[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

loomulikult ‹adv›

1. (< loomulik (1. täh.)) Käitub lihtsalt ja loomulikult. Kas ta juuksed on loomulikult lokkis? *.. et kännud ja puud pole ometi siia [sookamara alla] veetud, vaid nad on millalgi siin loomulikult kasvanud .. A. H. Tammsaare.
2. arusaadavalt, iseenesest mõista. Müra loomulikult häirib inimest. Iga valik on loomulikult meelevaldne. Kas kavatsed edasi õppida? – Loomulikult!