[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

päevane ‹-se 4› ‹adj›

1. päevaajaga, valge ajaga seotud; päeval toimuv v. tegutsev. a. (vastandatuna öisele). Päevase eluviisiga loomad. Päevane magamine, uinak. Päevane kuu paistab kahvatult. Tuule päevane kiirus ületas tublisti öösise. Öine vahetus andis töö päevasele üle. b. (vastandatuna õhtusele). Päevane etendus, kinoseanss. Tuled sa päevase või õhtuse rongiga? Õppis põllumajandusülikooli päevases osakonnas. Päevased ja õhtused ettevalmistuskursused. Päevane roiutav kuumus andis õhtuks järele. Tere päevast! (tervitusväljend).
▷ Liitsõnad: keskpäevane.
2. ööpäeva jooksul saadud, kogunenud, tehtud, kulutatud jne.; ööpäeva peale ette nähtud, määratud jne. Tehase päevane toodang. Kui suur su päevane teenistus on? Võtke päevane toidumoon kaasa. Päevane valgutarve. Päevane toidunorm haiglas.
3. ööpäeva (v. teat. arv ööpäevi) kestev v. kestnud. Kahekümne viie päevane ajavahemik. Päevase käiguga 'ööpäevase pöörlemisperioodiga' barograaf. *Klooster asus tubli päevase hobusesõidu tee kaugusel Lüübekist. G. Helbemäe.
4. ööpäev vana. Päevane vasikas. Laps on alles päevane. *Roolis on kahekümne kahe aastane noormees, päevase habemega, pikajuukseline.. J. Smuul.
Omaette tähendusega liitsõnad: kahe|päevane, kaheksa|päevane, kolme|päevane, kuue|päevane, kümne|päevane, mitme|päevane, mõne|päevane, paari|päevane, poole|päevane, viie|päevane, ühepäevane; ööpäevane