[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

põrsas ‹põrsa e. põrssa 19› ‹s›

1. kesikust noorem siga. Valge, mustakirju põrsas. Metssea triibulised põrsad. Kevadised, sügisesed põrsad. Emis põrsastega. Pesakond põrsaid. Emis tõi 'sünnitas' kümme põrsast. Põrsad ruigavad, vinguvad, virisevad. Imev, võõrutamata põrsas. Põrssad osteti turult. Põrsaid kohitsema. Emis magas kaks põrsast ära 'lämmatas magades kaks põrsast'. Liual oli praetud põrsas. Temalt midagi loota on sama, mis põrsalt villa. Pahur, must nagu põrsas. Kisendab nagu põrsas aia vahel. Ega põrsast kotis osteta. Pista põrsas kotti, kui pakutakse. *Jajah, kui põrsal oleksid küüned, siis roniks ta puu otsa.. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: emis|põrsas, kult|põrsas, sugupõrsas; imik|põrsas, nuum|põrsas, piima|põrsas, võõrdepõrsas; metssea|põrsas, seapõrsas; nääripõrsas.
2. piltl hlv (inimese kohta). Vaata kus kuradi põrsas! On ennast täis joonud, igavene põrsas! Ma räägin kõigile, missugune põrsas sa tegelikult oled. *Ja lapsest oled sa kasvatanud säärase südametu põrssa... J. Smuul.