[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

oletus ‹-e 5› ‹s›
ebapiisavale teadmisele tuginev väide v. kujutelm; arvamus, hüpotees. Teaduslik oletus. Usutav, alusetu, ekslik, õige, tõenäoline oletus. See oletus pidas paika, kehtis, ei vastanud tõele, osutus vääraks. Oletusi püstitama, tegema. Mul tekkis oletus, ma jõudsin oletusele, et.. Mis annab alust, ainet niisugusteks oletusteks? Millega sa oma oletusi põhjendad? Reaalsed faktid viivad sellistele oletustele. Oletus põhineb faktidel, tugineb faktidele. Tegelikkus kinnitab oletust. Oletust tuleb kontrollida.
▷ Liitsõnad: petteoletus.