[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ala-
‹liitsõna esiosana›
1. allpool olev, alumine; näit. alahuul, -jäse, -kõht, -lõualuu, -pool
2. miski liitsõna põhisõnaga väljendatud mõistest väiksem, selle alla kuuluv, selle osa; näit. alagrupp, -jaam, -jaotus, -liik, -rühm, -teema
3. mittetäielik, mitteküllaldane, normaalsest väiksem v. nõrgem, vaeg-; näit. alaareng, -happesus, -koormatus, -koormus, -rõhk, -säritus, -talitlus, -tarbimine, -toitlus, -vorm; -ealine, -mõõduline, -väärtuslik; -hindama, -koormama

ala|talitlus
füsiol normaalsest nõrgem v. puudulik talitlus. Kilpnäärme alatalitlus.

eba-
‹eesliitena›
1. mitte- (osutab harilikult järelosaga väljendatud mõiste vastandit, kusjuures vastandamine on enamasti nõrgem, leebem kui eritüvelise vastandsõna v. tu-adjektiivi puhul); näit. ebaaus, -edu, -harilik, -järjekindel, -kaine, -loomulik, -meeldiv, -mugav, -normaalne, -piisav, -praktiline, -reaalne, -sobiv, -sõbralik, -sümmeetriline, -sümpaatne, -tõenäoline, -täpne, -viisakas, -õige, -õnn, -õnnestuma
2. väär-, võlts-, pseudo-, mitteõige; näit. ebajumal, -kõla, -usk, -vili

hoogne ‹-gsa, -gsat 2› ‹adj›

1. hooga tehtav v. toimuv; hoogu sisaldav v. väljendav; reibas. Hoogne sõit, tants. Hoogne töö, tegevus. Tänavu oli taimekasv hoogne. Kosmonautika areng on olnud eriti hoogne. Astus hoogsal sammul, hoogsa sammuga. Käsi tegi õhus hoogsa kaare. Orkester alustas hoogsat marssi, valssi. Etendus oli hoogne ja lõbus. Tilluke ruum täitus hoogsast jutust, vaidlusest, naerust. Mida huvitavam ettekanne, seda hoogsam arutelu. Kunstniku pintslitõmme oli hoogne ja vaba. Sedel oli kirjutatud hoogsa käekirjaga.
2. ‹hrl. komp.› murd nõrgem, vähem intensiivne, vaiksem. Sadu jääb hoogsamaks. *Kui siis perenaine ometi viimaks väsis ja hoogsamaks jäi, hakkas koolmeister rääkima. A. Kitzberg.

kaas|rõhk
keel sõna mingil silbil esinev pearõhust nõrgem rõhk

täitsa ‹adv›
kõnek täiesti (on sellest rõhult nõrgem, vahel ka varjundiga päris, õige, üsna). See on täitsa õige jutt! Täitsa hea raamat. Täitsa ilus tüdruk. Rahakott on täitsa tühi. Elu paistis täitsa võimatuna. Välja pandi täitsa viisakas summa. Katsun olla täitsa erapooletu. Ta on täitsa kaine. Mõnikord kägiseb välisuks täitsa isemoodi. Õunad on täitsa valmis. Mootor töötab täitsa hästi. Pauk käis täitsa ligidal. Olin täitsa rahul. Täitsa tola! Täitsa lollid! Täitsa usutav, et tuleb siia öömajale jääda. Ta oli siis veel täitsa laps. Täitsa ühte kasvu tüdrukud. Noorem õde jäi täitsa varju. Poiss on täitsa emasse läinud. Täitsa nii see asi ka pole. Siin on kõik täitsa nagu ennegi. Nad on asjast täitsa sisse võetud. Siin on täitsa härrade elamine. Teed on meile täitsa valesti juhatatud. Olime täitsa läbi. See on täitsa sinu oma asi. Täitsa perses. Täitsa lõpp! (väljendab ülisuurt imestust).

uimus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
uimasus; med koomast nõrgem teadvuse selguse häire, soopor