[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

nuhkima1 ‹nuhin 42›

1. nuusutama, nuuskima; nuuskides, lõhna ajades otsima. Kui kaks koera kokku saavad, siis nad nuhivad teineteist. Kutsikas nuhkis mu kinganina. Koer nuhib kõik teeäärsed põõsad, kivid ja postid läbi, üle. Lehmad nuhkisid pettunult tühja sõime. Hobune ainult nuhkis ämbrit ega hakanudki jooma. Koer ajab nuhkides põdra jälgi. Koer nuhkis põõsaste vahel, kuni leidis siili.
2. otsima. a. (salaja sorides, tuhnides). Keegi on käinud mu kapi kallal, sahtlites nuhkimas. Kõik mu paberid, kirjad on läbi nuhitud. Otsitakse ja nuhitakse mööda nurki. Peitsin šokolaadi ära, aga lapsed nuhkisid selle välja, üles. b. (uurides, andmeid hankides). Nuhib arhiivides, käsikirjades, vanades raamatutes, omaaegsetes ajalehtedes, nuhib terved virnad koltunud pabereid läbi. Kõik on teada, kõik on välja nuhitud. Nad on kusagilt mu aadressi välja nuhkinud. Nuhib, kust midagi varastada saaks. *Ühtlasi ta ei kihuta enam Iidatki poest poodi – nuhkima, kus nael võid on mõni sent odavam. O. Luts. *.. selles piiratuses [oma valla oludes] sobratigi teiste elus, nuhiti patte .. A. Beekman.
3. nuhina tegutsema, peale passima, luurama. Palgalised ja isehakanud nuhid nuhivad teisitimõtlejaid, inimeste meelsust. Nuhib ning kannab direktorile ette, mis töötajad omavahel räägivad. Kas sind pandi teiste järele nuhkima? Tehnilise luure agendid püüavad uut oskusteavet välja nuhkida. *Saate aru, ta on juba suur mees ja mismoodi ma tema tulekuid-minekuid nuhin ... E. Rannet. *.. minu järele lasti aastate viisi kõikmõeldaval kombel nuhkida. Külalisi, kõnelusi, kirju .. J. Kross.

nuhkima2 ‹nuhin 42›
murd (tuule kohta:) nuhisedes, nuhistades puhuma. *Hooglik, nuhkiv tuul jooksis nüüd juba üle vee ja hoonete vahetsi .. A. Mälk. *Tuul nuhkis ukse taga. Väljas sahises talveöine tuisk. H. Sergo.