[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 147 artiklit

ava|turg
lahtisel platsil paiknev turg. Avaturult saab aasta läbi osta nii värsket kui ka suitsutatud kala.

eel|positsioon
sõj eesliini ees paiknev kaitsepositsioon

ekipaaž ‹-i 21› ‹s›

1. laeva, lennuki, tanki vm. meeskond. Lennukit teenindas kogenud ekipaaž. Kogu ekipaaž kogunes laevatekile. Autorallil startis 50 ekipaaži.
2. sõj maismaal paiknev mereväeosa, kus valmistatakse ette sõjalaevade meeskondi
3. uhke hobusõiduk. Sõideti lakitud ekipaažidega.

elling ‹-u 2› ‹s›
mer mere v. jõe kaldal paiknev rajatis, kus ehitatakse ja remonditakse laevu. Uued, ellingult tulnud laevad. *.. kaks peaaegu lõpuni valmis laeva seisid ellinguil ja tugiprussidel. F. Tuglas (tlk).

gabariidi|latern
tehn liikurmasina, veoki v. sõiduki ees- ja tagaosa kummaski servas paiknev latern

huutor ‹-i, -it 2› ‹s›

1. väiksem küla Ukrainas ja Lõuna-Venemaal
2. eraldi paiknev üksiktalu Venemaal

hüdro|sõlm
tehn jõel paiknev vesiehitiste kogum

jutu|tuba
info Internetis paiknev suhtluskanal, mis võimaldab osalejatel üksteisele reaalajas teksti saata ja saadud tekstile vastata. Tüdruk tavatseb tundide kaupa jututoas istuda. Jututuppa minema, sisenema.

katte|vägi
sõj rahuajal riigipiiri ääres paiknev relvajõudude osa

keskmine ‹-se 5 või -se 4›

1. ‹adj› ruumiliselt millegi keskkohas, keskel v. vahel paiknev. Raba keskmine osa on kõrgem. Toa keskmine aken. Akna keskmine ruut. Pea kolmest mehest keskmist silmas! Hõõrus pöialt vastu keskmist sõrme. Viljakestas võib eristada pealmist, keskmist ja seesmist kihti.
2. ‹adj› (hrl. kolme üksuse v. indiviidi korral:) ajaliselt (v. vanuselt) vahepealne. Keskmine kiviaeg, rauaaeg. Noorem, keskmine ja vanem kooliiga. Vanem põlvkond mäletab neid aegu hästi, keskmine vaid juttude järgi. (Vanuselt) keskmine vend, poeg. Keskmistes aastates 'keskeas' mees.
3. ‹adj› omadustelt v. näitajatelt kahe äärmuse (hea ja halva, suure ja väikese, raske ja kerge, kõrge ja madala vms.) vahepealne. Keskmise kvaliteediga toodang. Keskmise headusega maa. Tervis on tal keskmine. Lauluhääl on Juhanil alla, üle keskmise. Näitlejate mäng oli keskmine. Koolis oli ta keskmine õpilane. Keskmise piimaanniga lehm. Kartulisaak on tänavu keskmine. Sissetulek, palk, hind on keskmine. Olen keskmist kasvu. Keskmise kaldega katus. Sõitis keskmise kiirusega. Keskmise karedusega vesi. Keskmine remont. Mehed olid päris keskmises tujus. Keskmise keerukusega, raskusega ülesanne. Maavärinad jagatakse nõrkadeks, keskmisteks ja tugevateks. Keskmise astme õppused. Keskmine register (muusikas). *..pole virk ega pole laisk, ka on tema vaimuanded keskmised.. O. Luts. | (taime-, putukanimetustes jm.). Keskmine teeleht, maran, värihein, ristik. Keskmine vesimardikas. || mitte millegi poolest eriti silmatorkav, tavaline. Ta oli keskmine, enesega rahulolev ametnik. Elab keskmise kodaniku keskmist elu. Keskmine tallinlane. Keskmine ameeriklane. Välimuselt ja olemiselt on ta täiesti keskmine inimene.
4. ‹adj› matemaatilist, statistilist keskmist (5. täh.) osutav v. väljendav. Keskmine kasum. Toodete keskmine omahind. Keskmine kuupalk, töötasu. Palk oli keskmisest madalam, kõrgem. Aasta, kuu, ööpäeva keskmine temperatuur. Mäestiku keskmine kõrgus. Järve, India ookeani keskmine sügavus. Vastsündinute keskmine raskus. Keskmine eluiga. Keskmine külvipind. Osavõtjate keskmine vanus oli 43 aastat. Koolitunnistuse keskmine hinne 'hinnete keskmine'. Rahvastiku keskmine tihedus 'mingi territooriumi rahvaarvu ja pindala suhe'.
5. ‹s› mat tase, mille ümber uuritava tunnuse väärtus kõigub. Aritmeetiline, geomeetriline, harmooniline keskmine. Statistiline keskmine.
▷ Liitsõnad: ruutkeskmine.

kilp|nääre
anat kaelal paiknev ainevahetust reguleerivaid jm. hormoone nõristav nääre (glandula thyroidea). Kilpnäärme alatalitlus, liigtalitlus. Kilpnäärme haiguslik suurenemine.
▷ Liitsõnad: kõrvalkilpnääre.

koht|võrk
info piiratud alal paiknev ühtse haldusega arvutivõrk, lokaalvõrk

koloonia ‹1› ‹s›

1. asumaa. Briti, Prantsusmaa, Hollandi endised kolooniad. Kolooniate iseseisvumine.
▷ Liitsõnad: krooni|koloonia, poolkoloonia.
2. aj vanaaja rahvaste väljaspool emamaad paiknev asula, millel on sidemed emamaaga. Kreeka kolooniad Vahemere ja Musta mere rannikul. Foiniiklaste kolooniad.
3. siirdlaste suurem rühmitus välisriigis v. välismaa linnas. San Franciscos on Ameerika mandri vanim hiinlaste koloonia. Armeenlasi elab suurte kolooniatena teistes riikides. *Ka Kroonlinna, Riia ja teistes eesti kolooniates leiab näitemäng pinda. J. Kärner.
4. teat. kinnipidamiskoht. Parandusliku töö koloonia nõuk (sunnitööasutus). Kasvatusliku töö koloonia nõuk (alaealistele). Poiss tabati varguselt ja saadeti kolooniasse.
▷ Liitsõnad: töökoloonia.
5. biol ühe liigi isendite seltsing v. kogum. Kajakate, künnivareste koloonia. Kaldapääsuke pesitseb kolooniatena. Kobraste, hüljeste koloonia. Sipelgate, vetikate, bakterite kolooniad.
▷ Liitsõnad: haude|koloonia, linnu|koloonia, pesitsuskoloonia.

kromosoom ‹-i 21› ‹s›
biol rakutuumas paiknev moodustis, mis sisaldab pärilikkusainet ja valke

krüpt ‹-i 21› ‹s›

1. katakombide hauakabel v. suurem ruum; keskaegse kiriku (kooriruumi) all paiknev poolenisti maa-alune hauakabel, reliikviahoidla v. kultuseruum
2. anat väike süvend, limaskesta torujas sissesopistis

kubeme|kanal
anat kõhu eesseinas kubemepiirkonnas paiknev torujas käik, milles mehel asub seemneväät, naisel emaka ümarside (canalis inguinalis)

kukla|luu
anat ajukolju alumises tagumises osas paiknev luu (os occipitale)

kurgu|mandel
‹hrl. pl.› anat kurgus paiknev mandel, suulaemandel (tonsilla palatina). Kurgumandlite krooniline põletik, suurenemine. Tal opereeriti kurgumandlid välja.

kõhu|nääre
anat kõhuõõnes mao taga paiknev nääre, mille nõre sisaldab seedimiseks vajalikke ensüüme, pankreas

kõrva|süljenääre
anat kõrva läheduses paiknev süljenääre (glandula parotis)

kõva|ketas
info arvuti andmekandja: hermeetilise kestaga kettaseadmes paiknev mittevahetatav magnetketas

lahus|tükk
eraldi paiknev (väikese pinnaga) ala. Väikesed lahustükkidena paiknevad, lahustükkides põllud. Käsmu küla kuulus lahustükina Haljala kihelkonda.

ligikondne ‹-se 2›

1. ‹adj› ligikonnas paiknev. Ligikondsed talud, naabrid.
2. ‹s› ligikonda kuuluv isik. *Jäljendades ligikondsete keelt, õpib laps emakeele ruttu ära .. L. Nurkse (tlk).

liigese|pea
anat liigeseaugus paiknev ning liikuv liigestuva luu kumer ots

liin ‹-i 21› ‹s›

1. ka van teat. punkte ühendav (kujutletav) sirge joon; sellel paiknev esemete, rajatiste v. inimeste rida; rinne. Aiapostid ei ole liinis, kaks posti on liinist väljas, need tuleb liini ajada. Laev hoidis majaka liini(le). Mitu kaevikute liini. Piirikindlustuste liin, Maginot' liin. Pataljon läks, saadeti liinile. Väejooksikud olid liinilt pagenud. *Ajajad pandi [ajujahis] piki [metsa]sihti liinile, äärmistele meestele näidati suund kätte .. O. Tooming. || (males:) ruutude rida. Tal on vabaettur d-liinil. || võistkonnamängudes sama ülesandega mängijate rühm. Edurivi mängis hästi, ka teised liinid olid oma ülesannete kõrgusel. || (koos järjekorranumbriga tänavanimena). *Ei, see Maret küll ei ela kolmandal liinil vanas puumajas .. E. Vetemaa.
▷ Liitsõnad: ees|liin, finiši|liin, kaitse|liin, lahingu|liin, ründe|liin, stardi|liin, sõja|liin, tule|liin, vee|liin, väeliin.
2. ka tehn millegi kestvalt kasutatav kindel kulgemistee. a. maa-, vee- v. õhutee, mida mööda toimub korrapärane liiklus kahe punkti vahel. Tartu-Tallinna liinil on käigus palju ekspressbusse. Istute trammi nr. 3 ja sõidate liini lõpp-peatuseni. Lennufirma avas uue liini. Bussid lähevad liinile. b. (elektri- v. sideliini kohta). Meil pole elektrit, torm on liini rikkunud. Montöörid kontrollivad, parandavad liini. Telefoni teel ei saadud ühendust, liin on rikkis, kinni. c. (automaatliini vm. vooluliini kohta). Klaasitehas paigaldas uue pressklaasi tootmise liini. Kommivabrikus läks käiku täidisnätsu liin.
▷ Liitsõnad: (auto)bussi|liin, kaug|liin, kiir|liin, laeva|liin, lennu|liin, linna|liin, lähi|liin, maa|liin, metroo|liin, rannasõidu|liin, raudtee|liin, reisi|liin, ring|liin, sise|liin, trolli(bussi)|liin, vee|liin, välis|liin, õhuliin; abonendi|liin, elektri|liin, kaabel|liin, kontakt|liin, kõrgepinge|liin, magistraal|liin, paralleel|liin, raadiorelee|liin, side|liin, sise|liin, telefoni|liin, telegraafi|liin, õhu|liin, ülekandeliin; automaat|liin, konveier|liin, montaaži|liin, pakkimis|liin, tootmis|liin, villimis|liin, vooluliin.
3. põlvnemise, suguluse jada. a. põll (sordiaretuses:) ühe isetolmleva taime järglased; (tõuaretuses:) ühe väärtusliku isaslooma järglased b. (inimeste kohta:) veresugulaste ülenev v. alanev jada. Sugulus ema, isa liinis. Muusikaanne on tal emapoolse liini esivanemailt. Abielu ei lubata sõlmida otsejoones ülenevas või alanevas liinis sugulaste vahel. Pärineb suguvõsa vanemast, nooremast, Rootsi, Laiuse liinist. *Et võiksin ka perekonna asutada ning Lepistikkude liini edasi viia. O. Kruus.
▷ Liitsõnad: aretus|liin, puhas|liin, sugulasliin; ema|liin, isa|liin, mees|liin, naisliin.
4. (tegutsemis- v. mõtte)suund. Tal on taotlustes, tegutsemises oma kindel liin. Oma liinist kinni pidama, kõrvale kalduma. Romaani süžee areneb kahes liinis. Ta püüab mitmes liinis tegutseda. Ants ajab Mallega liini 'püüab kurameerida, kurameerib'. *Juhivad ja juhivad kümmet liini pidi, aga isegi ei tea, kuidas kolhoos peaks õieti välja nägema. H. Kiik. *.. Malta ordu Vene prioraadi suurkantsler. Nii et selle ordu liinis keisrist järgmine mees. J. Kross.
▷ Liitsõnad: arengu|liin, kõrval|liin, käitumis|liin, süžee|liin, tegevusliin.
5. mer taimsetest v. tehiskiududest hrl. kolmekeeline kuni 25 mm ümbermõõduga tugev nöör. Tõud, trossid ja liinid. Laseb liini vette, lappab liini paati. *Ankrutuled olid .. välja pandud, lood liini otsas triivi määramiseks põhja lastud .. A. Hint.
▷ Liitsõnad: ahtri|liin, ankru|liin, logiliin.
6. vana pikkusühik, näit. inglise mõõdusüsteemis 1/12 tolli, Venemaal 1/10 tolli (= 2,54 mm)

lootsi|laev
mer merel kindlas piirkonnas paiknev laev, millelt saab tellida lootsi

lähi|kauplus
elamurajoonis paiknev toidu- ja esmatarbekaupade pood. Eelistab ostukeskusele lähikauplust.

lümfi|sõlm
anat (imetajail ja mõnedel lindudel) lümfisoonte koondumiskohas paiknev ovaalne elund, mis rikastab läbivoolavat lümfi lümfotsüütidega, hävitab mikroobe, moodustab antikehi ning osaleb valgu- ja rasvaainevahetuses. Kaela, kaenla, kubeme lümfisõlmed.

lüüs2 ‹-i 21› ‹s›
tehn
1. erineva veetasemega veekogude v. veekogu osade vahel paiknev rajatis laevasõidu võimaldamiseks v. vooluhulga reguleerimiseks, jaotamiseks ja mõõtmiseks. Jõe, kanali lüüsid. Veehoidla lüüsid.
2. ruum, mille kaudu saab ühest (v. ühtede omadustega) keskkonnast teise. Kosmoselaevast avakosmosesse pääsemiseks läbib kosmonaut lüüsi. || ees- v. vaheruum (näit. hoidlas, klosetil)
3. info Interneti sideseade, mis vahendab info liikumist erinevate koht- ja laivõrkude vahel

madal|soo
geogr madalais kohtades paiknev hrl. tasase pinnaga soo. Madalsoode taimestik oleneb soo toiteveest.

mao|nääre
‹hrl. pl.› anat mao limaskestas paiknev nääre

markiis2 ‹-i 21› ‹s›
(hrl. kaupluse, kohviku vms.) välisseinal akna kohal paiknev katusetaoline riidest päikesevari

menüü|riba
info piki kuvaakna üht serva paiknev menüünimede v. -ikoonidega ala. Menüüriba all oli kaks tööriistariba. Peidetud menüüriba.

mere|kindlus

1. (< as merekindel). *Nad [= polüneeslased] kinnitasid merekindluse tõstmiseks laeva kerest 5–6 m kaugusele ujuki, mis hiljem asendati väikese paadiga. A. Pärna.
2. sõj mererannikul v. -saarel paiknev kindlustatud tugikoht, mereväebaas. Gibraltari, Kroonlinna, Sevastoopoli merekindlus.

metsa|riba
kitsa vööndina paiknev (kaitseülesandega) mets. Põldudevaheline metsariba.

minu|poolne

1. minu pool küljes v. suunas paiknev. Minupoolne aken.
2. minust lähtuv, minult pärinev. Minupoolsed märkused on tehtud punase pliiatsiga. *Ootab ta minupoolset huvi asja vastu? Sobib mul ilmutada uudishimu? L. Hainsalu.

mägi|hotell
(mägedes paiknev)

mägi|kindlus
(mägedes paiknev). Vallutamatu mägikindlus.

mägi|linn
mägedes paiknev linn

naha|nääre
‹hrl. pl.› anat nahas paiknev nääre (näit. higi- v. rasunääre)

oimu|auk
anat oimukohal paiknev koljuluu lohk (fossa temporalis)

ornamendi|riba
ribana paiknev ornament

oru|järv
orus paiknev järv. Viljandi järv on tüüpiline orujärv.

paras|vööde
geogr lähistroopilise ja lähisarktilise v. -antarktilise vöötme vahel paiknev geograafiline vööde. Parasvöötme kliima, taimestik, loomastik. Parasvöötme põhjaosa metsades kasvavad enamasti okaspuud.

pea|aju
anat selgroogsete koljuõõnes paiknev kesknärvisüsteemi osa, aju (1. täh.) (encephalon). Inimese, imetajate peaaju. Peaaju poolkerad, käärud. Peaaju verevarustus on häiritud. Kesknärvisüsteem koosneb peaajust ja seljaajust. Ära vaeva nende mõtetega oma peaaju!

piki|vuuk
ehit piki seina paiknev püstvuuk

pilaster ‹-tri, -trit 2› ‹s›
ehit vastu seina paiknev lame neljatahuline sammas baasi ja kapiteeliga. Katedraali seinad on kaunistatud pilastritega. Hoone fassaadi liigendavad pilastrid.

pinna|lähedane ‹adj›
pealispinna lähedane, pealmistes kihtides paiknev. Pinnalähedane juurestik, põhjavesi. Pinnalähedane, sageli paljanduv paas. Rääbis elutseb pinnalähedastes veekihtides. Pinnalähedased tõugurikked puidus.

planetaarium ‹-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s›
kuppelhoone ja selles paiknev seadmestik planeetide ja tähistaeva liikumiste näitlikustamiseks. Korraldati ekskursioon planetaariumi. Õpilased käisid planetaariumis.

polaar|jaam
polaarpiirkonnas paiknev uurimisasutus polaaralade uurimiseks

poom ‹-i 21› ‹s›

1. mer laeva masti tagaküljel paiknev rõhtpuu purje alumise serva väljasirutamiseks. Ühe masti ja pika poomiga purjekas. Poom tõmbab purje pingule. Puri ähvardas poomi küljest lendu tõusta.
▷ Liitsõnad: groot|poom, kliiverpoom; losspoom.
2. sport puust võimlemisriist tasakaaluharjutusteks. Harjutused poomil. Jäi poomil 'poomiharjutustes' kolmandaks.
3. van pakk v. pikk puu töövahendina v. seadeldise osana. Kaalub, kangutab poomiga kände, kive, palke. Pani heinakoormale poomi peale ja tõmbas köiega kinni. Võlla, kirikukella poom 'rõhtne osa, mille külge kinnitatakse liikuv osa'. *.. aitas [kangastelgede] rasked küljepuud, kammelaadi ja poomid pööningult alla tuua.. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: kanga|poom, koorma|poom, lõnga|poom, riide|poom, võllapoom.

presiidiumi|laud
koosolekuruumi eesosas paiknev pikem laud, mille taga presiidium (1. täh.) töötab. *Orkester alustas marssi ja punase riidega presiidiumilaua taga võtsid istet kõhnavõitu direktor .. ja veel mitu tähtsamat meest. J. Sarapuu.

profiil ‹-i 21› ‹s›

1. (näo) külgvaade. Klassikaline, kaunis, naeratav, terav, tahumatu profiil. Tal on roomlase profiil. Näen esinejat profiilis. Keera end profiili. Huvitava profiiliga naine. Teda filmiti otsevaates ja profiilis. Armeenlasele tüüpiline ninaselja profiil. Profiilis eksponeeritud puitfiguur. *.. ta oli vaimustuses oma unistusteprintsi uljast profiilist – sirgest, veidi kondisest ninast, laiast lõuast ja .. prunti aetud suust. A. Jakobson.
▷ Liitsõnad: poolprofiil.
2. läbilõige, lõige (2. täh.). a. geogr maastiku vertikaalse läbilõike kujutis maa-ala läbivat joont v. riba pidi. Kajaloodi abil koostatud merepõhja profiil. || (maastiku pinnareljeefi kohta). Silme ees avanes huvitava profiiliga kõrgustik. Algaja jaoks liiga raske profiiliga suusarada. b. geol aluspõhja v. pinnakatte läbilõike vertikaalne kujutis, geoloogiline profiil c. (ökoloogias:) hrl. ühel sirgel paiknev proovialade rida, mis asetseb maastikus nii, et on võimalik läbida ja iseloomustada erisuguseid kooslusi d. tehn maantee v. raudtee piki- v. ristlõikejoon, teeprofiil e. tehn töödeldud materjali, näit. profiilmetalli ristlõike kuju. T-kujulise, karbikujulise profiiliga tala.
▷ Liitsõnad: kompleks|profiil, maastiku|profiil, mulla|profiil, piki|profiil, põik|profiil, rist|profiil, teeprofiil; I-|profiil, karp|profiil, nurk|profiil, ruut|profiil, rööp|profiil, T-|profiil, ümarprofiil.
3. (masina- v. ehitusosa) piirjoon; (ehis)serv. Ekraanil on nähtav töödeldava detaili profiil. Vundamendi, samba profiil. Lihtsa profiiliga aknaraamid. *.. seinas rippus keerulise profiiliga raamis päevapildi suurendus.. P. Viiding.
4. tüüpiliste põhijoonte kogum; iseloomulik suund, tegevusala, kallak; omapära. Oma profiili muutnud tehas. Karakteerse loomingulise profiiliga näitleja. *Mõni kalurikolhoos kasvatab naaritsaid, mõni kevadkurke .. teie ei teagi, mis tähendab lai profiil! T. Kallas.

pupill ‹-i 21› ‹s›
anat silma vikerkesta keskel paiknev ava, mis reguleerib silma sattuva valguse hulka, silmaava. Pupillid laienevad, ahenevad. Tilgad pupilli laiendamiseks. Eredas valguses paistsid pupillid punktidena. Rebase viltused piklikud pupillid. *.. ta mustade pupillide sügavuses säras rahutu meeleheide. A. Jakobson.

puusa|napp [-napa]
anat puusaluus paiknev liigeseõõs reieluupeaga liigestumiseks (acetabulum)

põldude|vaheline
põldude vahel kulgev v. paiknev. Põldudevaheline tee, teerada. Põldudevahelised metsatukad, võsastikud.

põranda|laag
ehit põranda alusel paiknev plank v. pruss, mille külge naelutatakse põrandalauad v. kilbid

põranda|pealne ‹adj›

1. (vahetult) põranda peal olev, põranda peal paiknev. Põrandapealsed õhujaotussüsteemid.
2. piltl legaalne, seaduslik. *Rasked põrandaaluse ja põrandapealse töö aastad ei jäänud tulemusteta. A. Kaal.

põrn ‹-a 23› ‹s›
ka anat selgroogsete kõhuõõne vasakus ülaosas paiknev pruunikaspunane elund, mis on vere varupaik ning lümfotsüütide ja immuunkehade tekitaja (lien). Inimese, hobuse, sea põrn. Põrna pulp 'säsi'.

põue|tasku
põues, rinna kohal paiknev sisetasku. Pintsaku, vesti, palitu põuetasku. Tõmbas põuetaskust lapiku pudeli. Pistis rahakoti põuetasku(sse). Põuetasku on saadud rahast pungil.

päraku|nääre
zool paljudel kiskjalistel päraku piirkonnas paiknev haisvat nõret eritav nääre. Tuhkru, nugise pärakunäärmed.

päraku|uim [-e]
zool kala päraku juures paiknev paaritu uim (pinna analis)

pära|sool [-e]
anat jämesoole viimane, enne pärakut paiknev osa (rectum). Mitteseedunud toiduosa väljub roojana pärasoole kaudu.

päris|nahk
anat marrasknaha all paiknev ohtralt veresoontega varustatud sidekoekiht, derma

püst|tasand
rõhttasandi suhtes täisnurkselt paiknev tasand, vertikaaltasand

raku|kese
biol tuuma lähedal paiknev organell loomade ja alamate taimede rakkudes, tsentrosoom

ratta|koobas
autokeres paiknev õõnsus ratta tarvis . Rehvi lõhkemise tagajärjel purunes ka rattakoobas.

reelingu|latt
mer reelingu peal paiknev (puidust) latt

rehe|alune ‹s›
etn rehes v. rehielamus paiknev vastamisi väravatega ruum rehepeksuks ja vilja puhastamiseks. Avar rehealune. Rehealune oli korralikult puhtaks pühitud. Tuul puhub rehealusest läbi. Rehealuse väravad olid vastakuti lahti. Varasemal ajal hoiti rehealuses talviti loomi. Rehealuses on ka söödud ja pidude ajal tantsitud.

riisi|terrass
astangute vahel paiknev riisipõld. *.. siit algasidki kuulsad riisiterrassid – kaheksas maailmaime – mis enam kui 2000 aastat tagasi raiuti mägede külgedele. T. Alatalu.

rinde|alune

1. ‹s› rinna all paiknev keha piirkond, kere see osa, kus asetsevad vahelihas ja magu. Venitas rindealuse ära. Jook muudab rindealuse mõnusalt soojaks. Ärkas hommikul iiveldava rindealusega. *Jõuluni ei kaevanud härra Otte ei südame ega rindealuse üle.. M. Metsanurk.
2. ‹adj› rinna all asuv. Tugev rindealune valu.

rinde|linn
rindepiirkonnas paiknev linn

rinnak ‹-u 2› ‹s›

1. mäenõlv; mägi, kõrgendik; ‹liitsõna järelosana› (üldisemalt ka:) ettepoole v. kõrgemale ulatuv ala. Kevadveed tormavad rinnakutelt alla. Tee viib mööda rinnakut ülespoole. Ronisime järsust, pikast rinnakust üles. Nende põllud on mäe põhjapoolsel rinnakul. Laager ehitati rinnakule. Sõitjad kadusid rinnaku varju. Tõus rinnakule oli ränk. *Kui jõuti uue künka rinnakule, hakkas sillerdav järvepind jälle paistma. P. Kuusberg. *Õu .. oli keset krunti kõrgemal rinnakul ja selle lõunapoolsel kallakul oli meil suur viljapuuaed. M. Raud.
▷ Liitsõnad: kalda|rinnak, kalju|rinnak, künka|rinnak, liiva|rinnak, mäe|rinnak, põllu|rinnak, raba|rinnak, soorinnak.
2. anat rindkere eesseinas paiknev piklik lame luu, millele kinnituvad rangluud ja seitse ülemist roiet, rinnaluu (sternum). Kuul purustas rinnaku. Südamemassaaži tehes surutakse rinnaku alumisele kolmandikule.

rinna|nibu
anat rinnanäärme keskkohas paiknev nibuväljast ümbritsetud näsa, kuhu avanevad piimajuhad (papilla mammaria). Sissetõmbunud rinnanibud. Rinnanibude lõhed. *Lustakana astus Venus.. Kirest olid rinnanibud kõvad. E. Soosaar (tlk).

roil|raa
mer ülalpool praamraad paiknev raa purjeka mastis

rooli|kamber
mer komandosillal paiknev ruum, kust juhitakse laeva liikumist, manöövreid ja süsteeme ning jälgitakse ümbritsevat keskkonda

rooste|padjand
roostehaige taime rohelistel osadel paiknev tihe seeneeoste kogum. Kollakasoranžid roostepadjandid vaarikalehtedel.

roster ‹-tri, -trit 2› ‹s›
mer laeva peateki kohal paiknev platvorm peam. päästepaatide hoidmiseks

ränd|elektrijaam
teisaldatav (hrl. transpordivahendil paiknev) elektrijaam

rühmitine ‹-se 5› ‹adj›
rühmiti paiknev. Rühmitine asetus.

saaling ‹-u 2› ‹s›
mer masti ülaosas paiknev rõhtne tarind tengi kandmiseks. Lainehari sööstis üles saalinguteni. Ei ole lihtne mööda siledat masti saalingule ronida.

saba|poolne
saba suunas paiknev, sabale lähedam. Lutsu keha sabapoolne osa on külgedelt kiiluna lamenev.

saba|uim [-e]
zool sabas paiknev paaritu uim (pinna caudalis). Kala, vaala, delfiini sabauim. Kala pikkus ninamikust sabauime lõpuni.

sala|post
sõj varjatult paiknev valvepost allüksuse positsiooni ees vastase lähenemise avastamiseks

seemne|väät
anat kubemekanalis paiknev seemnejuha koos vere- ja lümfisoonte ning närvidega (funiculus spermaticus)

selja|aju
anat zool selgrookanalis paiknev kesknärvisüsteemi osa (medulla spinalis). Inimese, imetajate, lindude seljaaju. Seljaaju närvijuurte põletik ehk radikuliit.

sidumis|punkt
sõj lahinguväljal paiknev punkt, kus haavatutele antakse esmaabi. Haavatu viidi, kanti, toimetati sidumispunkti.

signaal|mast
mer laeva komandosillal v. selle läheduses paiknev signaalraaga mast, millele on kinnitatud signaaltuled ja raadioseadmete antennid

sihi|äärne
sihi ääres paiknev. Sihiäärne mets.

siire1 ‹siirde 18› ‹s›

1. siirdumine; üleminek. Rahvastiku siirded. Seoses rõhu siirdega esisilbile lühenes lõppsilbi vokaal.
▷ Liitsõnad: faasisiire.
2. med pahaloomulise kasvaja väljaspool esmast kasvukohta paiknev kolle, metastaas. Maovähi siirded kopsus. Maksakasvajate näol on enamasti tegemist siiretega.
▷ Liitsõnad: vähisiire.
3. tehn operatsiooni (2. täh.) osa, mille vältel tööpingi lõikerežiimi muutmata töödeldakse üht ja sama pinda ühe ja sama lõikeriistaga. Sooned freesiti kahe siirdega.

sild ‹silla 23› ‹s›

1. üle veekogu ulatuv rajatis, mida mööda kulgeb tee (v. torustik). Kitsas, lai, pikk, kõrge sild. Avatav sild. Ühe-, kahekorruseline sild. Silla esimesel korrusel sõidavad rongid. Uus sild avati liikluseks. Üle Emajõe ehitati jalakäijate sild. Kanalile tehti sild peale. Üle oja viib väike sild. Silla pikkus, laius. Õhtul tõstetakse sillad üles. Jõetramm sõitis silla alt läbi. Üle silla minema, sõitma. Rong kihutas mürinal üle silla. Seisime sillal, silla peal, silla all. Peatusime keset silda. Auto sõitis sillalt jõkke. Silda kaitsti viimse meheni. Vaenlane laskis silla õhku. Sild purunes jäämineku ajal. Pani mõlad sillaks ja ronis paati. || piltl miski, mis kedagi v. midagi ühendab. Sild elavate ja surnute, mineviku ja tänapäeva vahel. Usaldus ehitab, rajab silla kahe inimese vahele. Kõnelejal õnnestus kohe algul luua sild kuulajatega. *Sillaks Soome ellu sai talle Helsingi ülikoolis õppiv tutvuskond.. N. Andresen.
▷ Liitsõnad: alumiinium|sild, betoon|sild, kivi|sild, metall|sild, pingbetoon|sild, puit|sild, puu|sild, raud|sild, raudbetoon|sild, terassild; häda|sild, jalg|sild, jõe|sild, maantee|sild, raudtee|sild, soo|sild, tee|sild, torustikusild; kaar|sild, klapp|sild, köis|sild, lift|sild, nahk|sild, pontoon|sild, pukk|sild, pöörd|sild, raam|sild, ripp|sild, rullik|sild, sõrestik|sild, tala|sild, tõste|sild, ujuk|sild, vai|sild, vantsild; jääsild.
2. miski konstruktsioonilt, kasutusviisilt v. väliskujult eelmist meenutav. a. kerge konstruktsiooniga v. ajutist laadi ehitis sildumiseks. Sild paatide hoidmiseks. Juhtis paadi ninaga silda. Traalid tõid silda värsket kala. Praam, laev on, seisab sillas. b. teisaldatav vahend kuskile pääsemiseks. Lavalt ulatusid saali kaks silda. *.. seitsmetonnise auto ainus koorem on sild, mida mööda loomi autole aetakse. V. Lattik. c. tehn mootorsõiduki sõlm, millele toetub raam v. kere ja mille külge on kinnitatud rattad. Vedav, juhitav sild. Müüa sõiduauto kere koos sildadega. || kahele otsale toetuv kandev metalltarind kraanades. Ühetalalise sillaga kraana. d. el sildühendus e. teat. hambaprotees, sildprotees. Metallist, plastmassist sild. f. anat kesk- ja piklikaju vahel paiknev ajutüve osa g. sport taha painutatud kehaasend seljati aluspinnaga (maadlejal toetuvad matile otsaesine ja jalatallad, võimlejal toetuvad maha sirged käed pihkudega ja sirged jalad taldadega). Maadleja viis vastase parterisse ja sealt silda. Libises võttest välja ja käis korraks üle silla. Hetk hiljem leidis üllatunud vastane end sillas. Võimleja tegi, heitis silda.
▷ Liitsõnad: maabumis|sild, maandumis|sild, paadi|sild, parve|sild, randumis|sild, sadamasild; esi|sild, tagasild; kraana|sild, laadimissild; mõõtesild.
3. mer (teki)ehitis laeval. Kapten ilmus sillale, on sillal. Loots läks silda, tõusis sillale. Pootsman ootas sillalt käsku ankur tõsta. Vanemtüürimees, roolimadrus on sillas.
▷ Liitsõnad: kapteni|sild, komandosild; jooksu|sild, ülekäigusild.

silma|koobas
ka anat kolju eesmises osas paiknev luudega ümbritsetud süvend, kus asub silmamuna. Sügavad silmakoopad. Tühi silmakoobas. Klaassilm, monokkel, luup silmakoopas. | piltl. Mustade silmakoobastega müürid.

silma|lääts
anat silmaava ja vikerkesta taga paiknev kaksikkumer läbipaistev keha. Silmaläätse kumerdumine, elastsus. Tuhmunud silmalääts.

silma|muna
ka anat silmakoopas paiknev hästi liikuv kerajas moodustis, mida ajuga ühendab nägemisnärv; silm (1. täh.) Silmamuna kestad, abielundid. Silmamunad tulitavad laugude taga. Suured, ümmargused, valged silmamunad. Silmamunad keerlevad kui tõllarattad, välguvad tumedas silmnäos. Mis sa pungitad, jõllitad oma silmamune! Pingutusest kargavad, tungivad silmamunad pea(luu)st välja. Silmamunad lähevad pahempidi pähe. Sa saatana silmamuna (teat. kirumisvormel). Oh sa saadana silmamuna, kuidas valutab! *.. Leu vahtis hoolega otse mulle silmamunadesse. J. Tuulik. || van piltl lemmik, silmatera. *Ja sellest pole veel küllalt, et ta [= rüütel] tugev ja vahva on.. ta on ka kõigi lossipreilide silmamuna. E. Bornhöhe.

sise|bassein
hoones, ruumis sees paiknev bassein. Hotellis on saun ja sisebassein. Spordikompleksis on mitu sisebasseini.

sise|elund
(selgroogsetel:) rinna- v. kõhuõõnes paiknev elund, näit. süda, kopsud, maks vms.

sise|rõdu
hoones sees, siseruumis paiknev rõdu

sise|ujula
(spordi)hoones paiknev ujula. Kalevi siseujula. Koolil on võimla ja siseujula. Spordiklubi ehitab siseujulat.

stardi|platvorm
kosmodroomil paiknev tarind, millelt toimub kanderakettidele monteeritud kosmoseaparaadi start

stilett ‹-leti 21› ‹s›

1. peene kandilise teraga pistoda
2. med vet punkteerimisriista (trokaari) metalltorus paiknev terava otsaga varras, läbimisnõel
3. zool paljude selgrootute suuõõnes, kärsal, tagakehal vm. asetsev oga, torgits

sular ‹-i 2› ‹s›
el sulavkaitsmes paiknev metalltraat, -riba vms., mis liigvoolu korral läbi põledes (sulades) elektriahela katkestab

sule|rood [-roo]
zool piki sule keskjoont paiknev rood, mille külge kinnitub sulelaba

suu ‹illat suusse e. suhu 15› ‹s›

1. seedekulgla osa huultest neeluni. a. huuled v. kogu vastav ala näost (ka loomadel jm. elusolenditel). Suur, väike, lai, kitsas, täidlane, veretu, kahvatu, punane, värvitud, ilusa lõikega suu. Kala, konna, mao suu. Kassipoja roosa suu. Koer lakub pärast söömist suud. Suu on külmast pakatanud, kange. Käänas, väänas, krimpsutas, muigutas suud. Kõverdab, vingutab põlglikult suud. Tõmbab, veab suu krookesse, kõveraks, prunti, torru. Suu on pruntis, torus. Pigistab suu pisikeseks kokku. Hoiab suu kramplikult koos, kinni. Suu kisub nutule, viltu, pänni, naerule, muig(v)ele. Suu on muig(v)el, naeru(ki)l, irvel, muheluses, naerust kõrvuni. Pool suud naerul, pool tõsine. Suu hakkas värisema, oli krambis. Nutuvõru suu ümber, suul. Naeratavi, võbelevi sui. Teravad kortsud ümber suu, kummalgi pool suud. Maigutab maitset proovides suud. Matsutab süües suud, suuga. Kõrvetas kuuma teega suud. Pühkis lapse suu rätikuga puhtaks. Pani sõrme hoiatades, vaikusele manitsedes suule. Poiss surus oma suu vastu neiu suud, suudles neidu suule. Tal on juba hall habe suus. Hoidsin, vedasin, juhtisin hobust suu kõrvalt. Pahmaja härja suud ei peaks kinni siduma. Kelle jalg tatsub, selle suu matsub. b. suuõõnde viiv ava, üla- ja alahuule vahe, suuava. Avab, suleb suu. Suu praotus, sulgus. Suu vajus imestusest lahti, ammuli. Arst palus patsiendil suu avada, lahti teha. Vahtis küsijale ammuli suuga, ammuli sui otsa. Haigutab suure suuga. Naerab pärani sui, täie, lahtise, laia suuga. Hingab läbi suu, suu kaudu. Suust suhu, suult suule hingamine. Ahmis lahtisi sui õhku. Ajab keele suust välja. Koeral on kuuma ilmaga keel suust väljas. Köhides pane käsi suu ette, hoia käsi suu ees. Pistis nõutult näpu suhu. Seisis, näpp suus. Hoidis suitsu, kustunud piipu suus. Ema andis, pani lapsele rinna suhu. Koer ahmas kondi suhu 'hammaste vahele', kandis konti suus 'hammaste vahel', kaotas kondi suust. Tõstis kruusi, pudeli suule ja jõi. Õllekann käis suu pealt suu peale. Pistis sõrmed suhu ja vilistas. Kas sina oskad sõrmed suus vilistada? Õmbleja pistis nööpnõela suhu 'huulte vahele', võttis nööpnõela suust 'huulte vahelt'. Siga plahvib suure suuga, laia lõuaga 'ahnelt' süüa. See toit ei lähe mul suust sisse 'on väga vastumeelne, võimatu suhu võtta'. Haigus tuleb sisse suu kaudu, läbi suu. Pane suu kinni, muidu süda jahtub ära! (öeldakse sellele, kel suu lahti). Surm on suu ääres, suu juures, suu ees 'väga ligi'. Ütleb igaühele suu sisse 'otse', mida arvab. Ta on otse surma suust pääsenud. Suur tükk ajab suu lõhki. c. suuõõs (vahel ka huuled ja suuava kaasa arvatud). Suu tundub kuiv, mõru, kuivab, kõrbeb. Ta suu haiseb, suust tuleb halba lõhna. Hambad lõid suus külma pärast lõksu. Tal on hambad suus puseriti. Tal on suu valgeid hambaid täis, kõik hambad suus, pool suud hammastest lage. Lapsel tulid hambad suhu, on juba mitu hammast suus. Kuldil on suured kihvad suus. Joo kohvi, saad suu soojaks. Hea toidulõhn teeb suu vesiseks, paneb suu vett jooksma, toob sülje suhu. Vaatas teiste söömist vesise suuga pealt. Ahmis suu toitu täis. Toit, pala käib suus ringi, ei taha alla minna. Ei saa toitu suust alla. Võttis vett suhu ja purskas triigitava pesu peale. Pehmed pirnid lausa sulavad suus, suhu. Suu on toidust pungil. Ära topi suud nii süüa täis. Täis suuga, pungil sui ei räägita. Söö enne suu tühjaks, siis võta järgmine suutäis. Võta kommi, tee suu magusaks. Lutsib kommi suus. Tõsteti toitu ette ja pandi suud liikuma. Toitu mäluvad suud. Süües suu ei väsi. Neil pole midagi suhu panna 'süüa'. Pole paar päeva midagi suhu saanud 'söönud'. Seda toitu, jooki ei võta ta oma suhu, suu sissegi. Ei võtnud ivagi suhu, enne kui teised koju jõudsid. Minu suu pole seda toitu veel maitsta saanud. Õlut jätkus, keegi ei jäänud kuiva suuga 'ilma joogita'. Nutumaik, nutu maitse tuli suhu, on suus. On nii pime, et ei näe sõrme suhu pista. Räägib pudinal, nagu oleks suu kuuma putru täis. Pane soola oma suu 'maitsmise' järgi. See raha on oma suu 'söömise' kõrvalt kokku hoitud. Mis hundi suus, see hundi kõhus.
2. kõnetrakti osa, kõnelemist (jm. häälitsemist) võimaldav elund. Laul, naljad, vile suul, suus. Ärge uskuge, mis inimeste suud räägivad. Olen seda mitmest suust kuulnud. Pole ise näinud, ainult teise-kolmanda suu läbi kuulnud. Lapse suu läbi, lapse suust pead sa tõde kuulma. Kelle suu kaudu see jutt on liikvele läinud? Millest süda täis, sellest räägib suu. Ta suu ei reetnud rõõmu. Ta suu jäi tummaks, sõnatuks. Ootab sõna ta suust. Ei taha ta nimegi suhu võtta. Tal on nagu tropp suus, ei tule sõna eest ega takka. Hea uudis tõi naljasõnad suhu. Palvesõnad jäid tal suus, talle suhu kinni. Laskis suust vänge vandesõna. Paha sõna oli tahtmatult suust lipsanud. Kurjad sõnad olid tal vastuseks suus valmis. Seadis suud krõbedaks vastuseks. Andis oodata, kuni sõna ta suust kukkus. Tema suu ei seisa vait. Laps hoidku, pidagu suu kinni 'olgu vait, ärgu segagu vahele', kui täiskasvanud räägivad. Ta suust ei tulnud enam sõnagi. Sai suust vaikse tere. „Oih!” libises kiljatus neiu suust. Ajab suust jama (välja). Seda on ta oma suuga lubanud, kinnitanud. Sa ise oma suuga käskisid nii teha. Laskis end sõbra suu läbi vabandada. Vahtis rääkijale suu sisse, rippus üksisilmi rääkija suu küljes. Tal lausa osta, kisu sõna suust. Kas sul endal suud peas ei ole, et mina pean küsima? Kus su suu siis oli, kui sai asja seletada? Ennast õigustama on kõigil suud peas. Jutt levis suust suhu. Armsama nimi oli tal alailma suus. Tema suust pole keegi head sõna kuulnud. Ega küsija suu peale lööda. | piltl. Valetab, nii et suu suitseb, vahutab (peas). Võiksid suule prundi ette panna. Sõnad surid, hangusid suhu. Veeretab iga sõna suus 'on aeglase jutuga'. Räägib niisuguse hooga, et sõnad lähevad suus sõlme. Lükka ta suule riiv ette, et vait jääks. Mure surub ohke suule. Nüüd olen klatšimooride suus 'kõneaineks'. Tal on suur suu, mis kõik välja lobiseb.
3. kõnek kõne, kõneosavus; kõnepruuk, suuvärk. Küll on sel poisil suu! Kus on suu peas! See sõna, kõnekäänd on jäänud ainult vanemate inimeste suhu. Pärimus on levinud mitme põlvkonna suus. Tema suus kõlab see väljend võõralt. Rahva suust üleskirjutatud laulud, jutud. Ta on suult õige ropp mees. Niisugust sõna tema suus ei ole. Selle sõna olen vanaema suust õppinud. Eit oli oma suu poolest kuulus. Häbenegu oma riivatut, rumalat suud! Tema suud kartsid kõik. Ta on oma suu pärast kinnigi istunud. Teenib endale suuga leiba. Muheda suuga naljamees. Suuga kiidab, südames laidab. Mahlaka, lopsaka suuga jutustaja. Vaikse, kidakeelse suuga mees. Õige lahvatu suuga moor. Ta on üsna lahtise suuga 'otsese jutuga' mees. Talitse, taltsuta oma suud 'vali sõnu', kui vanema inimesega räägid! Külarahva suus oli ta nimi Keku. Rahva suud ja suurt teed ei saa kinni panna. Suuga teeb suure linna, käega ei kärbse pesagi.
▷ Liitsõnad: lapsesuu.
4. kõnek nägu. Magas suu(ga) seina poole. Kass istus maha ja hakkas suud pesema. Ema ei sallinud, kui tuldi tema suu ette tühje jutte veeretama. Suu ees räägib üht, tagaselja teist juttu. Istuvad pingil, suud vastakuti, suu suu vastu. Lastel on suud kriimus, pesemata. Väljas tuiskab suu(d) ja silmad täis. *Papioja [talu] toetus ainult seljaga vastu metsa .. suuga vaatas küla ja inimeste poole. S. Ekbaum. | piltl. Valetab, luiskab igaühel suu(d) ja silmad täis. Nüüd on suu(d) ja silmad häbi täis 'on väga häbi'.
5. isik v. olend. a. sööja. Pisike põld pidi toitma üheksat suud. Pere on suu võrra suurenenud. Tunneb ennast lauas liigse suuna. Laua äärde, laua taha istus iga päev hulk näljaseid suid. Pere suur, suid palju. Peale oma laste tuli tal veel teisigi suid toita. Üks suu rohkem või vähem. Suid oli peres rohkem kui töökäsi. *On kasvanud suude hulk toas kui ka laudas, nõudes aina pea- ja kõhuvarju. A. H. Tammsaare. b. rääkija. Mitu suud toetas ettepanekut. Mõned kurjad suud räägivad, et .. Nad palusid kellegi keeleoskaja endale suuks.
▷ Liitsõnad: kuldsuu.
6. miski suud v. suuava meenutav. a. mingi toru v. raua, õõnsa v. kotja eseme ees- v. ülaosas paiknev ava, sellise ava v. õõne äär. Mõrra, nooda suu. Padjapüüri, tekikoti suu. Püssi, revolvri, kuulipilduja, suurtüki suu. Väikese suuga käekott. Kitsa suuga kann, pudel. Kitseneva suuga konjakiklaasid. Laia suuga varrukad, sokid, säärsaapad. Läks saabaste suuni vette. Püksisäärte suud on kulunud, katki, narmal. Heie värtna suus oli katkenud. Seob kartulikoti suu kinni, teeb lahti. Võttis kurnalapi piimanõu suult. Korstnate suud puhuvad suitsu. b. spetsiaalne ava (täitmiseks, ammutamiseks jne.); sisse- v. väljapääsukoht; akna- v. ukseauk; millegi eesosa v. algus. Maa-aluse käigu, tunneli, koopa suu. Šahti, puuraugu, kaevu suu. Kuristiku, oru, tänava suu. Ääsi hõõguv suu. Istub küdeva ahju suu ees. Pliit oli suuga ukse poole. Kerise suust pahises leiliauru. Kartulikoopa suu oli vastu lõunakaart. Hobune aeti küüni, keldri suu ette. Hangus heinu laka, küüni suust sisse. Kangutas luugi keldri suult ära. Joosti tropis ukse suu peale, värava suhu. Tänava suus tekkis ummik. Kükitasin mesipuu suu ees. *Üleval trepi suus võtavad kaks tohtrit tulijad vastu .. E. Vilde. c. voolava vee v. veekogu kuhugi avanemise v. suubumise piirkond; sissepääs mere poolt. Allika suu. Jõuti suure jõe suhu. Jäädi ankrusse abaja suus, abaja suhu. Saar kitsa fjordi suus. Keerati kanali suust sisse. Asula Emajõe suust lõuna pool. Laev tüüriti sadama suust sisse. Kitsa, laia suuga laht. Sõideti kuni Valge mere suuni. *Sõitsime lahest välja ja tõmbasime lahe suul purjed üles. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: aganiku|suu, ahju|suu, allika|suu, augu|suu, fjordi|suu, haua|suu, jõe|suu, kaevu|suu, kahuri|suu, kamina|suu, kannu|suu, kerise|suu, kinda|suu, koopa|suu, korstna|suu, koti|suu, kuulipilduja|suu, käise|suu, küüni|suu, lahe|suu, laka|suu, luugi|suu, lähkri|suu, mere|suu, mõrra|suu, nooda|suu, oja|suu, pliidi|suu, portfelli|suu, pudeli|suu, põrgu|suu, relva|suu, sadama|suu, suka|suu, sääriku|suu, tasku|suu, tee|suu, telgi|suu, toru|suu, tunneli|suu, tänava|suu, ukse|suu, varruka|suu, väina|suu, värava|suu, ääsisuu.
7. hrv algus, hakk [haku]. Hommiku, õhtu suus tuul pöördus. *Me vaatlesime kaugeid maid, / kolm last sääl südapäeva suus .. V. Ridala.

sõrmus|kõhr
anat kõige madalamal paiknev, plaadiga sõrmust meenutav kõri kõhr (cartilago cricoidea)

taeva|paralleel
astr taevasfääril paiknev taevaekvaatoriga rööpne ringjoon

taga|latern
sõiduki tagaosas paiknev latern. Tagalaternates on punased gabariidituled, oranžid suunatuled, punased pidurdustuled, valged tagurdustuled. Tagalatern valgustas numbrimärki.

taga|tiib

1. zool putuka tagumine (alumine) tiib. Ees- ja tagatiivad. Enne lendu tõstab põrnikas üles kattetiivad ja sirutab välja tagatiivad.
2. tehn lennukitiiva keskosa tagaservas paiknev tiib, mis maandumisel ja startimisel allakallutatuna suurendab tõstejõudu. Maandumisel lastakse välja lennuki rattad ja tagatiivad.
3. auto tagumine poritiib. Parem tagatiib on mõlkis.

tasakaalu|elund
anat sisekõrvas paiknev tasakaalu hoidmise ja ruumis orienteerumise elund inimesel ja selgroogsetel loomadel, vestibulaarelund. Kõrv on kuulmis- ja tasakaaluelund.

tee|katend
ehit muldkehal paiknev sõiduteed tugevdav mitmekihiline rajatis

teki|ehitis
mer laeva ülatekist kõrgemal paiknev kinnist ruumi moodustav ehitis. Mitmekorruseline tekiehitis. Pardast pardani ulatuvad tekiehitised. Keskmises tekiehitises asuvad tavaliselt meeskonna ja reisijate eluruumid.

tema|poolne

1. tema pool küljes v. suunas paiknev. Temapoolne jõekallas.
2. temast lähtuv. Temapoolsed sugulased. Temapoolne huvi asja vastu puudub.

terrassi|kohvik
terrassil (1. täh.) paiknev välikohvik. Tänava- ja terrassikohvikud.

topend ‹-i 2› ‹s›
sisse- v. ettetopitav asi, topis; tehn tihenduskarbis paiknev tihendav materjal. Puuraukude topendid.

trepi|alune

1. ‹adj› trepi all, taga paiknev. Trepialune panipaik, kamorka.
2. ‹s› seesugune ruum v. ala. *Ühest pimedast trepialusest läks uks peremehe korterisse. A. Beekman.

trummi|kile [-kile]
anat välis- ja keskkõrva piiril paiknev kile, mis annab õhuvõnked edasi kuulmeluukestele, kuulmekile (membrana tympani)

tsehhi|sisene
tsehhis paiknev v. toimuv. Tsehhisisene alajaam, transport.

tuule|tamm [-i]
tehn auto esiosa all paiknev õhku suunav tarind

tänava|kohvik
tänavaäärne, väljakul vms. paiknev välikohvik

ujuv|seade [-seadme]
pontoonalusel paiknev seade (näit. ujuvkraana)

unka|auk
etn õlg- v. roogkatuse kelba ülaosa ja harja vahel paiknev kolmnurkne ava, ungas. Unkaaugu kaudu tuulutati ja valgustati katusealust. Unkaaugust tõusis suitsu. Pööning oli unkaauguni heina täis.

vabaõhu|muuseum
väljas maastikul paiknev muuseum, milles säilitatakse ja eksponeeritakse endisaegseid ehitisi, eriti taluhooneid koos tarbevaraga. Eesti vabaõhumuuseum Rocca al Mares. Vabaõhumuuseumis korraldatakse rahvapidusid, käsitöönäitusi.

vahe|tekk1
mer peatekist allpool paiknev tekk. Osa reisijaid paigutati vahetekile.

vaigu|käik
paljude okaspuude puidus ja okastes paiknev torujas õõs, mis sisaldab vaiku

vedrustus ‹-e 5› ‹s›
tehn liiklusvahendi toese ja sildade v. rataste vahel paiknev, elastseid elemente sisaldav seadeldis, mis leevendab põrutusi. Auto sillad on kerega ühendatud vedrustuse abil. Auto, mootorkelgu vedrustus.
▷ Liitsõnad: esi|vedrustus, tagavedrustus.

vilja|soomus
bot kattesoomuse kaenlas paiknev suur ja lihakas soomus (okaspuul), seemnesoomus. Männi, kuuse, kadaka viljasoomused.

võrgu|näsa
zool ämbliku tagakeha tipus paiknev näsa, mille kaudu väljub võrguniit

võtme|märk [-märgi]
muus noodivõtme järel paiknev alteratsioonimärk

väli|bassein
väljas paiknev bassein. Eelsoojendatava veega välibassein.

väli|kamin
väljaspool hoonet paiknev kamin. Aiamüüri seina ehitati välikamin.

väli|kelder
hoonest väljaspool paiknev kelder. Taluõuele ehitati suur maakividest välikelder.

väli|käimla
väljaspool hoonet paiknev käimla; teisaldatav käimla. Kesklinnas on mitu välikäimlat. Peoplatsile telliti vajalik hulk välikäimlaid.

väli|lett
väljas paiknev lett. Turul müüdi nii puuvilja kui riidekraami välilettidelt.

välis|investor ‹-i, -it 2› ‹s›
välisriigis paiknev investeerija

välis|liige [-liikme]

1. mingi organisatsiooni välismaal paiknev liige. Prantsuse Kuningliku Akadeemia välisliige.
2. mat (võrdel). Võrde sise- ja välisliikmed.

välis|maailm

1. väljaspool inimese teadvust eksisteeriv objektiivne reaalsus; ant. sisemaailm. Välismaailma ärritused, mõjud. Lapse esimene kokkupuude välismaailmaga.
2. väline keskkond v. millestki väljaspool paiknev inimeste ring. Koobas on välismaailmaga ühendatud üheainsa käigu kaudu. Paavsti valimiseks isoleeritakse kardinalid välismaailmast täielikult.

välis|rõdu
hoone välisküljel paiknev rõdu

välis|ujula
väljaspool hoonet paiknev ujula. Eelsoojendusega välisujula.

vööri|kajut
mer laeva esiosas paiknev kajut. Paadil on väike kolme magamiskohaga vöörikajut.

vööri|ramp [-rambi]
mer vööris paiknev ramp. Laeva vööriramp lasti alla.

vööri|tekk
mer vööris paiknev tekk. Mehed rivistati vööritekile.

õhu|juur
bot taime väljaspool mulda paiknev lisajuur. Sooküpressi, viigipuu õhujuured.

ääre|kohtunik
sport mänguväljaku v. võistlusraja küljel paiknev kohtunik

äärik ‹-u 2› ‹s›
tehn detailide (näit. torude, võllide) otsas paiknev tasandiline ühendusosa, milles on poltide tarvis augud
▷ Liitsõnad: kaelus|äärik, lameäärik.

üksik ‹-u 2›

1. ‹adj› üksi, ilma kaaslas(t)eta, teis(t)eta olev; ainus. Mööda teed tuli üksik rändaja. Üksik merehädaline tühjal saarel. Ma olen üksik laps, ainus perekonnas. Ta oli jõukate vanemate üksik tütar. Üksikud pojad olid väeteenistusest vabastatud. Oksal kükitas üksik vares. Tee ääres kasvav üksik kuusk pakkus vihma eest varju. Merel valendab üksik puri. Tähtede hulgas on üksikuid tähti, kuid ka kaksik- ja mitmiktähti. Üksik pisar valgus põsele. | ‹substantiivselt›. Töö, mis käis üksikule üle jõu, tehti kambaga. Üksik ei ole lahinguväljal sõjamees. Kaotasin kinda, mis ma nüüd üksikuga peale hakkan. || üksi elav, paariliseta, perekonnata. Ma olen üksik inimene, kuidagimoodi elan ära. Ju sa ikka abiellud, ega sa siis kavatse üksikuks jääda. Meie naaber on üksik vanem mees. Ta oli üksik naisterahvas, varakult leseks jäänud. Üksik vanainimene. || üksildane, seltsi mitteomav; eraklik. Ta oli tusane ja üksik kui hunt. Priit tundis end äärmiselt üksikuna ja mahajäetuna. Teiste rõõmsat askeldust vaadates tundsin end veelgi üksikumana. *Ta jäi teiste seas üksikuks, ei jaganud nendega oma sisemisi üleelamisi .. M. Sillaots.
2. ‹adj› (mingist hulgast, kollektiivist v. tervikust ühe kohta:) eraldi, omaette tervikuna võetav. Mida väiksem rahvas, seda tähtsam tundub iga üksiku inimese elu. Neljaliikmelise võistkonna iga üksik liige võistleb üksikarvestuses. Teos koosneb kümnest artiklist, millest iga üksik 'igaüks' vääriks omaette esiletõstmist.
3. ‹adj› (asukohalt) eraldi olev, omaette paiknev; kõrvaline, vähekäidav. Maja asus üksikus, teedest kauges paigas. Ööd olime üksikus metsatalus. Siin üksikus orus liigub vähe inimesi. Nad suvitasid küllaltki üksikus maakohas. Merehädalised jõudsid üksikule saarele.
4. ‹adj› vähene; mõni. Kaupluses käis vaid mõni üksik ostja. Siseveekogudel võib kohata ka üksikuid sõtkaid ja jääkosklaid. Linn oli pime, ainult mõnes üksikus majas põles veel tuli. Rannas võis näha üksikuid kivimürakaid. Puudele on jäänud vaid mõned üksikud lehed. Üksikutel teelõikudel oli teekate libe. Hakkas langema üksikuid vihmapiisku. Lõunalauas vahetati mõni üksik lause. Seaduseelnõus leiti üksikuid puudusi. Leidub ka üksikuid erandeid. Üksikud säilinud eksemplarid. *Aeg-ajalt kirjutas ta .. artikleid kas kunstinäitustest, üksikute kunstnike loomingust või üldse kunstielust. O. Tooming. | ‹substantiivselt›. Vaid üksikutel õnnestus põgeneda. Töömehed olid üldiselt tublid, välja arvatud mõni üksik. Ikka leidub üksikuid, kellele see või teine asi ei meeldi. Varase aja tõttu oli seeni vähe, siiski leidsin üksikuid.
5. ‹s› filos filosoofia kategooria, mis iseloomustab nähtust kui teistest nähtustest erinevat ja suhteliselt eraldatud tervikut. Üksiku ja üldise suhe.

ümber|kaudne
ümberkaudu, lähipiirkonnas asuv, paiknev vms. Ümberkaudsed elanikud teadsid tema tegevusest vähe. Kiigeplats oli ümberkaudsete noorte kogunemispaigaks. Käis läbi kõik ümberkaudsed talud. Keskväljakul ja ümberkaudsetel tänavatel oli palju rahvast. Ümberkaudsetes mägedes oli kohati veel lund. Saarel ja selle ümberkaudsetel laidudel pesitseb palju linde. Kogu ümberkaudne maa kuulus mõisale. | ‹substantiivselt›. *.. ta oli väga tark mees, hulga targem oma ümberkaudsetest. L. Mölder (tlk).