[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

padi ‹padja, patja 31› ‹s›

1. sulgede vm. pehme materjaliga täidetud hrl. nelinurkne kinnine (riide)kott, mida kasutatakse magamisel peaaluseks, istumisel pehmendamiseks v. toetamiseks jne. Pehme, kõva, kõrge, madal padi. Väike kerge padi. Ruudukujuline, piklik, ümmargune padi. Udusulgedest, poroloonijäätmetest (täidisega) padi. Täispuhutav kummist padi. Siidist, sametist (kattega) padi. Tikitud padi diivaninurgas. Panin padjale puhta püüri peale. Pani padja pea alla, selja taha, istumise alla. Pane pea padjale. Pea langes padjale. Tõstis pea padjalt. Peitis näo patja. Kohendab patja haige pea all. Patju kloppima. Pani kokkukeeratud mantli padjaks pea alla. Idamaadel istutakse põrandal patjadel. Diivani seljatoeks oli kolm lahtist patja. Matuserongi ees kanti patjadel lahkunu ordeneid. Pehme kui padi.
▷ Liitsõnad: diivani|padi, ist(m)e|padi, pea|padi, põranda|padi, selja|padi, sohva|padi, tooli|padi, voodipadi; rullpadi; atlass|padi, kummi|padi, nahk|padi, samet|padi, siidpadi; laast(u)|padi, poroloon|padi, sulg|padi, vatipadi; õhkpadi; nõela|padi, pitsi|padi, rangi|padi, soojendus|padi, templipadi.
2. toeks, aluseks olev osa mitmesugustes seadeldistes, konstruktsioonides, mehhanismides jm. Padi ehk tugisild aitab toestada viiulit mängimisel. *Kui knaapi ei kinnitata tekile otse piimi kohale, asetatakse tekiplangutuse alla laiem puitklots – padi. U. Mereste.
▷ Liitsõnad: liivpadi.

padi ‹11› ‹s›
hrv (sõnapaari pudi ja padi koosseisus). *Vilistlaste nooled ja amaleegi piigid läksid pudiks ja padiks sinu kangelaste raudriiete vastu. O. Luts.