[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

päriselt ‹adv›

1. täiesti, täielikult, päris; lõplikult. See pole veel päriselt selge, kindel. Algul tukkusin, siis jäin päriselt magama. Teda ei saa päriselt usaldada. Ma pole sellega päriselt nõus. Sügis pole veel päriselt käes. Kõht pole päriselt täis ega päriselt tühi. Kas sind vabastati maksust päriselt või osaliselt? Kõik on vahepeal muutunud, miski pole enam päriselt sama. See mulle päriselt ei meeldi. Kõik on ju lahendatud, aga mitte päriselt. *.. kehvus ei kadunud sealt kunagi päriselt. M. Mõtslane.
2. tegelikult, tõeliselt; mitte näiliselt. Kas kodukäijad on päriselt olemas? See oli nii vaid muinasjutus, unes, mitte päriselt. Teda hüüti Rutsiks, päriselt oli ta Rudolf. Päriselt on ta hoopis teistsugune kui pildil. *Ta komistab meelega, aga põlve lööb ära päriselt. I. Saks (tlk).
3. jäädavalt, alatiseks, päriseks. Võta see raamat päriselt endale. Vanaema jääb päriselt meile elama. Sai sõjaväest päriselt vabaks. *Keegi ei tea seda päeva ja tundi, mil tal tuleb päriselt ära minna. A. Hint.