[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

lunastus ‹-e 5› ‹s›

1. lunastamine; (selle läbi) pääsemine, vabanemine. Koguti hõbedat vangilangenud hõimupealiku lunastuseks. Pattude lunastus. Püüab ausalt töötada oma süüteo, eksimuse lunastuseks. Orjastatud ning rõhutud ootavad päästmist, lunastust. *.. kortsus moorid / leidku leinast lunastust .. B. Alver.
2. relig vabanemine kehtivast maailmakorrast ja seda valitsevatest kurjadest jõududest jumalikku päritolu lunastaja kaudu

pääs ‹-u 21› ‹s›

1. pääsemine. a. (ohtlikust v. ebameeldivast olukorrast). Ümberpiiratuil ei olnud pääsu: tuli alla anda. Tagaaetavail polnud kuskil pääsu. Otsiti vaenlase, verise terrori eest pääsu metsades ja soosaartel. Pidin jõkke hüppama ja ujudes pääsu otsima. Vang põgenes pääsu pakkuva metsa poole. Jookse kiiresti, muud pääsu peale su oma jalgade ei ole. Ainus pääs oli vastu hakata. Meil on kaks võimalust – kas pääs või hukkumine. b. ‹eitusega› võimalus midagi vältida. Sõttaminekust, kroonust, vangiminekust ei olnud pääsu. Saatusest, saatuse eest pole pääsu. Tal pole kuskile pääsu: peab Liisaga abielluma. Poisil polnud pääsu kuhugi, kõik tuli üles tunnistada. Pole pääsu, peab uuesti tööle asuma. *Jajah, kurjuse eest pole pääsu, see varitseb sind kõikjal ja kõiges.. M. Traat.
▷ Liitsõnad: väljapääs.
2. kuskile sisse- v. ligipääsemine; vastav koht, tee vms. Kinosaalist on pääs tänavale ja hoovi. Linnus tõkestas vaenlastele pääsu järvele. Pääs lokaali maksab kümme krooni. Tal on vaba pääs arhiividesse. Millal avatakse pääs Riia rongile? Pärast metroo avamist muutus kesklinna pääs väga mugavaks. Võistkond üritab esiliigasse pääsu. Korvpallureil on pääs finaali samahästi kui käes. Lõhede pääs jõgedesse koelmupaikadele oli takistatud. *Ripsmete värin reetis salamaailma, kuhu mul polnud pääsu. M. Unt.
▷ Liitsõnad: edasi|pääs, juurde|pääs, ligi|pääs, läbi|pääs, maale|pääs, merele|pääs, sisse|pääs, välja|pääs, ülepääs; mõjule|pääs, võidulepääs.

pääse ‹18› ‹s›
pääsemine; pääsemisabinõu. *.. või võtta abiks viimne pääse: oks? J. Kärner.

röhitis ‹-e 5› ‹s›
füsiol õhu v. muu gaasi järsk ebameeldivat heli tekitav pääsemine v. laskmine maost söögitoru ning suu kaudu välja, röhitsus. Liigsöömisest, gaseeritud vedelike joomisest tekivad röhitised. Maost tõusis kibedaid röhitisi. Haigel esinevad kõrvetised, röhitised, valud ülakõhus.

tagasi|pääs
kuskile tagasi pääsemine. Kodumaale tagasipääs oli takistatud.

võidule|pääs
võidule pääsemine, võit. Uue kirjaviisi võidulepääs. Demokraatlike ideede võidulepääs.

üles|pääs
pääsemine kuhugi üles. *Algul paistab ülespääs paljale graniitmäele võimatu olevat .. J. Semper.