[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

analoog-
info pidev-, pidevatoimeline; pidevalt, katkematult muutuv (eristades numbrilisest e. digitaalsest); näit. analoogarvuti, analoogsignaal, analoogside, analoogtelefon

digitaal-
info astmeliselt, sammhaaval muutuv; numbriline, number-, digi-; näit. digitaalarvuti, digitaalheli, digitaalkood, digitaalkõne, digitaalside, digitaalsignaal, digitaaltelefon, digitaalvõrk

elav ‹-a 2›

1. (< partits elama (1. täh.)); elus, (elusana) eksisteeriv, eluprotsessist osa võttev; ant. surnud. Hirmust kange, ei surnud ega elav. Tulistas elava märklaua pihta. Ükski elav hing 'mitte keegi' ei pääse siit läbi. Elavatest lilledest pärg. Mädanikust on nakatatud ka elavad puud. Metsatulekahjus hukkub kõik elav. Lesk liikus elava varjuna. Seisis ta ees kui elav manitsus, süüdistus, hoiatus, etteheide. Elavad ja surnud keeled. Elav rahvakeel, murre. Veel elav südametunnistus. Mälestused sellest olid alles üsna elavad. Kirjandusklassika jääb ka tulevikus elavaks. || elusataoliselt liikuv, muutuv v. talitlusvõimeline. Elavad 'liikuvad' luited. Elavad 'hõõguvad' söed. Küünla elav tuli on hubasem tuimast elektrivalgusest. Tuletõrjujaile paiskus vastu paksu suitsu, kuid elavat tuld polnud näha.
2. ‹s› elus, mittesurnud inimene. Elavad ja surnud. Elav elavate seas. *Jah, surnu austamine on sagedasti tähtis just meile, elavaile. A. Jakobson.
3. ‹adj› elusolenditest koosnev v. moodustuv. Elava müürina tõkestas lehmakari tee. Rahvahulga elav sein. Üksteisel käest kinni võttes moodustati elav kett. || otseselt inimeselt tulev (hrl. kõne vm. esituse kohta). Trükisõna ei asenda lektori elavat sõna. Tahan muusikat kuulata elavas ettekandes, mitte plaadilt. Elavast kõnest kuuldud väljendid.
4. ‹adj› liikuv, elurõõmus, rahutu, kärsitu; kärme, vilgas, ergas. Elava loomuga laps. Ülemeelikuseni elav poiss, tüdruk. Ta on isegi natuke liiga elav. Oli elav ja kärme kõnelema. Elav ja rõõmus kui linnuke. Loomult teistest elavam. Rasvatihane on haruldaselt elav lind. Uru ees müras kuus väga elavat rebasepoega. Elav iseloom. Elavad liigutused. Elavad silmad. Elav mõttelend, kujutlusvõime, mõistus. Elav nägu, pilk, vaade. || (tegevuste v. nähtustega seoses:) täis liikumist, rahvarohke. Kauplus oli kõige elavamal tänavanurgal. Olin kujutlenud sadamat elavamana. Suvel on supelrannas elav. Algas liiklus, muutusid elavaks ka kõnniteed. Kogunemiskohas läks üha elavamaks.
5. ‹adj› aktiivne, intensiivne, energiline. Elav liiklus, kauplemine. Elav vestlus, arutelu, vaidlus. Elav osavõtt kõigist üritustest. Üleskutse leidis elavat vastukaja. Ilmutas asja vastu elavat huvi. Kuulati elava tähelepanuga. Käisid elavad läbirääkimised. Nad on omavahel elavas kirjavahetuses, läbikäimises. Elav soov õppida. See oli poliitiliselt elav aeg. Muuseumi külastamine on tänavu olnud elavam kui mullu. Senisest elavam majanduslik edasiminek. Valitseb elav nõudmine metsasaaduste järele. Arutati, kuidas ringi tegevust elavamaks muuta.
6. ‹adj› väljendusrikas, ilmekas; ere. Elav stiil, kujutuslaad. Elav näide, eeskuju. Teose elav rahvalik keel. Kirjeldab sündmusi elavais värvides. Ebasümmeetria teeb kompositsiooni elavamaks. Elav jume põskedel. Kirjurähni sulestik on elavam kui musträhnil. Erksavärvilised poelõngad tegid mustri elavamaks.
7. ‹adj› tegelik, tõeline; päris, ehtne. Jutu tegelasteks olid elavad inimesed ta lähikonnast. Elavas ringluses moodustavad rahvalaulu sõnad, viis ja esitus alati lahutamatu terviku. See oli mul esimene kord näha elavat luuletajat. Kargas välja nagu elav välk.

ergosterool ‹-i 21› ‹s›
keem ultraviolettkiirguse toimel D₂-vitamiiniks muutuv sterool

igamatu ‹1› ‹adj›
mitte kunagi vanaks muutuv; iganematu. Igamatu kavaler, optimist. Igamatu lootus jääb püsima.

ilm1 ‹-a 23› ‹s›
pidevalt muutuv atmosfääri olek (temperatuur, sademed, tuul, pilvitus), hrl. lühema aja jooksul. Soe, pehme, vilu, külm ilm. Vaikne, tuuline, tormine ilm. Päikesepaistene, kuiv, selge, vihmane, udune, ilus ilm. Ilm kisub sulale, muutub pehmemaks, keerab sajule. Ilm läks ootamatult halvaks, paranes kiiresti. Ilma ennustama. Igasuguse ilmaga, kui ilm vähegi lubab. Ilm niisugune, et hea peremees ei aja koeragi ulualt välja. Sügisel ilmad jahenevad. Ootame paremaid ilmu. Kui ilma peab, saame töödega hakkama. Oleks vähegi ilma! Ilm muutub kiiresti hämaraks. Ilm valgeneb vähe.
▷ Liitsõnad: aprilli|ilm, heina|ilm, kevad|ilm, koera|ilm, lennu|ilm, maru|ilm, pakase|ilm, põua|ilm, püügi|ilm, raju|ilm, saju|ilm, sula|ilm, suusa|ilm, suve|ilm, sügise|ilm, talve|ilm, tormi|ilm, tuisu|ilm, äikeseilm.

liikuv ‹-a 2›
(< partits liikuma). Liikuvad ja liikumatud masinaosad. Liikuv trepp, lint. Hüppas liikuvale rongile. Liikuv 'ränd-' kauplus, töökoda. Liikuvad luited. Ülestõusmispühad on liikuvad pühad, langevad eri aastatel eri ajale. Õu on täis edasi-tagasi liikuvaid inimesi. Ahv on väga liikuv loom. Elab väga liikuvat elu. Fantaasia piirimail liikuv jutustus. Liikuv 'muutuv, vahelduv' meeleolu, miimika. Liikuvad hinnad. Liikuv tasakaal. Elav, liikuv meloodia. Liikuv 'kiiresti toimiv' närvitalitluse tüüp, mõistus, fantaasia.

lõplik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. püsiv, kehtima jääv, mitte enam muutuv, muudetav v. parandatav; ümberlükkamatu, vääramatu. Kas see on su lõplik vastus? Riigikohtu otsus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu. Lõplikku hinnangut pole veel antud. Ei oska selle probleemi kohta midagi lõplikku öelda.
2. ka filos ajas ja ruumis piiri, lõppu omav; ant. lõpmatu. Lõplik hulk.

muutlik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
muutuv (sageli iseloomuliku omadusena), muutus(t)ele alluv, ebapüsiv. Kevadised muutlikud ilmad. Muutliku suunaga tuul, muutlik pilvitus. Muutlikud tähed 'tähed, mille heledus, spekter jt. karakteristikud (perioodiliselt) muutuvad'. Segased ja muutlikud ajad. Õnn on muutlik. Naise meel olevat muutlik. Maailmas on kõik muutlik ja kaduv. *Heitlik leek nagu muutlik loomus: kuhu tuul, sinna tema. N. Baturin.

närviline ‹-se 5› ‹adj›
erutatud, ärevuses; rahutu, kärsitu, maldamatu; kergesti selliseks muutuv. Ta on viimasel ajal väga närviliseks läinud. Ta on iseloomult närviline, tal on närviline iseloom. Lähenev eksam ajab, teeb närviliseks. Läheb järjest närvilisemaks ja kärsitumaks. Ära ole nii närviline, püüa rahuneda. || sellist seisundit väljendav, sellest tunnistust andev. Närviline nägu, ilme, pilk, käitumine. Närvilised liigutused. Närviline naer, käte hõõrumine, sõrmedega trummeldamine. Kõne, vestluse närviline toon. Rääkis närvilise hooga. Tal on närviline hüplev käekiri. Sellises närvilises õhkkonnas ei saa keskenduda. Tempokas ja närviline korvpallimatš. Suurlinna närviline tõtt, liiklus. || rahutuks, ärevaks tegev. *Põnevam, kuid ühtlasi ka närvilisem kõigest oli mööbli muretsemine. A. Jakobson. *Sain tulema ema juurest, .. kus oli küll omamoodi mugav, ent äärmiselt närviline elada. T. Kallas.

provitamiin ‹-i 21› ‹s›
keem organismis vitamiiniks muutuv ühend, eelvitamiin. Karotiin on A-vitamiini provitamiin.

siinus|vool [-u]
el siinuseliselt muutuv vahelduvvool

tulemus|palk [-palga]
maj palga muutuv osa, mida makstakse töövõtjale varem kindlaks määratud tulemuste saavutamise eest