. Jutlustaja ähvardas patuseid põrguga ja kutsus neid meeleparandusele.

ohver ‹-vri, -vrit 2› ‹s›

1. see, mida v. keda annetatakse jumalatele, haldjatele, vaimudele nende soosingu saavutamiseks v. tänuks millegi eest. Jumalate lepitamiseks toodi neile ohvreid. Metsavaimudele viidi ohvriks osa jahisaagist. Ohvriks vetehaldjale visati allikasse hõberaha ja ehteid. Ohvriks määratud härg tapeti.
▷ Liitsõnad: jook|ohver, lepitus|ohver, põletus|ohver, raha|ohver, tapa|ohver, tänu|ohver, viljaohver.
2. vabatahtlik loobumine millestki omanikule väärtuslikust, vajalikust v. olulisest kellegi v. millegi nimel, huvides v. kasuks; see, millest v. kellest nii loobutakse. Karjääri, varandust, vabadust, õnne ohvriks tooma. Sõdur tõi kodumaale, vabaduse eest ohvriks oma elu, tervise. Keegi ei oota ega nõua sult nii suurt ohvrit. Sellist ohvrit ei saa ma vastu võtta.
3. kellegi tõttu, millegi läbi kannatanu, kahjustatu v. hukkunu. Vägivalla, kättemaksu, kallaletungi ohver. Nälja ja katku ohvrid. Sõda, lahingud nõudsid rohkesti ohvreid. Maavärina, üleujutuse ohvrite arv ulatus tuhandetesse. Pealetung ei möödunud ohvriteta. Kass püüdis hiire kinni, kuid ei surmanud kohe oma ohvrit. Langesime pettuse ohvriks. Käreda kriitika ohver.
▷ Liitsõnad: inim|ohver, sõjaohver.
4. kahing, kahitud malend v. kabend
▷ Liitsõnad: etturi|ohver, viguriohver.

paast ‹-u 21› ‹s›

1. usulistel põhjustel teat. aja kestel osaline v. täielik toidust v. mõnest toiduliigist loobumine, paastumine. Mitmenädalane paast. Paastu pidama. Katoliku usk keelas paastu ajal liha söömise. Suure paastu ajal 'vastlapäevast lihavõtteni'. *Aga venelane pidi pikki paaste pidama ja nädalate viisi „poslamaslaga” läbi ajama. H. Raudsepp. || söömata olek, nälgimine olude sunnil, tervislikel kaalutlustel jne. Kolmepäevase paastu järel oli tal hundiisu. *Pärast kolme kuud sunnitud paastu olid metsamehed täna esimest korda kõhud korralikult täis söönud. H. Võsamäe (tlk).
2. paastuaeg. Vastlapäevast algas õigeusulistel pikk paast. Oldi rõõmsad paastu lõppemise üle. *Oli viimane pidustuste aeg enne paastu. Noored paarid ruttasid pulmadega ja teatrid andsid viimaseid etendusi. J. Lintrop.

selja|pööramine ‹-se 5› ‹s›
loobumine; hülgamine. Seljapööramine kõlvatule elule. *Tollal oli aga paremale järjele pääsenud eestlaste saksastumine, oma rahvale seljapööramine liigagi igapäevane nähtus.. E. Nirk.

üles|ütlemine

1. mingi kokkuleppe lõpetamine, millestki loobumine. Lepingu ülesütlemine. Sulasekauba peremehepoolne ülesütlemine. Äriomanikule tuli minu ülesütlemine ja äraminek täieliku ootamatusena.
2. rikkiminek, korrast ära minek. Bussiõnnetuse põhjustas pidurite ülesütlemine. Närvide ülesütlemine 'enesevalitsuse kaotamine' otsustaval hetkel.
3. van õpitu, õpiülesande suusõnaline vastamine. Õppetükkide ülesütlemine õpetajale läks ladusalt. *Ja nüüd vahelduvad laul ja kõige ilusamate jõulusalmide ja pühakirjakohtade ülesütlemised. A. Kitzberg.