[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

jaoks ‹postp› [gen]
tarvis, tarbeks
1. kasut. osutamisel olendile, esemele, protsessile vm., kelleks v. milleks miski on määratud, kellele v. millele miski v. keegi on ette nähtud v. tuleb kasuks, keda v. mida silmas pidades midagi tehakse, miski toimub v. on olemas. Iga lapse jaoks oli sai. Võta minu jaoks vihmavari kaasa. Poisi jaoks on mul vitsad soolas. Sinu jaoks ehin end iga päev. Enda jaoks jäi ainult töö. Armastav mees leiab alati naise jaoks aega. Tehke minu jaoks ka ruumi. Korjab lõkke jaoks puid. Rõivaste jaoks ehitati seinakapid. Asjad olid reisi jaoks valmis pandud. Olid juba kohal lauad lae ja põranda jaoks. Ei jätkunud raha lennupileti jaoks. See riie on mantli jaoks liiga õhuke. Selle töö jaoks on mehejõudu vaja. Hakkasin artikli jaoks materjali koguma. Naine pidi olema ainult kodu jaoks. Piima jaoks võttis ta nõu kaasa. Mees ostis tulemasina jaoks bensiini. Lõuna-Eesti jaoks varusime ekskursiooni viimased päevad. *Ah sina see oledki, kes kõik taplused ja tavad tulevaste põlvede jaoks üles märgib. J. Sütiste.
2. kasut. isiku, olendi vm. märkimisel, kellel on teat. kindel suhtumine millessegi (samas funktsioonis on alaleütlev kääne harilikum). Minu jaoks oled sa nüüdsest peale õhk. Marilase jaoks on nimetusel tšeremiss halvustav varjund. Laste jaoks pole tööl ja mängul selget piiri. Hiire jaoks on kass kõige koledam loom. *Võllas! See oli tema jaoks kõige valusam sõna. E. Krusten.
3. hrv tähenduselt lähedane postpositsioonile kohta. Tüdrukul on iga sõrme jaoks kümme poissi. Poiss on viieaastase jaoks väga asjalik ja tõsine. *Mind võeti kah pool vägisi voori ühes, et siis nagu iga hobuse jaoks mees. O. Luts.

laenutus|tähtaeg
ka bibl ajavahemik, milleks midagi laenutatakse

miks ‹adv›
I. küsiv-siduv sõna: mispärast, mis põhjusel, mistõttu, milleks
1. otseses küsimuses. Miks sa kiirustad? „Miks isa nii arvas?” küsisin. Juta, miks sa nii mossis oled? Miks sa ei võiks ööseks meile jääda? Miks see küll nii on, et alati peab keegi kannatama? *Indrek vihkas seda kassi nagu oma kurjemat vaenlast, miks? A. H. Tammsaare. | retoorilistes küsimustes. *Miks sa nutad, lillekene, / nupud sul täis pisaraid? L. Koidula.
2. alustab sihitis-, alus-, täiend- vm. kõrvallauset. Õpetaja küsis, miks Ants eile puudus. Peeter teab, miks maakera pöörleb. Ema mõistis, miks tütar ära läks. Ma saan aru, miks Marge nutab. Aarne murrab pead, miks ülesanne välja ei tule. Jääb arusaamatuks, miks kontsert juba ei alga. *Aga kas sulle õige põhjus koidab, miks majaproua täna nägu ei näita? E. Kuus.
II. esineb sisult küsimuseta lausetes a. väljendab kahetsust, etteheidet v. parastust. Miks ta siis oli nii ettevaatamatu! Miks ma küll pidin nii ütlema! Miks sa siis hilinesid! b. ‹koos eitussõna v. eitava verbiga› väljendab mööndust, nõusolekut, võimalikkust jms. Miks mitte võtta, kui pakutakse. Nii ei tohi. – Miks ei tohi, tohib küll. Kuidas ma saan tulla? – Miks mitte, sõidad varasema bussiga. Kas sa mind mäletad? – Miks ei mäleta. *„Küll on aga libe.” – „Noh, miks ta ei ole,” tähendas teine .. O. Luts. c. ‹koos teadma-verbiga› väljendab olukorra ebamäärasust. Jooksis kes teab miks minema. Kutsub tütart ei tea miks Jussiks. Jumal teab miks ta seda tegi.

mis|pärast ‹adv›
küsiv-siduv sõna: mis põhjusel, miks, mistõttu, milleks
1. otseses küsimuses. Mispärast sa ei tulnud? Mispärast Ants sind ei salli? Mispärast mind siia toodi? Mispärast kajakad täna nii ärevalt kiljuvad? Sind vallandati, aga mispärast siis? Sa ei saa hakkama. – Mispärast ei saa? Enam ei saa viivitada, peame pulmad tegema. – Mispärast?
2. hüüatustes ja retoorilistes küsimustes. Mispärast ma ometi nii ütlesin! *Miks, mispärast su tütretütar pidi küll näo poolest just sinusse minema! E. Maasik.
3. alustab sihitis-, alus-, täiend-, põhjusmäärus- vm. kõrvallauset. Ütle, mispärast ta nõnda endast välja läks. Poeg ei mõistnud, mispärast isa ära viidi. Õpetaja uuris, mispärast Tiit üleeile puudus. Mees tahtis selgusele jõuda, mispärast naine tema vastu nii okkaline on. Külas nähti harva autot, mispärast kõikide silmad olid pööratud tee poole. Siin peituski põhjus, mispärast Epp ja Kai üksteist ei sallinud. Nüüd on selge, mispärast sa alati hilined. *See ilmutanud lapsena üllatavat kavalust kaardimängus, mispärast nõuks võetud teda diplomaadikutsele pühendada. E. Vilde. || (koos lauselühendi v. mittetäieliku kõrvallausega). Dagmar kartis meest, isegi teadmata, mispärast. Vanaema armastas külalisi, raske öelda mispärast. *Aga täna ärgates on ta rõõmus, isegi ei tea, mispärast. A. H. Tammsaare.

mis|tarvis ‹adv›
küsiv-siduv otstarvet väljendav sõna: miks, milleks, mille pärast, mille jaoks, mispärast. a. otseses küsimuses. Mistarvis sa seda tegid? Mistarvis meid öösel üles aeti? Võiksin ju minna, aga mistarvis? Paul, mine tuppa, ema kutsub! – Mistarvis? b. hüüatustes ja retoorilistes küsimustes. Mistarvis sellest temale rääkida! Mistarvis ise peaga tulle joosta, kui muidu läbi saab! *.. kuradi pärast, mistarvis on nad mu kodu kollaseks värvinud! T. Vint. c. alustab sihitis-, täiend- vm. kõrvallauset. Ma ei mõista, mistarvis sa mulle seda räägid? Poeg ei öelnud, mistarvis ta linna sõidab.

otstarbe|määrus
keel tegevuse otstarvet, eesmärki väljendav määrus (vastab küsimustele milleks? mis otstarbel? misjaoks?)

pool|kera

1. poole kera kujuline keha. Suitsupääsukese pesa on pealt lahtine poolkera. Silmapiiril paistis loojuva päikese punane poolkera.
2. anat suuraju üks pooltest
▷ Liitsõnad: ajupoolkera.
3. geogr üks pooltest, milleks maakera tinglikult jaotatakse
▷ Liitsõnad: ida|poolkera, lõuna|poolkera, lääne|poolkera, põhjapoolkera.

silbi|tuum
keel silbi vältimatu osa, milleks eesti keeles on täishäälik(ud). Määrake teksti silpides silbituum.

tegevusetus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. tegevuse puudumine, tegevuseta olek, jõudeolek. Piinav, pealesunnitud tegevusetus. Miski ei väsita rohkem kui tegevusetus. Toimekal inimesel on tegevusetust raske taluda.
2. tegutsemata jätmine, mittetegutsemine; jur hoidumine sellisest tegevusest, milleks isik on õiguslikult kohustatud. Kahtlastel puhkudel on tegevusetus parem kui mõtlematu tegu. Valitsust süüdistatakse tegevusetuses. Seaduse järgi võidakse ka tegevusetust käsitleda teona.

valmimis|tähtaeg
tähtaeg, milleks miski peab valmima. Hoone esialgsest valmimistähtajast ei suudetud kinni pidada.