[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

nõrkus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
(< as nõrk); nõrk külg milleski. Silla, tala, tarindi, jää(katte) nõrkus. Lihaste nõrkus. Kehas, jalgades, kätes on imelik nõrkus. Tunneb, kaebab üldist nõrkust. Nõrkus tuleb peale, läheb üle. Mälu, nägemise, kuulmise nõrkus. Iseloomu, tahtejõu nõrkus. Meie nõrkus tuleb vaenlasele kasuks. Riigi poliitiline ja majanduslik nõrkus. Tunnen tema nõrkusi ja tugevaid külgi. Keegi pole robot, igaühel on inimlikke nõrkusi. || kirg, (salajane) kiindumus. Naised, kaardimäng on Antsu nõrkus. Tema nõrkuseks on raha (koguda). Ei saa üle nõrkusest kohvi, konjaki vastu. Tunneb nõrkust brünettide naiste vastu.
▷ Liitsõnad: kondi|nõrkus, mälu|nõrkus, nälja|nõrkus, närvi|nõrkus, südame|nõrkus, tahte|nõrkus, vaimu|nõrkus, vanadusnõrkus.