[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

nihkuma ‹37›
aeglaselt, vähehaaval (edasi) liikuma. Aeg venib, kellaosuti nihkub vaevumärgatavalt. Vedur tõmbas ja vagunid nihkusid paigalt. Lükkasime, ent kapp ei nihkunud tolligi paigast. Rätt oli laubale nihkunud. Püüdsin talle (sammhaaval) lähemale, temast eemale nihkuda. Tigu nihkub millimeetrihaaval edasi. Jalg nihkus pisut paigast. Päike nihkub õhtusse, läänekaarde. Varjud venivad ja nihkuvad ida poole. Madalrõhulohk nihkub Skandinaaviast Läänemerele. Kitsas seelik kipub kõndimisel üles nihkuma. Linn nihkub mäekülgi mööda ülespoole. *Tema selja tagant nihkus väikest kasvu tüdruk areldi nähtavale .. A. Beekman. || (ajaliselt). Tähtaeg, tunni lõpp nihkub lähemale. *Aeg oli edasi nihkunud – juba juuli keskpaik .. A. Kaal. *Pulmad võivad siis nihkuda lehekuuni ja kui just mõrsjal pole pakki, kas või sügiseni. M. Metsanurk. | piltl. Tähelepanu keskpunkti, tulipunkti nihkuma. Käisin küll ametiasutusi mööda, kuid asi ei nihkunud paigast. *Õppimine nihkub visalt, kuid nihkub siiski. O. Luts. *.. ka huvialad on nihkunud. Siis olid esikohal humanitaarteadused, nüüd täppisteadused. J. Semper.