[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

otsustus ‹-e 5› ‹s›

1. otsustamine v. selle üksikjuhtum; otsus (1. täh.) *.. ärevus, nagu ikka suurte otsustuste järel ja tähtsate sammude eel. M. Metsanurk. *„Mis nüüd teha?” küsis Indrek, nagu seisaks ta mõni teab kui raske otsustuse ees. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: maitse|otsustus, väärtusotsustus.
2. loog mõtlemisvorm, milles midagi tõeselt v. vääralt jaatatakse või eitatakse esemete, nähtuste ja nende tunnuste v. suhete kohta