[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

originaal ‹-i 21› ‹s›

1. algupärand (vastandina tõlkele, koopiale, reproduktsioonile vms.). Poeemi saksakeelne originaal. Kirja originaal oli kaotsi läinud. Kuju on kreeka originaali koopia. Ta võis lugeda prantsuse klassikuid originaalis. Valmide tõlked olid korrektsed, sisult lähedased originaalile. *„Originaali ma teile ei anna. See on mul notari käes. Aga ärakirja võite ülehomme saada...” L. Kibuvits.
2. kõnek omapärane, erilaadne inimene. Vanamees on omamoodi, suur originaal. *Ivo tahab olla originaal, saate aru? Noh, mitte selline nagu teised.. V. Ilus.