[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

normatiivne ‹-se 2› ‹adj›

1. normatiivi(de)ga määratud, normatiivi(de)st tulenev, nende alusel arvestatud. Normatiivne maksumus. Normatiivsed kulud. Saematerjali normatiivsed kuivatusrežiimid.
2. norme määrav, juhiseid andev. Kirjanduskriitika kipub mõnikord liiga normatiivne olema. Normatiivne grammatika. Õigekeelsussõnaraamatud on normatiivsed.