[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

muusikaline ‹-se 5› ‹adj›

1. muusika alale kuuluv, muusikaga seotud, sellesse puutuv; muusika vahenditega väljendatud, muusikas avalduv. Eristatakse muusikalisi helisid ja mürasid. Selle koorilaulude tsükli muusikaliseks aluseks on eesti rahvalaulud. Muusikaline kuulmine 'võime kõrva järgi eristada helisid, nende omadusi ja kooskõlasid'. Tal on hea muusikaline mälu. Muusikaline kasvatus 'vastavate eelduste arendamine'. Tähistati dirigendi 35-aastast muusikalist tegevust. Kuuldemängu muusikaline kujundus. Laul on inimese põhilisemaid muusikalise eneseväljenduse vorme. Muusikaline draama 'ooper, milles muusika ja dramaatiline sündmustik on tihedasti põimunud'. Muusikaline komöödia 'operett'. Muusikaline hetk 'ekspromptile lähedane romantiline muusika lühivorm'.
2. van musikaalne. *Nüüd tahavad veel klaveri osta, sest vanem poiss olevat väga muusikaline. J. Parijõgi.