[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 335 artiklit, väljastan 250.

aateline ‹-se 5› ‹adj›

1. aatest, aadetest innustunud, neile andunud, aatlev. Aateline inimene. Noorsugu on ikka aateline olnud. Üks tema aatelisemaid sõpru.
2. aadetel põhinev, neist tulenev, nendega seotud (mõnikord materiaalse, praktilise vastandina). Neil on aatelisi lahkarvamusi. *Veel ei olnud vanadus ja tüdimus tema aatelist õhinat suutnud summutada. E. Vilde.

abstraktne ‹-se 2› ‹adj›

1. abstraheerides loodud, mõtteline; abstraktsioonidel põhinev, neid kasutav; ant. konkreetne. Abstraktsed mõisted. Abstraktne mõtlemine. Abstraktne teooria, arutlus, esitus, ainekäsitlus. Selline abstraktne targutus ei vii kuhugi. Vaidlused läksid üha abstraktsemaks. Abstraktne luule. Abstraktne kunst 'abstraktsionism'.
2. keel abstraktsust, mittekonkreetsust väljendav. us-lõpulised abstraktsed substantiivid, nagu „headus”, „kurjus”.

adaptiivne ‹-se 2› ‹adj›
kohandamisel v. kohanemisel põhinev. Adaptiivne käitumine, õppimine. Adaptiivne immuunsus. Uuel autol on adaptiivsed esituled.

aero|dünaamiline
aerodünaamikasse kuuluv, selle seadusi järgiv, neist seadustest tulenev v. nende rakendamisel põhinev jne. Aerodünaamiline takistus, suusahüppestiil. Maale naasva kosmoselaeva aerodünaamiline pidurdus. Lennuki aerodünaamilised omadused. Aerodünaamiline toru tehn seade, milles tekitatakse kiire õhuvool (näit. lennukimudelite katsetamisel), tuulekanal.

agro|tehniline
põll agrotehnikaalane, agrotehnikal põhinev. Agrotehnilised võtted, uuendused.

aineline ‹-se 5› ‹adj›

1. varanduslik, majanduslik, materiaalne. Ainelised võimalused. Rahva aineline elujärg. Ühingu aineline olukord halvenes. Sai vanematelt ainelist toetust, abi. Torm tekitas suurt ainelist kahju. Ainelistest raskustest üle saama. Aineline kultuur 'inimtööga loodud v. oluliselt ümberkujundatud esemed'.
2. ainest (1. täh.) koosnev, materiaalne, reaalselt eksisteeriv. Unelmate maailmast ainelisse maailma laskuma. *Selles [= Taj Mahalis] on midagi üliõhulist ja ebareaalset, kuid ühtlasi ka midagi ainelist, tõepoolest olemasolevat. A. Kaal.
3. ‹hrl. liitsõna järelosana› teat. ainet v. teemat käsitlev, neil põhinev. Aino Kalda Eesti ajaloo ainelised jutustused. Tänapäeva külaelu aineline operett.
▷ Liitsõnad: ajaloo|aineline, küla|aineline, mineviku|aineline, muinasjutu|aineline, noorsoo|aineline, sõja|aineline, tänapäevaaineline.

aistiline ‹-se 5› ‹adj›
aistingu(te)ga seoses olev, aistingu(te)l põhinev, meeleline, sensuaalne. Aistiline nauding. *.. suu väike ning maitsmishimuline, lõuajoon eksimatult aistiline. F. Tuglas (tlk).

ajurve(e)da ‹6› ‹s›
vanadel india kirjutistel põhinev alternatiivmeditsiini liik. Ajurveda toitumine, massaaž. Ajurveda järgi on tervise põhialuseks vaimne tasakaal.

aksiomaatiline ‹-se 5› ‹adj›
iseenesest, aksioomina selge; aksiomaatikal põhinev, sellest tulenev. Aksiomaatilised tõed. Aksiomaatiline teooria.

aksonomeetria ‹1› ‹s›
mat kujutise konstrueerimine eseme punktide koordinaatide järgi; sellel põhinev kujutise ilmekust taotlev kujutamismeetod

alaväärsus|kompleks
psühh alaväärsustundel põhinev kompleks. Alaväärsuskompleksi all kannatama. Noormees põeb alaväärsuskompleksi, tal on alaväärsuskompleks.

allegooriline ‹-se 5› ‹adj›
allegooriat sisaldav, sellel põhinev, sellele üles ehitatud, mõistukõneline. Allegooriline jutustus, luuletus, poeem. Viiralt on kasutanud tihti allegoorilist vormi.

allotroopne ‹-se 2› ‹adj›
allotroopiast tulenev, sellel põhinev. Teemant ja grafiit on süsiniku allotroopsed modifikatsioonid.

allvee|sport
vee all orienteerumisel v. distantsi läbimise kiirusel põhinev spordiala

alternatiiv|haridus
traditsioonilisest erineval hariduskontseptsioonil põhinev haridus (näit. Waldorfi koolis)

altruistlik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
isiklikke huvisid ohverdav, omakasupüüdmatu, altruismist lähtuv, sellel põhinev; ant. egoistlik. Altruistlik eneseohverdus, teguviis. Altruistlik inimene.

analoogiline ‹-se 5› ‹adj›

1. millegagi samalaadne, sarnane, olulistes tunnustes kooskõlas olev. Analoogilised nähtused, tingimused. Sellega analoogilist juhtumit pole ette tulnud. Analoogilisi näiteid võiks tuua teisigi. Olukord on eelmisega analoogiline.
2. keel analoogial põhinev; analoogia alusel kujunenud. Analoogiline muutus, sõnavorm.
3. biol eri algupära, kuid sama funktsiooniga. Kukerpuu astel (muundunud leht) ja viirpuu astel (muundunud võsu) on analoogilised organid.

ansambli|teater
teater ansamblimängul põhinev teater. „Vanemuine” kui tüüpiline ansambliteater.

aposterioorne ‹-se 2› ‹adj›
filos kogemusel põhinev; ant. aprioorne. Aposterioorne tunnetus.

arheoloogiline ‹-se 5› ‹adj›
arheoloogiaga seotud, seda käsitlev v. uuriv, sellel põhinev jne. Arheoloogilised kaevamised, leiud. Arheoloogilised kultuurid.

aristokraatlik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. aristokraatiasse v. aristokraatidele kuuluv; aristokraatia võimul põhinev, seda pooldav v. toetav. Vana aristokraatlik suguvõsa. Aristokraatlik riik, ühiskond, valitsusvorm.
2. aristokraatiale v. aristokraadile omane; suursugune, uhke. Aristokraatlik käitumine, hoiak, poos. Aristokraatlik vana professor. Pariisi kõige aristokraatlikum linnaosa.

aritmeetiline ‹-se 5› ‹adj›
aritmeetikaga seotud, sellel põhinev, selle seadustest tulenev jne., aritmeetika-. Aritmeetiline tehe, viga. Aritmeetiline jada 'järjestikuste väärtuste jada, kus kahe järjestikuse liikme vahe on konstantne'. Aritmeetiline keskmine 'väärtuste summa jagatis väärtuste üldarvuga'.

arukas ‹-ka, -kat 2› ‹adj›

1. selge, terase aruga, avara v. kaine mõistusega, taibukas, intelligentne. Arukas inimene, õpilane. Ta oli küla arukamaid mehi. Nii teevad ju kõik arukad inimesed. Arukas nägu, ilme. Koer on küllaltki arukas olend. *Sa oled ju arukas tüdruk ja mõistad, et minul, nagu ma olen, pole sind kuhugi panna .. A. H. Tammsaare.
2. aru eeldav, arul põhinev; mõistlik, otstarbekas. Arukas tegu, käitumine, jutt, vastus. Arukas järeldus. Arukam on vist puhkuse ajaks maale sõita. *Laevaretked Läänemere pärapõhja püsivad aruka tõenäosuse piirides. L. Meri.

arvestus ‹-e 5› ‹s›

1. arvesse- v. arvelepanek; registreerimine ja selle alusel kokkuvõtete tegemine. Ametiühinguliikmete, töökohta vajavate kodanike arvestus. Jõuvankrite, liiklusõnnetuste arvestus. Punktide arvestus iluuisutamises. Peab oma sissetulekute ja väljaminekute kohta arvestust. Spordiühingute arvestuses võitis „Dünamo”. Võistlesin väljaspool arvestust. || maj majandusüksuse sooritatud ostu-, müügi-, palgamaksmis-, laenuvõtmis- jm. tehingute tulemuste süstematiseeritud registreerimine. Materjalide, toorainevarude arvestus. Koguseline, rahaline arvestus. Peab arvestust tulude ja kulude üle, kohta.
▷ Liitsõnad: eri|arvestus, individuaal|arvestus, koond|arvestus, palga|arvestus, punkti|arvestus, tasa|arvestus, võistkonna|arvestus, üldarvestus.
2. kaalutlus, ettemõtlemine. Tark poliitiline arvestus. Kaine arvestus. Väejuhi täpne ja loogiline arvestus. Mu arvestus osutus õigeks: poiss tuli tõepoolest tehasesse. Su arvestus oli ekslik. Male nõuab kaugeleulatuvat arvestust. Minu arvestust mööda pidi seal voolama oja. || kalkulatsioon, (arvutustel põhinev) hindamine. Ligikaudse arvestuse järgi võttis Mahtra ülestõusust osa 700–800 meest. Esialgsed arvestused lubavad hektarisaagiks 40 tsentnerit.
3. kõrgkoolis, tehnikumis vm. loengukursuse v. praktikumi lõpul toimuv eksamit asendav v. sellele eelnev teadmiste kontroll. Arvestust sooritama, tegema. Ladina keele arvestus. Psühholoogias oli meil ainult arvestus.

arvestuslik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. arvestusega (hrl. 1. täh.) seotud, arvestusse kuuluv v. minev, arvestus-. Esimene on proovihüpe, teine juba arvestuslik. Arvestuslik hindamine ped hinnangu andmine tervikliku aineosa omandamisele.
2. kalkulatsioonil, arvutlusel põhinev. Arvestuslik kasum. Koolilõuna arvestuslik maksumus ühe õpilase kohta.

arvutuslik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
arvutus(t)el põhinev v. arvutus(t)el aluseks võetav, arvutus-. Mootori laagrite arvutuslik tööiga.

assotsiatiivne ‹-se 2› ‹adj›
hrl psühh assotsiatsioonidel põhinev. Assotsiatiivsed seosed. Assotsiatiivne luule.

atavistlik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
biol atavismina esinev, atavismil põhinev. Atavistlik nähtus, tunnus.

autentne ‹-se 2› ‹adj›
ehtne, täiesti usaldatav; algallikail põhinev. Autentne uurimismaterjal, ainestik, rahvalaul. Autentsed andmed. Dokument on autentne. Autentne tekst jur tekst, mida variantide ja teisendite seast tuleb algseks ja õigeks lugeda.

autoritaarne ‹-se 2› ‹adj›
autoriteedile v. võimule pimesi alistumist nõudev, nende pimedal tunnustamisel põhinev. Autoritaarne riik, kord, süsteem, režiim. Autoritaarne mõtlemisviis.

autosugestiivne ‹-se 2› ‹adj›
autosugestioonil põhinev, autosugestioonist tingitud. Autosugestiivne uni.

bailatino [-tii-] ‹6› ‹s›
ladinaameerika tantsudel põhinev treeningustiil, mis arendab kehatunnetust ja annab üldkehalist koormust

baromeetriline ‹-se 5› ‹adj›
baromeetri abil mõõdetav v. määratav. Baromeetriline kõrgusmõõtur 'õhurõhu mõõtmisel põhinev kõrgusmõõtur'.

beetatron ‹-i, -i 10› ‹s›
füüs teat. elektromagnetilisel induktsioonil põhinev elektronide kiirendi

biomeetriline ‹-se 5› ‹adj›
biomeetrial põhinev. Biomeetriline pass 'inimese biomeetrilisi tunnuseid (näopilt, sõrmejälg jm.) sisaldav isikudokument'. Biomeetriline lukk, mälupulk. Biomeetriline identifitseerimine.

bio|tehnoloogia
biol organismidele omastel protsessidel põhinev tehnoloogia ainete bioloogiliseks saamiseks tehistingimustes. Molekulaargeneetiline biotehnoloogia. Biotehnoloogia abil saadud toiduained, kehahooldustooted, ravimid.

dalton|plaan
ped 1920-ndail aastail levinud, õpilaste iseseisval tööl põhinev õpetusviis

deduktiivne ‹-se 2› ‹adj›
deduktsioonil põhinev. Deduktiivne järeldus, meetod.

dendro|kronoloogia
puude aastarõngaste uurimisel põhinev meetod varematest aegadest pärinevate puidujäänuste dateerimiseks. Dendroloogia aitas määrata indiaani kultuuride vanust.

dialektiline ‹-se 5› ‹adj›
dialektikal põhinev, sellest lähtuv. Dialektiline meetod. Dialektiline loogika. Dialektiline vastuolu. Autori järgmistes teostes on käsitlus dialektilisem.

dialüütiline ‹-se 5› ‹adj›
dialüüsil põhinev, sellega seotud

dieetiline ‹-se 5› ‹adj›
dieedil põhinev, sellega seotud; ravitoitlustuse nõuetele vastav. Dieetiline toidukord. Toiduaine dieetiline väärtus.

dielektriline ‹-se 5› ‹adj›
el väga väikese elektrijuhtivusega (praktiliselt: elektrit mittejuhtiv); dielektrikutega seotud, nende omadustel põhinev

digitaal|raadio
digitaalsignaali kasutamisel põhinev ringhääling; vastav raadiovastuvõtja

digitaal|televisioon
digitaalsignaali kasutamisel põhinev televisioon, digitelevisioon. Digitaaltelevisioon pakub paremat heli- ja pildikvaliteeti kui analoogtelevisioon.

diksiländ ‹-i 21› ‹s›
muus neegrite mängulaadi imiteering valgete muusikute poolt, varaseim džässistiil; kollektiivsel improvisatsioonil põhinev traditsiooniline džäss. Orkester mängib diksiländi.

disain ‹-i 21› ‹s›
kunst teaduse, kunsti ja tehnoloogia sünteesil põhinev igakülgne sihikindel keskkonna kujundamine, kujustus; tootekujunduskunst. Õpib kunstiülikoolis disaini.

disko ‹6› ‹s›

1. meelelahutusüritus, kus hrl. kuulatakse salvestatud muusikat v. tantsitakse selle saatel. Noored käivad diskodel tantsimas.
2. soulmuusikal põhinev monotoonse rütmiga muusika. Tüdrukud kuulavad põhiliselt diskot.

diskursiivne ‹-se 2› ‹adj›
loogikal põhinev, järelduslik. Diskursiivne mõtlemine.

dogmaatiline ‹-se 5› ‹adj›
dogma(de)l põhinev; kitsarinnaline. Dogmaatiline suhtumine, targutamine. Dogmaatilised vaated, seisukohad.

dogmatism ‹-i 21› ‹s›
dogmadel põhinev kriitikata, muutuvat situatsiooni ja uusi fakte arvestamatu mõtlemis- ja lähenemisviis teaduses, poliitikas jm. Poliitiline, ideoloogiline, filosoofiline dogmatism.

dokumentaal|jutustus
faktidel põhinev jutustus

dokumentaalne ‹-se 2› ‹adj›
dokumentidel v. faktidel põhinev, tõsieluline, dokument-. Dokumentaalne materjal, ainestik, tagapõhi. Dokumentaalne jutustus, telesaade.

düstroofiline ‹-se 5› ‹adj›
düstroofiaga seotud, sellest tulenev, sellel põhinev vms. Düstroofilised muutused südamelihases.

ekspiratoorne ‹-se 2› ‹adj›
füsiol keel väljahingamisel toimuv v. põhinev. Ekspiratoorne rõhk. Ekspiratoorsed häälikud. Ekspiratoorne paus.

ekstsentriline ‹-se 5› ‹adj›

1. ebaharilik, tasakaalutu, veider. Ekstsentriline käitumine, soov, isik. Ta on alati olnud veidi ekstsentriline.
2. koomiline, veider, ootamatustel, kõla- v. nägemisefektidel põhinev. Ekstsentriline number (tsirkuses). Ekstsentriline komöödia.
3. mat tehn eri tsentritega; tsentrist kõrvalekalduv. Ekstsentriline orbiit. Ekstsentrilised ringid.

elektro|akustiline
elektroakustikasse kuuluv, sellel põhinev, seda rakendav. Elektroakustiline seade.

elektro|dünaamiline
elektrodünaamikasse kuuluv, sellel põhinev, seda rakendav. Elektrodünaamiline mõõteriist, seade.

elektro|fotograafia
tehn mõnede pooljuhtide valgustundlikkusel põhinev paljundusmenetlus

elektro|mehaaniline
elektriliste ja mehaaniliste protsesside koostoimel põhinev. Elektromehaaniline aparaat, seade, relee. Elektromehaanilised mänguasjad. Elektromehaaniline töötlemine.

elektron|mikroskoopia ‹1› ‹s›
elektronmikroskoobi rakendamine uurimistöös; sellel põhinev uurimistöö

elektron|optiline
elektronoptikal põhinev, seda rakendav. Elektronoptilised riistad.

elektroonika ‹1› ‹s›

1. teaduse ja tehnika haru, mis uurib ja rakendab vaakumis, gaasides, pooljuhtides jm. keskkondades ja nende piiril liikuvate laengutega seotud nähtusi
▷ Liitsõnad: krüo|elektroonika, kvant|elektroonika, mikro|elektroonika, pooljuht|elektroonika, raadioelektroonika.
2. elektronseadiste kasutamisel põhinev aparatuur, elektronseadmed
▷ Liitsõnad: kodu|elektroonika, olmeelektroonika.

elektrooniline ‹-se 5› ‹adj›
elektroonikal põhinev, elektroonika abil toimiv, elektron-. Elektrooniline ajamõõtja, muusika.

elektro|staatiline
elektrostaatikasse kuuluv, elektrostaatikal põhinev. Elektrostaatiline nähtus, generaator, mõõteriist, jõud, induktsioon, väli.

elektro|termiline
elektrotermiasse kuuluv, sellel põhinev. Elektrotermiline protsess, menetlus.

empiiriline ‹-se 5› ‹adj›
kogemuslik, kogemustel põhinev, kogemusel rajanev. Empiiriline uurimus, meetod, tunnetus. Empiiriline tõde, fakt. Empiirilised andmed, tähelepanekud. Empiiriline valem 'lihtsaim, ainult analüüsi andmetest tuletatud keemiline valem'.

epikureism ‹-i 21› ‹s›
filos Epikurose õpetusel põhinev materialistlik suund filosoofias

era-
‹liitsõna esiosana›
1. eraomandusel põhinev, eraomanduslik; näit. eraettevõte, -ettevõtja, -gümnaasium, -haigla, -kapital, -kauplus, -kliinik, -kool, -maa, -maja, -majandus, -mets, -omand, -omandus, -omanik, -pank, -sektor, -tööstus, -valdus, -õppeasutus
2. isiklik, mitteametialane; individuaalne; näit. eraasi, -elu, -huvi, -jutt, -kiri, -kogu, -korter, -kõne, -lõbu, -sekretär, -visiit
3. isiklikul algatusel toimiv v. toimuv; näit. eraarst, -detektiiv, -praksis, -teenistus, -töö, -õpetaja
4. eraldi, omaette olev v. toimuv; näit. erasissekäik, -tund
5. mittesõjaväeline; tsiviil-; näit. eraisik, -rõivas

era|algatuslik
eraalgatusel põhinev, eraalgatusega seotud. Eraalgatuslik ettevõte, üritus.

era|ettevõte
maj eraomandusel põhinev ettevõte

era|omanduslik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
eraomandusel põhinev. Eraomanduslik maavaldus.

era|sektor
maj eraomandusel põhinev majandussektor; ant. avalik sektor

espanjool ‹-i 21› ‹s›
hispaania ja portugali keele murretel põhinev heebrea sugemetega romaani keel, ladiino

eukleidiline ‹-se 5› ‹adj›
mat Eukleidese paralleelide aksioomil põhinev. Eukleidiline geomeetria, ruum.

evangeelne ‹-se 2› ‹adj›
kirikl evangeeliumiga seotud, evangeeliumi(de)l põhinev, evangeeliumi aluseks võttev. Evangeelne kirik 'protestantlike kirikute ja usulahkude nimetus'.

faktiline ‹-se 5› ‹adj›

1. fakti(de)sse puutuv, fakti(de)alane, fakte esitav, fakti-. Faktilised andmed. Faktiline aines, materjal. Teoses oli faktilisi vigu. *Kui auditoorium vaikseks jäi, palus Rander sõna faktiliseks märkuseks. L. Metsar.
2. faktidel põhinev; faktidele vastav, tegelik. Faktilise tagapõhjaga teos. Faktiline abielu. Faktiline töötasu. Faktiline võim, juhtimine. Maa faktiline kasutaja.

fantastiline ‹-se 5› ‹adj›

1. fantaasial põhinev, mõttekujutuslik, ebatõeline, ulmeline; kummaline. Fantastiline kujutis, pilt, olend, muinasjutumaailm. Fantastilised tulevikuplaanid, lootused. Fantastiline projekt. Fantastiline seiklus. Fantastiline riietus, välimus. Inimesed on muistsetest aegadest peale mõnu tundnud kõige fantastilisematest muinasjuttudest. || rohkesti fantastikat sisaldav. Fantastiline romaan, novell.
2. uskumatult suur; suurepärane. Fantastilised mõõtmed. Fantastiline kiirus. Fantastilised kulutused, rahasummad. Fantastiline saavutus. Fantastiline ilu. Fantastiline, kuidas ta tantsib!

fenoloogiline ‹-se 5› ‹adj›
fenoloogiaga seotud, fenoloogial põhinev. Fenoloogilised vaatlused, vaatlusandmed, anomaaliad. Fenoloogilised aastaajad. Sirelite õitsemise aega on peetud suve fenoloogiliseks alguseks.

fenomenoloogiline ‹-se 5› ‹adj›
fenomenoloogiaga seotud, fenomenoloogial põhinev, kirjeldamisele rajatud, põhjuslikke seoseid mittetunnetav. Fenomenoloogiline koolkond, meetod, käsitlus.

fetišistlik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
fetišismiga seotud, fetišismil põhinev. Fetišistlikud uskumused.

filantroopiline ‹-se 5› ‹adj›
filantroopial põhinev, filantroopiale v. filantroobile omane. Filantroopiline ühing, asutus. Filantroopilised vaated.

filosoofiline ‹-se 5› ‹adj›

1. filosoofiasse kuuluv v. puutuv, filosoofial põhinev. Filosoofiline arutlus, probleem, definitsioon, süsteem, teooria. Filosoofilised üldistused.
2. mingit sügavat ideed, maailmavaatelist kontseptsiooni sisaldav. Filosoofiline jutustus, novell, romaan, draama. Luule filosoofiline alltekst.
3. filosoofile omane, elutark, stoiline. *See on ootamatu lops isegi Pärt Pree jaoks, kes alati külma verd ja filosoofilist rahu säilitab. H. Kiik.

flotatsioon ‹-i 21› ‹s›
tehn keem ainete erineval märgumisel põhinev eraldamismeetod ja -protsess (kasutatakse maagi rikastamisel, paberitööstuses, heitvee puhastamisel jne.)

fluorograafiline ‹-se 5› ‹adj›
fluorograafial põhinev, sellega seotud. Patsiendi fluorograafiline läbivaatus.

fonoloogiline ‹-se 5› ‹adj›
fonoloogiasse kuuluv, fonoloogial põhinev. Fonoloogiline süsteem, koolkond. Fonoloogilised reeglid, transkriptsioon.

formaal|loogiline
formaalloogikal põhinev, sellega seotud. Formaalloogiline mõtlemine.

foto|elektriline
valguse (vm. elektromagnetkiirguse) toimel aines toimuvate elektrinähtustega seotud, neil põhinev. Fotoelektrilised nähtused. Fotoelektriline protsess, seade, aparaat. Fotoelektrilised mõõtmised.

fotograafiline ‹-se 5› ‹adj›
fotograafial põhinev; fotograafiale omane. Fotograafiline meetod, vaatlus. Fotograafilise täpsusega joonistatud loom.

foto|keemiline
fotokeemial põhinev, sellega seotud. Fotokeemilised reaktsioonid, protsessid.

fotomeetriline ‹-se 5› ‹adj›
fotomeetrial põhinev, fotomeetriaga seotud. Fotomeetriline meetod, uurimus. Fotomeetrilised suurused, vaatlused, mõõtmised.

foto|sünteetiline
fotosünteesil põhinev, sellega seotud

funktsionalistlik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
funktsionalismil põhinev, funktsionalismile omane. Funktsionalistlik arhitektuur, ehitis. Funktsionalistlikud kujunduspõhimõtted.

fuuga ‹6› ‹s›
muus ühe v. mitme muusikalise teema imitatsioonil ja kontrapunktilisel töötlusel põhinev polüfooniavorm omaette helitööna v. mõne tsüklilise vormi (süidi, sonaadi vm.) osana. Bachi fuugad.
▷ Liitsõnad: liht|fuuga, liitfuuga; instrumentaal|fuuga, koorifuuga.

föderalistlik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
föderalismil põhinev, föderalismiga seotud

fülo|geneetiline
fülogeneesil põhinev, fülogeneesiga seotud. Fülogeneetiline arenemine. Loomarühmade fülogeneetilised seosed, suhted. Fülogeneetilise kallakuga uurimus.

füsioloogiline ‹-se 5› ‹adj›
füsioloogiaga seotud, sellesse puutuv, sellel põhinev. Füsioloogilised uuringud. Füsioloogilised funktsioonid, protsessid, põhjused. Toitainete füsioloogilised normid. Organismi normaalne füsioloogiline seisund. Füsioloogiline küpsus, vanadus. Elektri füsioloogiline toime. Füsioloogiline keemia. Füsioloogiline lahus 'koostise ja osmootse rõhu poolest vereplasmale lähedane keedusoola vesilahus (süstimiseks suurte vere- v. vedelikukaotuste puhul)'.

füsio|terapeutiline
füsioteraapiasse kuuluv, füsioteraapial põhinev. Füsioterapeutiline protseduur, vahend.

fütotsönoloogiline ‹-se 5› ‹adj›
fütotsönoloogial põhinev, sellega seotud. Samblike fütotsönoloogiline uurimine. Taimeliigi fütotsönoloogiline areaal.

geo|kronoloogiline
geokronoloogial põhinev, geokronoloogiasse kuuluv. Geokronoloogiline skaala. Viirsavide geokronoloogiline uurimine.

geomeetriline ‹-se 5› ‹adj›

1. geomeetriaga seotud, sellel põhinev, selle seadustest tulenev; geomeetria-. Geomeetriline kujund. Geomeetriline kese. Geomeetriline teisendus. Geomeetrilised konstruktsioonid. Geomeetriline jada 'jada, mille iga element on saadud eelmise elemendi korrutamisel selle jada jaoks kindla teguriga'. Geomeetriline rida 'rida, mille liikmed moodustavad geomeetrilise jada'.
2. punktidest, joontest ja geomeetrilistest kujunditest koosnev. Geomeetriline ornament, muster. Geomeetrilise kirjaga kindad.

geo|morfoloogiline
geomorfoloogiaga seotud, sellel põhinev. Geomorfoloogiline kaardistamine, kaart. Geomorfoloogilised protsessid.

gradiir ‹-i 21› ‹s›
tehn osa vee aurustumisel põhinev vee jahutusseade

grafoloogiline ‹-se 5› ‹adj›
grafoloogial põhinev, grafoloogiaga seotud. Grafoloogiline analüüs.

grammatiline ‹-se 5› ‹adj›
grammatikasse kuuluv v. puutuv; grammatikal põhinev; keeleõpetuslik. Keele grammatiline ehitus. Grammatiline tähendus, sugu, vorm. Grammatiline ja loogiline alus. Grammatiline viga. || keele struktuurile vastav. Grammatilised laused.

granulomeetriline ‹-se 5› ‹adj›
granulomeetrial põhinev, sellega seotud. Granulomeetriline analüüs. Granulomeetriline koostis 'lõimis'.

gravimeetriline ‹-se 5› ‹adj›
gravimeetrial põhinev, sellega seotud. Gravimeetrilised mõõtmised, vaatlused, uurimismeetodid.

grupiline ‹-se 5› ‹adj›
grupil põhinev; grupiga seotud, grupi-. Puude, hoonete grupiline asetus, paigutus.

güroskoopiline ‹-se 5› ‹adj›
güroskoobil põhinev, vurr-. Güroskoopilised aparaadid.

hinnang ‹-u 2› ‹s›
hindav arvamus, tähelepanekutel, vaatlustel v. ka statistikal põhinev otsustus millegi v. kellegi kohta. Kiitev, laitev, positiivne, negatiivne hinnang kellegi tööle, tegevusele. Autoriteetne, asjatundlik, tunnustav hinnang romaani kohta. Hinnang on ekslik, väär, halb. Kasvataja hinnang kasvandiku kohta olgu objektiivne ja õiglane. Retsensendi ülesanne on anda käsikirjale igakülgne kriitiline hinnang. Uued tooted said hea, soodsa, rahuldava hinnangu (osaliseks). Ta pidi oma hinnangut muutma, revideerima. Igale objektiivsele nähtusele reageerib inimene subjektiivse hinnanguga. Olukorra niivõrd pessimistlikeks hinnanguteks ei ole põhjust. Tagasihoidlikegi hinnangute järgi ulatub tormi tekitatud kahju vähemalt 100 000 kroonile.
▷ Liitsõnad: eksi|hinnang, enese|hinnang, lõpp|hinnang, üldhinnang.

homo|seksuaalne
homoseksualismil põhinev v. seda harrastav, omasooihar. Homoseksuaalsed kalduvused. Homoseksuaalne isik.

hüdrauliline ‹-se 5› ‹adj›

1. füüs tehn vedeliku surve mõjul liikuv v. toimuv, vedeliku surve kasutamisel põhinev. Hüdrauliline press, pidur, tungraud, transportöör.
2. ehit vees kõvastuv. Hüdrauliline sideaine, lisand. Hüdrauliline lubi, tsement, kukermiit, mört.

hüdro|dünaamiline
hüdrodünaamikasse kuuluv, selle seadustest tulenev v. neil põhinev. Hüdrodünaamiline jõud, rõhk.

hüdro|staatiline
hüdrostaatikasse kuuluv, selle seadustest tulenev v. neil põhinev. Hüdrostaatiline rõhk.

hüpoteetiline ‹-se 5› ‹adj›
hüpoteesil põhinev, oletuslik. Hüpoteetiline idee, käsitlus, seletus, väide. Hüpoteetiline otsustus 'otsustus kujul: „Kui A on B, siis C on D.”'.

idealism ‹-i 21› ‹s›

1. filos ideed, teadvust, vaimu primaarseks pidav suund filosoofias; ant. materialism. Subjektiivne, objektiivne idealism. Hegeli absoluutne idealism.
2. ideaalidel põhinev ellusuhtumine, idealiseeriv elumõistmine; ant. realism. Nooruse idealism. Tudengipõlves oli meis veel palju idealismi.

idealistlik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. idealismile (1. täh.) omane, sellel põhinev. Idealistlik filosoofia, maailmavaade, ajalookäsitus. Idealistlik suund esteetikas. Idealistlik kontseptsioon, seisukoht.
▷ Liitsõnad: objektiiv|idealistlik, subjektiividealistlik.
2. ideaalidega, täis idealismi (2. täh.) Noorus on idealistlik selle sõna kõige paremas mõttes.

ideeline ‹-se 5 või -se 4› ‹adj›
ideedel põhinev, neisse puutuv, neis avalduv; maailmavaateline. Ideeline segadus, kriis, võitlus. Ideelised eesmärgid, printsiibid. Hästi läbimõeldud ideeline argumentatsioon. Noorte ideeline juht. Ajastu ideeline taust. Filmi, kunstiteose ideeline külg. Selge ideelise suunitlusega luuletus. Lavastuse ideeline mõju. || oma juhtmõtetele andunud. Ideeline inimene. Ideeline kommunist.

ikebana ‹11 või 6› ‹s›
kindlate proportsioonide ning sümboolika arvestamisel põhinev Jaapani lilleseadmiskunst; lillekompositsioon, -seade

illusoorne ‹-se 2› ‹adj›
illusioonidel põhinev, petlik, kujutletav. Illusoorsed lootused. Plaanid osutusid sageli vägagi illusoorseiks. Oleks illusoorne oodata katsetuselt suuri tulemusi.

induktiivne ‹-se 2› ‹adj›

1. loog induktsioonil põhinev. Induktiivne järeldus, meetod.
2. el induktsiooniga seotud, induktsioonist põhjustatud

inertsiaalne ‹-se 2› ‹adj›
füüs inertsil põhinev, inertsiga seotud. Inertsiaalne liikumine.

info|tehnika
arvutite ja sidevahendite kasutamisel põhinev tehnika haru, mis hõlmab info moodustamist, salvestamist, edastamist ja esitamist

infrapuna|saun
infrapunakiirgusel põhinev saun

inspiratoorne ‹-se 2› ‹adj›
füsiol sissehingamisel toimuv v. põhinev, sissehingamis-. Inspiratoorne kahin.

instinktiivne ‹-se 2› ‹adj›
instinktil põhinev, tahtmatu, vaistlik. Instinktiivne reageering, tegevus. Instinktiivne aimdus, huvi. Liigutus oli instinktiivne.

inter|aktiivne
vastastikmõjuline, vastastikusel mõjul v. suhtlusel põhinev. Interaktiivne mäng, televisioon, etendus, õppemeetod.

interferomeeter ‹-tri, -trit 2› ‹s›
füüs valguse interferentsil põhinev optiline mõõteriist

introspektiivne ‹-se 2› ‹adj›
introspektsioonil põhinev, introspektsiooni rakendav. Introspektiivsed tähelepanekud. Introspektiivne meetod, psühholoogia.

intuitiivne ‹-se 2› ‹adj›
intuitsioonil põhinev. Intuitiivne mõtlemine, veendumus, tunne, inimesetundmine.

intuitsioon ‹-i 21› ‹s›
eelneval kogemusel põhinev (ette)aimav, vaistlik tunnetus; tõe vaistliku tunnetuse võime. Kirjaniku, kunstniku intuitsioon. Tal on intuitsiooni ja taipu.

isa|õiguslik
isaõigusel põhinev. Isaõiguslik ühiskond.

joon|tehnika
kunst joonte kasutamisel põhinev tehnika; nahkehistöö tehnika, kus niiskesse nahka vajutatakse hiljem värviga täidetavad jooned

kaemuslik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
kaemusel põhinev, meelte abil saadud, kaemusest lähtuv. Aistingud ja tajud on üksikesemete kaemuslikud kujutised. Ülepakutult kaemuslik luulelaad.

kalambuur ‹-i 21› ‹s›
sõnamäng, sõnamängul põhinev nali. Vaimuka vestlejana vürtsitas ta oma juttu aforismide ja kalambuuridega.

kalender ‹-dri, -drit 2› ‹s›

1. kindel ajaarvamissüsteem. Egiptuse, maiade kalender. Juliuse e. vana kalender 'Julius Caesari poolt a. 46 e. Kr. kehtestatud päikeseaastal põhinev ajaarvamissüsteem'. Gregoriuse e. uus kalender 'paavst Gregorius XIII poolt 1582. a. kehtestatud täpsustatud ajaarvamissüsteem'.
▷ Liitsõnad: kuu|kalender, päikesekalender.
2. tabel v. raamat, mis sisaldab aasta päevade, samuti riiklike ja ühiskondlike tähtpäevade ja pühade loetelu, sageli ka mitmesuguseid muid teateid ja andmeid. Rebitav kalender. Kalendrit lehitsema, sirvima. Kalendri järgi on kevad, kuid tegelikult alles sügav talv. Kalender näitas 1980. aasta viimaseid päevi. Vaatab kalendrist järele, mitu nädalat on veel aasta lõpuni. Tema sünnipäev on mul kalendris(se) üles märgitud.
▷ Liitsõnad: kiriku|kalender, laua|kalender, rahva|kalender, ruuni|kalender, seina|kalender, tabel|kalender, taskukalender; märkmik|kalender, päevik|kalender, teatmikkalender.
3. millegi jaotus vastavalt kalendrile (2. täh.), kalendriline plaan. Ajalehes avaldati rahvusvaheliste suusavõistluste kalender.
▷ Liitsõnad: jahi|kalender, spordi|kalender, võistluskalender.

kantri ‹1› ‹s›
muus USA-st pärinev suurelt osalt rahvamuusikal põhinev levimuusika liik. Laulja, ansambel harrastab kantrit ja folki.

kapillaarne ‹-se 2› ‹adj›

1. füüs kapillaaridega seostuv, kapillaarsusel põhinev. Mulla kapillaarne poorsus. Kapillaarne veejuhtivus, läbiimbumine.
2. med kapillaaridega seostuv, kapillaaridega ühenduses esinev. Kapillaarne verejooks.

kauba|majandus
maj kaubatootmisel põhinev majandusvorm

kemo|teraapiline
kemoteraapiaga seostuv, kemoteraapial põhinev, kemoterapeutiline. Kemoteraapiline toime, preparaat.

kemo|tropism
bot keemilisel ärritusel põhinev tropism

kiriku|aasta
kirikl kalendriaastast erinev, kirikupühadel põhinev aasta, luteri kirikus advendist advendini

kirillitsa ‹1› ‹s›
keel kreeka untsiaalkirjal põhinev vanaslaavi kiri

klemm ‹-i 21› ‹s›

1. el elektriseadme osa vooluringi ühendamiseks; elektriahelate v. nende lülide ühenduspunkt
2. kinnipigistamisel põhinev eseme paigalhoidevahend

klubi|muusika
ööklubis kuulatav hrl. elektrooniline, peam. rütmil põhinev muusika

kokkuleppe|poliitika
pol kokkuleplusel põhinev poliitika

kolhoos ‹-i 21› ‹s›
nõuk tootmisvahendite ühisomandusel põhinev kollektiivne põllumajanduslik suurmajand Nõukogude Liidus jm. Jõukas, eesrindlik, vaene, mahajäänud kolhoos. Kolhoosi esimees, juhatus, üldkoosolek, liikmed. Kolhoosi põhikiri. Kolhooside asutamine, loomine. || selle kollektiiv, kolhoosnikud. Üldkoosolekul oli kogu kolhoos koos.
▷ Liitsõnad: kalurikolhoos.

kombinatoorne ‹-se 2› ‹adj›
kombinatsioonidel (1. täh.) põhinev. Kombinatoorne meetod. Kombinatoorne analüüs 'kombinatoorika'. Kombinatoorne loogika 'matemaatilise loogika teat. suund'.

konjektuur ‹-i 21› ‹s›
kirj keel oletatav õige lugemisviis; oletusel põhinev tekstiparandus

kontaktne ‹-se 2› ‹adj›
kokkupuutes olev; kokkupuutel põhinev, (kokku)puute-; kontakti otsiv. Kontaktsed herbitsiidid kahjustavad taimeosi, millega nad vahetult kokku puutuvad. Nahk on kontaktne retseptor. Ravim teeb haige kontaktsemaks.

konvektiivne ‹-se 2› ‹adj›
konvektsioonil põhinev. Konvektiivne soojusülekanne.

kooperatiivne ‹-se 2› ‹adj›
kooperatsioonil, koostoimimisel põhinev. Kooperatiivsed ettevõtted, majandid, organisatsioonid. Kooperatiivne tootmine. Kooperatiivne omand 'omandiõiguse alusel kooperatiivile kuuluv vara'.

korra|pärane

1. väliskujult, ehituselt, asetuselt kindlale korrale vastav, sümmeetriline, harmooniline. Hoonete korrapärane asetus. Korrapärase planeeringuga linn. Suured korrapärased põllud. Liiguti edasi korrapärases rivis, kolonnis. *Kõik selles näos oli korrapärane ja hästi vormitud, nii suu, nina, silmad.. O. Tooming. || mat teat. kindlatel arvulistel võrdsusvahekordadel põhinev. Korrapärane hulknurk, kaheksanurk, kolmnurk. Korrapärane hulktahukas. Korrapärane prisma 'püstprisma, mille põhi on korrapärane hulknurk'. Korrapärane püramiid 'püramiid, mille põhi on korrapärane hulknurk ja tipu ristprojektsioon langeb põhja keskpunkti'.
2. ühtlaste vaheaegadega, ühtlases rütmis toimuv v. sooritatav; süstemaatiline, järjekindel. Korrapärased protsessid. Täiesti korrapärane temperatuuri kõikumine. Haige hingamine muutus korrapärasemaks. Toitumine peab olema korrapärane. Korrapärane elu- ja töörütm. Ajakiri alustas korrapärast ilmumist. Korrapärane laevaühendus.
3. van selline, nagu peab v. peaks olema. *Viinis lasti mind koguni .. ilma korrapärase välismaapassita elada. E. Vilde.

kromaatiline ‹-se 5› ‹adj›

1. füüs värvuselisel erinevusel põhinev, värvuseline, värviline. Kromaatiline aberratsioon. Kromaatilised värvused 'kõik värvused, välja arvatud musta-valge skaalasse kuuluvad'.
2. muus pooltoonide kaupa tõusev v. langev. Kromaatiline heliredel, helisüsteem. Kromaatiline akord, intervall.

kromatograafiline ‹-se 5› ‹adj›
kromatograafial põhinev, sellega seostuv. Kromatograafiline analüüs, meetod.

kserograaf ‹-i 21› ‹s›
tehn kserograafial põhinev paljundusaparaat

kõla|kujund
kirj kahe v. enama tekstilise elemendi kooskõlal (harvemini vastandusel, kontrastil v. ebakõlal) põhinev stiilivõte. Tähtsamaid kõlakujundeid on helijäljendus, alliteratsioon ja assonants.

logaritmiline ‹-se 5› ‹adj›
logaritmide abil arvutatav, logaritmidel põhinev. Logaritmiline skaala.

logistiline ‹-se 5› ‹adj›
logistikasse [1] puutuv, sellel põhinev. Firma logistiline mahajäämus. On tagatud logistilise ahela sujuv toimimine. Uue tootmishoone asukohta otsiti selle logistilise sobivuse järgi.

luminestsents|analüüs
füüs teat. aines leiduvate keemiliste ühendite luminestsentsil põhinev aine koostise ja omaduste määramise meetod

luminestsents|defektoskoopia
tehn luminestsentsil põhinev menetlus (metall)esemete pinnadefektide avastamiseks

maaliline ‹-se 5› ‹adj›

1. maalikunstiga, maalimisega seostuv, sellele omane. *Ettevalmistusklassi ülesandeks oli graafilise ja maalilise joonistuslaadi õpetamine .. T. Nurk. || kunst (vormikäsitluse kohta:) värvitoonide ja -kontrastide ning heleda-tumeda jaotusel põhinev. Maaliline käsitluslaad, vormikäsitlus.
2. maalimiseks kohasena, maalina (värvi)kaunis. Maaliline loodus, maastik, koht. Maalilised mäed, orud, fjordid, rannakaljud. Väike maaliline linnake. Järv on äärmiselt maaliline. Mäelt avanes alla orgu maaliline vaade. Maaliline värvikas rõivastus. *Maaliline järelsuvi oma maheda soojusega oli lõppenud. E. Krusten.

maa|usk
rahvausundi Kristuse-eelsetel kihistustel põhinev tänapäeva usuline liikumine, mille peamisteks põhimõteteks on looduse ja esivanemate austamine

mahe|põllumajandus
taastuvail loodusvaradel põhinev ja loodusseadusi järgiv taime- ja loomakasvatus. Mahepõllumajandust viljelev loomafarm.

majoritaarne ‹-se 2› ‹adj›
pol häälteenamusel, enamuse otsusel põhinev

manufaktuur ‹-i 21› ‹s›

1. aj käsitsitööl põhinev sisemise tööjaotusega ettevõte (16.–18. saj.); vastav tootmisvorm
▷ Liitsõnad: kalevimanufaktuur.
2. van tekstiilivabrik (tänapäeval veel mõne tekstiilikäitise nime koostisosana). Balti Manufaktuur. Kreenholmi Manufaktuur.

matemaatiline ‹-se 5› ‹adj›

1. matemaatika alale kuuluv, seda puudutav, sellega seotud, matemaatikal põhinev, matemaatika meetodeid kasutav. Matemaatilised teadused. Matemaatilised võrrandid, valemid, mõisted, märgid. Matemaatilised tabelid hõlbustavad arvutamist. Matemaatiline analüüs, matemaatiline statistika, matemaatiline füüsika on matemaatika harud. Matemaatiline planeerimine (arvutusmatemaatika ja operatsioonianalüüsi haru). Matemaatiline majandusteadus. Matemaatiline lingvistika. Matemaatiline loogika. Rakendas oma uurimistöös matemaatilisi meetodeid. Matemaatiline mudel 'teatavat nähtust kirjeldavate matemaatiliste seoste komplekt'. Matemaatilised masinad 'seadmed matemaatikaülesannete lahendamiseks (näit. arvutid)'. Ülikooli pürgijate matemaatiline ettevalmistus oli kesine. Sul ei ole matemaatilist mõtlemist.
▷ Liitsõnad: füüsikalis-|matemaatiline, majandus|matemaatiline, puhtmatemaatiline.
2. matemaatikale omane, ülim, range. Matemaatiline täpsus, korrapärasus.

materialistlik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
materialismil põhinev, sellest lähtuv; materialismile v. materialistile omane. Materialistlik filosoofia, dialektika, ajalookäsitus. Materialistlikud õpetused, seisukohad. Materialistlik maailmavaade, elukäsitus.
▷ Liitsõnad: ajaloolis-|materialistlik, dialektilis-materialistlik.

mehaaniline ‹-se 5› ‹adj›

1. mehaanikasse v. mehhanismidesse puutuv; mehhanismi abil toimiv, tegutsev v. tekitatud. Materjalide mehaanilised omadused. Mehaaniline liikumine. Soojuse, valguse mehaaniline ekvivalent. Emulsioon on vedelike mehaaniline segu. Mehaaniline töötlemine ehk lõiketöötlemine on selline tooriku töötlemine, kus osa materjalist kõrvaldatakse laastudena. Mehaanilised, mängumehhanismiga muusikariistad (näit. mängutoos, leierkast, mehaaniline klaver). Mehaaniline rööpjoonlaud on joonestusseade. Roboti mehaanilised käed. || väliste (puhtfüüsiliste) tegurite toimel põhinev, nendega seotud. Kivimite mehaaniline murenemine. Haav on naha vm. kattekoe mehaaniline vigastus. Massaaž on keha pinna mehaaniline ärritamine.
2. masinlik, ilma tahte v. teadvuse osavõtuta toimuv. Mehaanilised liigutused, mehaaniline töö. Õppimine ei tohi muutuda mehaaniliseks tuupimiseks.

meili|list
info postiloendil põhinev võrgufoorum. Temagi kuulub raamatuklubi meililisti.

memoraat ‹-raadi 21› ‹s›
folkl isiklikul kogemusel v. elamusel põhinev jutustus üleloomulikust sündmusest. On üles kirjutatud palju memoraate kokkupuuteist metsavaimudega.

mesmerism ‹-i 21› ‹s›
sugestioonil põhinev Austria arsti F. A. Mesmeri ravimeetod

metafüüsiline ‹-se 5› ‹adj›

1. metafüüsikale (1. täh.) omane; sellel põhinev, sellest lähtuv. Metafüüsilised probleemid. || antidialektiline. Metafüüsiline meetod.
2. eluvõõralt arutlev, targutav. Metafüüsilised heietused.

mikro|arvuti
mikroprotsessori(te)l põhinev väike digitaalarvuti, mis sisaldab mälu- ja sisend-väljundseadet

mobiil|telefon
väike tugijaamade võrgul põhinev raadiotelefon, mobiil, taskutelefon

mobiiltelefon|side [-side]
paarikümnekilomeetrise kuuldavuskaugusega tugijaamade võrgul põhinev telefonside liik

monarhistlik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
monarhial v. monarhismil põhinev; monarhiat pooldav. Monarhistlik riik, režiim. Monarhistlikud vaated, veendumused.

monogaamne ‹-se 2› ‹adj›
monogaamial põhinev, monogaamias olev, ainuabieluline. Monogaamne abielu, perekond. Hundid on monogaamsed. Monogaamsed linnud.

mono|teistlik
ainujumalasse uskumisel põhinev. Kristlus, judaism, islam on monoteistlikud usundid.

mõistuslik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. mõistusest lähtuv, sellel põhinev; mõistuspärane, ratsionaalne. Külmalt mõistuslik luule. Kained mõistuslikud kaalutlused. Mõistuslikud praktilised inimesed. *.. kui mannetult mõjusid filosoofide mõistuslikud argumendid Athanasiose fanaatilise kõne kõrval. L. Metsar.
2. mõistust omav, mõistusega. Kas on universumis peale inimese veel teisigi mõistuslikke olendeid?
▷ Liitsõnad: nõrgamõistuslik.

mälestuslik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
mälestustel põhinev, mälestus-. *Luise Vaher esitab oma romaani aine mina-jutustaja mälestuslike tagasivaadetena .. A. Eelmäe.

müstitsism ‹-i 21› ‹s›
müstikal põhinev tunnetus ja maailmakäsitus. Teos kaldub müstitsismi. Idamaine, keskaegne müstitsism.

natsionaal|sotsialism
pol Saksamaal pärast Esimest maailmasõda tekkinud äärmuslik ideoloogia ja poliitiline liikumine saksa väärisrassile heaoluühiskonna loomiseks; sellel ideoloogial põhinev Hitleri diktatuur

noo|teater
teater klassikaline Jaapani tantsuteater; pantomiimilaadne tantsul ja muusikal põhinev teater. Jaapani nooteater, antiikteater, itaalia commedia-dell'-arte jt maskiteatrid.

oletuslik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
oletust väljendav, oletusel põhinev, hüpoteetiline. Oletuslik väide. Oletuslik kasum, renditulu. *Nii annab minevik .. tingimuslausele vahest tugevama oletusliku või võimalust väljendava sisu .. J. Peegel.

oma|algatuslik
omaalgatusel põhinev. Omaalgatuslik matk, ettevõtmine, huvirühm.

opositsioon ‹-i 21› ‹s›

1. oma vaadete v. seisukohtade vastuseadmine kellegi teise vaadetele v. seisukohtadele, vastuseis, vastutegevus. Terav, äge opositsioon. Opositsioon uuendustele, uue vastu. Ümberkorraldused kutsusid esile, äratasid, tekitasid opositsiooni. Asusime opositsiooni. Noored olid täis opositsiooni kõige vana vastu. Oli ülemustega opositsioonis, sattus kõigiga kergesti opositsiooni.
2. grupp inimesi v. üksikisik mingis asutuses, ühingus, organisatsioonis vm., kes seab oma seisukohti, poliitikat jm. vastu valitsevatele seisukohtadele, poliitikale jm., vastasrind. Opositsioon parlamendis. Demokraatliku opositsiooni juht. Opositsioon esitas valitsusele umbusaldusavalduse. Opositsiooni valitsusvastane tegevus.
3. vastasseis. a. sport (males, kabes). Opositsioon on valge kasuks. b. astr. Marsi ja Maa opositsioon. c. (muid juhte). Araali ja Kaspia veetaseme vahel valitseb opositsioon: kui ühe tase tõuseb, teise oma langeb.
4. keel vastandus, (kahe v. enama keeleelemendi) eristusvõimel põhinev vastandamine. Vokaalide pikkuse ja lühiduse opositsioon. Määramatuse ja määratuse opositsioon.
▷ Liitsõnad: foneemi|opositsioon, morfeemiopositsioon.

paberlik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. paberitel põhinev, bürokraatlik. Paberlik asjaajamine. Treeneritöö ei tohiks üleliia paberlikuks muutuda. *Möödus mitu pikka aastat, paberlike takistuste pärast ta Tallinna enam ei pääsenud.. A. Valton.
2. piltl ainult paberil, mitte tegelikkuses esinev; kuiv, eluvõõras, hingetu. Paberlik ilukõne, resolutsioon. Paberlik ja veretu peategelane.
3. paberile omane, iseloomulik. *Õitsvad akaatsiad õõtsusid paberliku kahinaga. J. Piik (tlk).

pais|kiri
juus- ja paisjoonte vaheldumisel põhinev kirjatehnika

pantomiimiline ‹-se 5› ‹adj›
pantomiimil põhinev, pantomiimina esitatav. Pantomiimiline etendus, lavastus, kompositsioon. Balleti pantomiimilised episoodid. Meeleolu pantomiimiline kujutamine.

papi|meelne
papimeelsusel põhinev. Papimeelne jumalakäsitus, jumalaotsimine.

paradoksaalne ‹-se 2› ‹adj›
paradoksi (1., 2. täh.) meenutav, sellel põhinev, näilikult vastuoluline v. mõistusvastane. Paradoksaalne tõsiasi, olukord. Esimesel pilgul tundus väide üsna paradoksaalne. See võib kõlada paradoksaalsena, kuid on ometi tõsi. Ilmnes paradoksaalne asjaolu: tõlge oli loetavam kui originaal.

pariteetne ‹-se 2› ‹adj›
pariteedil põhinev. Vastaspooltest pariteetsel alusel moodustatud komisjon.

parlamentlik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
parlamentarismile iseloomulik; parlamendi kaudu toimuv. Parlamentlik riigikord. Sotsialistlik partei püüdis parlamentlikul teel võimule pääseda. Parlamentlik tegevus. || parlamendi kaudu läbiviidud reformidel põhinev. Parlamentlik arenemistee.

perioodilisus|süsteem
keem perioodilisusseadusel põhinev keemiliste elementide liigitus

peripateetiline ‹-se 5› ‹adj›
aj Aristotelese õpetusel põhinev. Peripateetiline koolkond.

peristaltiline ‹-se 5› ‹adj›
peristaltikal põhinev, peristaltikaga seotud. Mao, soolestiku peristaltilised liigutused.

pessimism ‹-i 21› ‹s›
valdavalt negatiivsel tegelikkuse- ja tulevikuhinnangul põhinev ellusuhtumine ja maailmakäsitus; ant. optimism. Sügav pessimism. Pessimismi langema, kalduma. Kirjanduses süveneb pessimism. Teda valdasid masendus ja pessimism.

pietistlik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
pietismil põhinev, pietismi vaadetega. Pietistlikud seisukohad, manitsused. Pietistlik kasvatus, jutukirjandus. Pietistlik jutlustaja.

piima|dieet
med piimal, piimasaadustel ja -toitudel põhinev dieet. Arst määras patsiendi piimadieedile.

pime ‹-da 2›

1. ‹adj› valgusetu v. valgusvaene; vähese valgustusega v. valgustamata. a. (üldiselt). Pimedal pilvisel ööl on kerge eksida. Öö oli pime ja õudne. Pikad pimedad õhtud. Oli augustiöö pimedaim aeg. Kardan pimedal ajal väljas käia. Ilm läks pimedaks. Pimeda ilmaga on nähtavus halb. Väljas on juba pime. Õues on päris, sootuks pime. Oli pilkaselt pime. On pime nagu kotis. Oli nii pime, et silm ei seletanud teerada. Vahepeal oli pimedaks läinud. Väljas kisub, muutub, lööb juba pimedaks. Iga minutiga läks pimedamaks. | piltl. See on minu elu pime pool. b. (ruumide v. mingi muu konkreetse koha kohta). Pime esik, koridor, köök. Õhtul istusime kaua pimedas toas. Mu tuba on üsna pime – suured puud on akna all. Toas oli juba täiesti pime. Tee tuba pimedaks 'kata aken kinni v. kustuta tuli ära'. Sees oli pime, sest aidal polnud aknaid. Valgustasime taskulambiga pimedaid nurki. Pime koobas, kuristik, org. Pime laas, kuusemets. Puude all oli üsna pime. Pime põõsaalune. Jalgrada, metsarada oli pime. Läksin lõkke äärest pimeda mere poole. Pimedate 'halvasti nähtavate' kurvidega tee. || ilma kunstliku valgustuseta v. vähese valgustusega. Aknad on pimedad, pole vist kedagi kodus. Oli elektririke, tänavad olid pimedad. Oli pimenduskäsk ja majad kõik pimedad. Jõulupuu altari ees oli veel pime 'süütamata küünaldega'. Auto sõitis pimedate 'poolvõimsusega põlevate' tuledega. | piltl. Pime 'võisilmata' puder. Juustu kutsutakse „pimedaks”, kui tal on liiga vähe auke.
▷ Liitsõnad: kott|pime, pilkas|pime, poolpime.
2. ‹s› valguse puudumine v. selle vähesus, pimedus; ööpäeva valguseta aeg. Pilkane, suur, vana pime oli juba käes. Väljas valitses täielik pime. Pimeda hakul asusime teele. Tuisu ja pimedaga eksisime teelt. Me ei jõudnud enne pimedat kohale. Pime jõudis kätte. Tõusti juba pimedas. Tuld üles ei võetud, riietuti pimedas. Lapsed kartsid pimedas õue minna. Saarmas näeb pimedas väga hästi. Jäime pimeda peale, kätte 'enne kui kohale jõudsime, valmis saime vm., läks pimedaks'. Lapsed olid pimedani õues. Töötasime pimeda tulekuni. Pimedast pimedani 'varahommikust hilisõhtuni' olime põllul. Tegime tööd varavalgest suure pimedani. *Tuli kustus pikkamisi. Näod kadusid pimedasse. M. Sillaots (tlk). | piltl. Ma ei tea veel täpselt, koban alles pimedas. *.. ma olen juba ammu tahtnud teile seda selgeks teha, kuidas teid pimedas ümber veetakse, aga ma ei ole seda julgenud. J. Lintrop.
▷ Liitsõnad: hommiku|pime, õhtu|pime, ööpime; sügis|pime, talvepime; kott|pime, pilkas|pime, poolpime.
3. ‹adj› mittenägev, nägemisvõimetu. Pime inimene, vanamees, kerjus. Laps sündis pimedana, on sündimisest saadik pime. Jäi gaasist pimedaks. Trahhoom võib pimedaks teha. Oma elu viimastel aastatel oli ta päris pime. Mees on peaaegu pime. Ta on ühest, mõlemast silmast pime. Tal löödi kakluses silm pimedaks. Ega ma pime ole, näen küll. Ta ei märganud midagi ümberringi, just nagu oleks ta pime ja kurt. Kassipojad olid veel pimedad. Saarma pimedad pojad saavad nägijaks 9.–10. päeval. Koobastes elab pimedaid kalu. Pime kana leiab ka tera. *„Siis ta ikka päris pime ei ole?” küsis isa. – „Ei ole.. Aga Villu kõlbaks ehk pimedast peastki Kõrbojale peremeheks..” A. H. Tammsaare. || (ajutise mittenägemise v. puuduliku nägemisvõime kohta). Valgusesähvatus võttis silmad pimedaks. Ere päikesevalgus lõi silmist pimedaks. Koopasse sisse astudes jäin esialgu pimedaks, alles pikapeale hakkasid silmad midagi seletama. Ta silmad olid pimedad pisaraist. Mul lõi hirmu pärast silmade ees pimedaks.
▷ Liitsõnad: kae|pime, kana|pime, lume|pime, poolpime.
4. ‹s› nägemisvõimetu inimene, mittenägija. Sündinud pime. Pimedate kiri, kool. Eesti Pimedate Ühing. Pime oli oma nägemise kaotanud sõjas. Pimedatel on hästi arenenud kompimismeel. Pime kompis kepiga teed. Talutasime pimeda üle tee. Pime ei või pimedale teed juhatada.
▷ Liitsõnad: pool|pime, purupime; kana|pime, värvipime.
5. ‹adj› piltl midagi v. kedagi mitte märkav, tähelepanematu; tegelikkuse suhtes taipamatu v. sellest mitte hooliv ja mitte väljategev. Oled sa pime, et ei märka, milline ta tegelikutl on! Armunud inimene on oma armsama vigade nägemiseks pime. Ta pole kunagi olnud pime ilule. Too isand on pime egoist. Ta on meelitustega, rahaga pimedaks tehtud, löödud. Mõisnikud hoolitsesid selle eest, et keiser oleks kurt ja pime talupoegade hädade suhtes. Armastus on pime. *Kuidas võisin ma pimedaks jääda kõige selle ülekohtu vastu, mis ma kloostris, linnas ja maal nägin? G. Helbemäe.
6. ‹adj› piltl vähearenenud, taipamatu, rumal; harimatu, mahajäänud. a. (inimeste kohta). Poliitiliselt pime inimene. Pärismaalasi peeti pimedateks ja mõistmatuteks. Peaksin olema arust pime, kui su juttu usuksin. Olen eksituse tee peal käinud ja pime olnud. Selles asjas oled sa ikka veel päris pime. Pimedat ja harimata rahvast hirmutati maailmalõpuga. Pimedat massi on kerge petta, lollitada. Sa oled pime 'tahtetu' tööriist nende käes. Otsustati pimedad paganad ristiusku pöörata. *Et lapsed, nagu Tõnu armastas öelda, mitte päris pimedatena ei kasvaks, pani ta nad Lõõnikule kooli. A. Kalman. b. (seesuguse maakoha, kandi kohta). Töötada tuli tal pimedas kolkakülas. Pimedamates maanurkades oli lahkusulistel rohkem edu. Ega meil polnud mõni pime nurk, tegutsesid ühistud ja seltsid. *..ära siit kehvast tarehütist, pimedast ja rumalast ümbrusest.. R. Sirge. c. (ajajärgu kohta). Saabus pime keskaeg oma feodaalsuhetega. Pime orjaaeg. Pimedate aegade ebausk. *Lääne-Euroopa pimedatel sajanditel oli araabia maailm antiikkultuuri pelgupaik. L. Meri.
▷ Liitsõnad: vaimupime.
7. ‹adj› piltl ohjeldamatu, pöörane, pidurdamatu; arutusse tegevusse tõukav. Meest valdas, haaras pime viha. Peksis hobust pimedas vihas. Ta on arutu, pimedat viha täis. Tormas vastasele pimedas raevus kallale. Pimedast hirmust haaratud loomad tormasid jõkke. *.. vihast pime, trummeldab nõrkade rusikatega teise laia rinda. J. Rannap. || arutu, mõistust mittearvestav; tunnetel, vaistul põhinev. Noored olid nii pimedad oma kires, et olid valmis kas või kuritööks. Pime instinkt. Pime armukadedus tegi ta pööraseks. Mind valdas pime hirm, pime trots. Pimeda emaarmastusega võib lapse ära rikkuda. Pime kiindumus ei märka teise puudusi. Pime fanatism. Pime kättemaksuiha kihutas neid tagant. Ma ei kavatse pimedas vaimustuses kõiki ta tegusid heaks kiita. Pime elutahe. Vaen ja viha teevad pimedaks. *Kuid sõjas pole tarvis pimedat vaprust, vaid arukust. L. Metsar (tlk).
8. ‹adj› piltl ebakriitiline, kahtlusteta; alistuv, orjalik. Pime truudus, alandlikkus, käsutäitmine, kohusetunne. Ema pime usk oma poja andekusse. Pime usk üleloomulike jõudude olemasolusse. „Libahundi” Tiina on pimeda ebausu ohver. Suurte eeskujude pime matkimine. Autoriteetide pime kummardamine. Tundis ülemuste ees pimedat aukartust. Ei tohi kelleltki nõuda pimedat sõnakuulmist.
9. ‹adj› piltl sünge, lootusetu, lohutu, raske. Ta elu oli rõõmutu ja pime. Tulevik tundus pime ja lootusetu. Pimedatel aegadel on rahvas tuge saanud usust. Hinges on pime mure. *Igaühe ajus pöörles pime, raske küsimus: miks on elus nii palju vaeva, viletsust, nälga?... F. Tuglas.
10. ‹adj› piltl segane, ebamäärane, arusaamatu; kahtlane, ebaseaduslik. Selle firma tegevus on üks pime asi. Pimeda äriga võib vahele jääda. Turukaup on tihti pime ja kontrollimata. Kasutas ära kõik pimedad otsad. Räägitakse, et ta sai pistiseks suure summa pimedat 'kahtlase päritoluga' raha.
11. ‹adj› piltl täiesti ettenägematu, juhuslik, juhuslikult esinev v. toimiv. Mind päästis ainult pime juhus. Meie kohtumine oli pime juhus. Ei usu, et siin oleks tegemist ainuüksi pimeda juhusega. Pime õnn, et.. Mind aitas pime õnn: leidsin suurema summa raha. *Eks pime saatus oli tahtnud Jakobile Matise kivitee lõhkumise eest kätte maksta. A. Beekman.
12. ‹s› kõnek (pahameelt väljendava kerge rahvaliku kirumissõnana, tihti seotud ehmatuse v. üllatusega:) pimevaim, hullvaim, pimeloom, põrguline. Mis sa, pime, ehmatad teisi inimesi! Mis te pimedad trügite! Kuhu nad pimedad nii ummisjalu tormavad? Mis sa, pime, nii kõvasti norskad! Pime, ehmatas mind päris ära oma jutuga! Mis see koer, pime, nii uluma peaks. Pea, pime, valutab. *Juba ma tulen, kannatage ometi natukene, pimedad! V. Pant. *.. oleks nad [= kiisad] põrgulised natuke suuremad olema. Nad pimedad on ju pisikesed nagu i-pead. O. Luts. || (hrl. jahmatust, üllatust väljendavates hüüatustes). Toho(o) pime, see on ju lausa uskumatu lugu! Tohoh pime, kui raske kott. Või teenisid tuhat kuus, toho pime! Oh sa pime, küll lõhuvad ukse taga! Oh sa pime, magasin sisse! Oi sa pime, mis nüüd saab!
13. ‹adj› kõnek kiirustav, kiire, tuline. *Mul nüüd pime tegemine. Sead sööta, lehmad lüpsa – kõik nõuavad oma õigust.. E. Vaigur. *Ei me saanud mahti sõrmegi kõverdada, kui kult juba tulise jutiga meie kohal, aga ega ta meid pimeda valuga üldse märganudki.. M. Nurme.
14. ‹adj› hrv (värvuse kohta:) tume, must. *.. ja öökull huikas mäe kuuskedes, sünge laas nende all kohises raskelt ning pimedad pilved peitsid taevakaane. F. Tuglas (tlk).

plutokraatlik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
plutokraatial põhinev. Plutokraatlik ühiskond, riik.

pneumaatiline ‹-se 5› ‹adj›
tehn suruõhu abil töötav, selle kasutamisel põhinev, suruõhu-. Pneumaatiline prits, press. Pneumaatilised kangasteljed, käiad, seadmed. Suruõhuvasar on pneumaatiline tööriist. Puistainete pneumaatiline transport.

polonees ‹-i 21› ‹s›
poola rahvatants ³/₄-taktis; sel põhinev pidulik seltskonnatants; selles rütmis muusikapala. Polonees on paaris kolonntants.

polüfooniline ‹-se 5› ‹adj›
polüfoonial põhinev, polüfooniale omane. Polüfooniline muusika, laul, koor. Bachi muusika on polüfooniline. Polüfooniline mitmehäälsus. Heliteose polüfooniline faktuur. | piltl. *.. dramatiseeringu ülesehitus on polüfooniline. Siin kulgevad kõrvuti mitmed arenguliinid, põimuvad üksteisest läbi inimsaatused.. K. Kask.

polü|teistlik
polüteismil põhinev. Polüteistlik religioon.

pooljuht|seadis
el pooljuhis esinevatel elektrinähtustel põhinev elektronseadis

positiivne ‹-se 2› ‹adj›

1. (omadustelt) hea, heakskiitu vääriv; väärtuslik, kasulik; ant. negatiivne. Positiivne nähtus, fakt, tegu. Positiivsed emotsioonid, pinged. Korrektsus on kindlasti positiivne omadus. Julge otsuse positiivsed tagajärjed. Raamatu positiivsed küljed. Meelepärase muusika positiivne mõju. Mida varem haigus avastatakse, seda positiivsemad on ravitulemused Teeme midagi positiivset! See on väga positiivne tegelane, kangelane. Ta on üdini positiivne inimene.
2. heakskiitev, pooldav, jaatav. Positiivne hoiak, suhtumine. Läbi ja lõhki positiivne iseloomustus. Taotlusele saadi positiivne vastus. Alles kohtunike positiivne otsus kinnitab rekordi.
3. ka med vet mingite tunnuste suhtes jaatav, millegi olemasolu näitav. Aidsianalüüsi vastus oli positiivne. Dopinguproov osutus positiivseks.
▷ Liitsõnad: reesuspositiivne.
4. filos kaheldamatult kindel, faktidel põhinev, tõeline. Positiivne teadmine.
5. fot tegelikule vastavate heledus- v. värvussuhetega. Positiivne kujutis.
6. ka mat (skaalal) nullist suurem, ülalpool nulli olev; ant. negatiivne. Positiivne arv, suurus. Positiivne jagatis, korrutis. Positiivne temperatuur. *.. Eesti ala üldine kaubandusbilanss pidi olema positiivne, väljavedu ületas sisseveo. E. Tõnisson.
7. el (elektrilaengu kohta:) positronide ülekaaluga iseloomustuv, plussmärgiga tähistatav; ant. negatiivne. Positiivne laeng. Positiivsed ioonid.
8. geogr (pinnavormi kohta:) ümbritsevast maapinnast kõrgem; ant. negatiivne. *[Sarapuu kasvab] .. seljandikel, kühmudel ja teistel positiivsetel pinnavormidel. H. Taimre.

post|industriaalne
(hrl. ühiskonna kohta:) industriaalse järgne, mitte enam rasketööstusel põhinev. Postindustriaalne ühiskond.

pragmatistlik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
pragmatismil põhinev. Pragmatistlik filosoofia, pedagoogika.

presidentaalne ‹-se 2› ‹adj›
presidendivõimul põhinev. Presidentaalne vabariik. Presidentaalne ja parlamentaarne valitsemiskord.

prognoos ‹-i 21› ‹s›
kindlatel eeldustel põhinev nähtuse v. süsteemi arengu või tulevaste seisundite ennustus. Elukeskkonna muutumise prognoos. Majandusekspertide prognoos. Demograafiline prognoos. Ühiskonna arengus on keerukas prognoose teha. Ilmajaama prognoos 'ilmaennustus'. || med haiguse oletatav areng v. lõpe. Milline on selle haiguse prognoos? Soodsa prognoosiga kasvaja. Hea, halb, kahtlane, lootusetu prognoos.
▷ Liitsõnad: ilma|prognoos, majandus|prognoos, tulevikuprognoos.

prognoosne ‹-noosse 2› ‹adj›
prognoosil põhinev. Eesti prognoossed põhjaveevarud.

psühromeetriline ‹-se 5› ‹adj›
meteor psühromeetriga mõõtmisel põhinev, psühromeetri näitude vahes avalduv. Psühromeetriline vahe 'kuiva ja märja termomeetri temperatuuride vahe'. Psühromeetrilised tabelid.

pump ‹pumba 22› ‹s›

1. ka tehn imemisel ja/v. surumisel põhinev seade. a. (vedeliku, gaasi v. auru rõhuenergia suurendamiseks ja nende teisaldamiseks). Pump töötab, on rikkis. Pump tõstab vett maapinnale. Veehoidla, paadi pumbad. Pumbaga kaev 'pumpkaev'. Vesi on liiga madal, pump ei võta. Rattakumm on tühi, too pump 'õhupump, (jalg)rattapump'! Madrus ja pootsman asuvad pumpade juurde. *.. Pumbad töötavad, uhavad kuunarist vett.. J. Oengo. *Kallas haarab pumba käepideme – ja näe – paari löögi järel hakkab vesi vulksudes paaki voolama. R. Vellend. | kõnek (pumpkaevu kohta). Tüdrukud läksid pumbale, pumbast vett tooma. || piltl süda. Raudne pump on sel mehel. Tal olevat pump viimasel ajal streikima hakanud. *Kuule sina, mu süda, neetud pump .. siis nüüd tahad sa mind jänni jätta? L. Meri. b. (vaakumi tekitamiseks), vaakumpump, õhupump c. (puistainete ja tolmu teisaldamiseks), näit. tsemendi-, tolmupump d. (soojuse ülekandmiseks madalama temperatuuriga keskkonnast kõrgema temperatuuriga keskkonda), soojuspump
▷ Liitsõnad: tolmu|pump, tsemendipump; auto|pump, bensiini|pump, elektri|pump, hammasratas|pump, imi|pump, jalgratta|pump, juga|pump, kaevu|pump, kala|pump, kanalisatsiooni|pump, keeris|pump, kolb|pump, kruvi|pump, kõrgsurve|pump, käsi|pump, kütuse|pump, laba|pump, liiva|pump, madalsurve|pump, maht|pump, masuudi|pump, membraan|pump, mootor|pump, muda|pump, mördi|pump, piima|pump, pinnase|pump, plunžer|pump, rinna|pump, rotatsioon|pump, soojus|pump, suru(õhu)|pump, surve|pump, süva|pump, telg|pump, tiib|pump, toite|pump, tsentrifugaal|pump, vaaku(u)m|pump, valamu|pump, vee|pump, õhu|pump, õlipump.
2. kõnek kõva viinavõtja. Terve pudeli ära joonud, pump selline! *Vana esimees olevat olnud pump. Pump on niisugune inimene, kes palju viina joob. L. Kahas.

põhine2 ‹-se 4› ‹adj›

1. hrv põhiline. *.. oleks aga tulnud ohverdada selle elu kõige põhisem omadus – ta sädelev liikuvus ja ammendamatu varjundirohkus. A. Aspel (tlk).
2. ‹hrl. liitsõna järelosana› millegi põhjal valmistatud, toimuv, saadud jne., millelgi põhinev. ID-kaardi põhine isikutuvastus.
▷ Liitsõnad: interneti|põhine, kogemus|põhine, rasva|põhine, veepõhine.

päikese|elektrijaam
Päikese kiirgusenergia kasutamisel põhinev elektrijaam

päikese|küte
päikesekiirguse kasutamisel põhinev kütmine

raadio|lood [-i]
raadiolokatsioonil põhinev õhusõiduki lennukõrguse mõõtmise pardariist, raadiokõrgusmõõtur

rahva|eepos
folkl kirj rahvalauludel põhinev eepos. Anonüümsed rahvaeeposed. Kunsteeposed on loodud rahvaeeposte eeskujul. Kuulsad rahvaeeposed „Vanem Edda”, „Beowulf” jt.

rahva|ehtne
rahvatraditsioonil põhinev, ehtne, ümber tegemata. Rahvaehtsad vanasõnad, kõnekäänud. Muinasjutt „Vaeslapse käsikivi” on rahvaehtne, mitte laenuline. „Leigarite” esitatud tantsud on võimalikult rahvaehtsad.

rahva|naljand
peam. rahvapärasel sõnakoomikal ja sõnamängul põhinev naljand. Üks rahvanaljandi lemmiktegelasi on rätsep.

rahvuslik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. mingile rahvusele eriti omane v. tunnuslik; rahvustundel põhinev, seda väljendav. Rahvuslik kultuur, kirjandus, kunst, teater. Rahvuslikud spordialad. Rahvuslikud tikandid, ornamendid, mustrid. Nii sisult kui vormilt rahvuslik teos. Kunstiloomingu rahvuslik koloriit. Helilooja töödes on tuntav rahvuslik omapära. Rahvuslikus stiilis kujundatud mööbel. Rahvuslikke huve kaitsma. Rahvuslik liikumine, vabadusvõitlus. Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg. Sajandeid tuli taluda rahvuslikku rõhumist. Rahvuslik enesemääramisõigus, ühtekuuluvustunne. Keel kui rahvuslik rikkus. Rahvusliku leina päevad. Meie rahvuslik suurmees. Rahvuslik psüühika. Rahvuslik iseteadvus, piiratus. Õhutati rahvuslikku vaenu. See helilooja on meie rahvuslik uhkus. *.. paradoksaalne nähe, et kõige rahvuslikumad vaimsed loojad muutuvad aja jooksul ikka kõige rahvusvahelisemaiks. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: marurahvuslik.
2. teat. rahvusest koosnev; etniline. Rahvuslik vähemus, enamus. Eesti rahvuslikud väeosad. Oma rahvuslik intelligents, haritlaskond. Elanike rahvuslik koosseis. Rahvusliku kuuluvuse alusel jaguneb elanikkond järgmiselt.

rapsoodia ‹1› ‹s›

1. muus rahvaviisidel põhinev vabavormiline helitöö klaverile, orkestrile v. soolopillile ja orkestrile. F. Liszti „Ungari rapsoodiad”.
2. aj rapsoodi esitatud laul v. laulukatkend

ravi|kehakultuur
sport kehalistel harjutustel ja liikumisravil põhinev profülaktika- ja ravimeetod

ravi|võimlemine
eriliselt valitud võimlemisharjutustel põhinev ravimeetod. Ravivõimlemine aitab taastada organismi eluliselt vajalikke talitlusi.

realistlik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. tõsiolusid arvestav, kainelt tegelikkusse suhtuv, asjalikult mõtlev, tõsioluline, praktiline. Realistlik teoinimene. Vaatab elule kainelt, realistliku pilguga. Pilvedes hõljumine on asendunud realistliku asjalikkusega. Nooruki ellusuhtumine võiks olla realistlikum.
2. realismil (2., 3. täh.) põhinev, realismile omane. Realistlik kirjandus, luule, kunst, teater. Realistlik mängulaad. Näitusel oli realistlikke ja abstraktseid teoseid.

relativistlik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. relativismile omane, sellel põhinev
2. füüs relatiivsusteooriale omane, sellel põhinev. Relativistlik füüsika, mehaanika, kosmoloogia.

relee|kaitse [-kaitse]
el releede kasutamisel põhinev automaatne kaitsesüsteem

riigi|sektor
riigi omandusel põhinev majandussektor

rotaator ‹-i, -it 2› ‹s›

1. füüs kindla punkti ümber pöörlev jäik keha v. sellest jääval kaugusel tiirlev punktmass
2. trük sõeltrükil põhinev väikesemõõtmeliste trükiste paljundamise seade. Rotaatoril paljundatud üleskutsed.

rusika|kohus [-kohtu]
vägivallal põhinev omakohus. Rusikakohus kellegi kallal. Tuleb korraliku inimese majja rusikakohut mõistma.

rusika|poliitika
vägivallal põhinev poliitika. Rusikapoliitikaga kaugele ei jõua.

rusika|võim
vägivallal põhinev võim

rutiinne ‹-tiinse 2› ‹adj›
rutiinil [1] põhinev; sissejuurdunud, harjumuslik. Rutiinsed töövõtted. Püüame vältida rutiinseid lahendusi. Rutiinse töö teevad ära masinad. Vanur kardab muutusi, klammerdub rutiinse kordamise külge. Meeleolu oli rahustavalt rutiinne. *Oh kui varmas ja end pealesundiv on kõik rutiinne nii elus kui ka kunstis.. L. Anvelt.

ruumi|kujundus
kunst arhitektuuril ja rakenduskunstil põhinev hoonete sisustamine ja ruumide kujundamine; vastav kunstiala. Uudne, huvitav ruumikujundus. Ruumikujunduse eriala, kateeder.

röntgenograafiline ‹-se 5› ‹adj›
röntgenograafial põhinev; röntgenograafiale omane. Röntgenograafiline meetod, uuring.

rööv|majandus
röövmajandamisel põhinev majandus. Röövmajandus on maa välja kurnanud.

seaduslik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
seadus(t)el (1. täh.) põhinev, neile vastav, seadus(t)ega ettenähtud v. kooskõlas olev. Kohtuotsus oli täiesti seaduslik. Otsis kohtult laimajate vastu seadulikku kaitset. Poolte seaduslikud esindajad kohtus. Puudub seaduslik alus vara tagastamiseks. Ähvardas anda asjale seadusliku käigu 'kaevata kohtusse'. Seaduslik abielu. Seaduslik abikaasa, mees, naine. Vanemate vara jäi nende seaduslikele lastele. Kinnisvara seaduslik omanik. *Ta ei kavatsenud sekunditki töötada üle seadusliku aja. V. Õun.
▷ Liitsõnad: ebaseaduslik.

seisuslik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
seisustel põhinev, seisustega seotud; mingile seisusele omane v. tunnuslik. Seisuslik riigikord. Seisusliku monarhia puhul osalevad valitsemises monarhistliku võimu kõrval seisuste esinduskogud. Ühiskonnakihte lahutavad seisuslikud vaheseinad. Aadli seisuslikud eesõigused. Ajakirjanduses taotleti seisuliku ebavõrdsuse kaotamist. Seisuslik iseteadvus, uhkus.

sensuaalne ‹-se 2› ‹adj›
psühh aistinguil põhinev, meeleline. Luuletaja sensuaalne, intensiivsetest nägemusmuljetest kantud looming. Salsa tuline ja sensuaalne muusika.

sensualistlik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
sensualismil põhinev, sensualismiga seotud, sensualismile omane. Sensualistlik esteetika.

septiline ‹-se 5› ‹adj›
med
1. sepsisesse puutuv, sellel põhinev, sepsisega kulgev. Septiline abort, palavik. Septiline endokardiit.
2. mikroobidega saastunud. Haavaside oli kahjuks septiline.

seroloogiline ‹-se 5› ‹adj›
seroloogiasse puutuv, sellel põhinev. Seroloogilised uuringud, meetodid.

sordilisus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
toodangu liigitus sortide järgi; kvaliteedinõuetel põhinev sortikuuluvus. Kauba sordilisus. Kanga sordilisust määrama. Karusnaha sordilisus langes, paranes. *.. töö ei laabu, õmblused lähevad viltu, sordilisus kannatab. M. Traat.

statistika ‹1› ‹s›

1. arvandmeid koguv ja uuriv teadus. Matemaatiline statistika. Statistika teooria, meetodid, areng.
▷ Liitsõnad: kaubandus|statistika, keele|statistika, kvant|statistika, majandus|statistika, palga|statistika, põllumajandus|statistika, rahvastiku|statistika, sotsiaal|statistika, stellaar|statistika, toodangu|statistika, tööjõu|statistika, tööstusstatistika.
2. arvuline registreerimine; sellel põhinev rahvastikku ja kogu majandust hõlmava teabe hankimise, säilitamise ja edastamise süsteem. Riiklik, ametkondlik statistika. Statistikat tegema. Statistika andmetel lahutatakse iga teine abielu.
3. millegi kohta kogutud arvandmed. Haiguste, kuritegevuse statistika. Ametlik, ametlikult avaldatud statistika näitab, kinnitab midagi muud. Võtame appi statistika. *.. [ülevaate] lähtematerjal on pärit vastavate rahvaloenduste kohta avaldatud statistikatest. A. Künnap.
▷ Liitsõnad: kohtustatistika.

statistiline ‹-se 5› ‹adj›
statistikaga seotud, sellel põhinev. Statistilised andmed, seaduspärasused. Statistiline analüüs, vaatlus. Statistiline hüpotees, kogum, rida, sõltuvus, seos, tõenäosus. Statistiline keskmine. Toodangu kvaliteedi statistiline 'väljavõtteline' kontroll. Statistiliste otsustuste teooria 'matemaatikas'. Statistiline füüsika e. mehaanika 'tõenäosusteooria ja matemaatilise statistika meetodeid rakendav füüsika haru'.

stepp|tants
steppimisel põhinev tants. Tantsutrupp viljeleb ka svingi ja stepptantsu.

stiili|kriitiline
kunstiteose stiili kriitilisel analüüsil põhinev. Stiilikriitilistel kaalutlustel peetakse kantsli autoriks üht Haapsalu kiviraidurit.

subjektiiv|idealistlik
subjektiivsele idealismile omane, sellel põhinev. Subjektiividealistlik filosoofiline vool.