[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

paiskama ‹paisata 48›

1. hooga heitma, viskama v. tõukama. a. midagi hooga kuhugi, mingisse asendisse v. seisundisse heitma, virutama, pilduma v. lennutama. Paiskab kompsu nurka, tabureti vastu maad. Paiskan asjad (laualt, kapist) põrandale. Paiskas noole lendu, kirjad tulle. Paiskas jalahoobiga risu eest, laiali, kõrvale. Paiskas ukse, akna lahti, valla, pärani, kinni. Laine paiskab paadi kummuli, kaldale, randa. Karile paisatud laev. Tuuleiil paiskab vihmapiisku näkku, vastu aknaklaasi. Lõhkamine paiskas paetükid kaugele eemale, laiali. Kupar avaneb plõksuga, paisates seemned laiali. Auto oli jalakäija poripritsmeid täis paisanud. Süda paiskab vereringesse verd. Vihasööst paiskas tal puna palgele. Mäed paiskavad mitmekordistunud kaja tagasi. | ‹impers.› Vett paiskas üle parda. Vihma paiskas näkku. | piltl. Põllusiilud on metsade vahele laiali paisatud. Su ettepanek paiskab mu plaanid segamini, uppi. Eetrisse paisatud mõtted. b. midagi hooga üles v. õhku heitma, (välja) purskama, pahvama; endast välja saatma, kiirgama. Plahvatus paiskas mullasamba üles. Geisrid paiskavad vett ja auru kümnete meetrite kõrgusele. Korsten paiskab suitsu taeva poole. Keris paiskab lakke aurupilve. Mootorsõidukid paiskavad õhku saasteaineid. Sireenid paiskasid linna kohale katkendlikke helisid. Karedatest kõridest õhku paisatud laul. | ‹impers.› Lõkkest, korstnast paiskab sädemeid. c. kedagi hooga kuhugi, mingisse asendisse v. olukorda tõukama, viskama, lööma, lükkama v. kukutama. Mees paisati porri, vette, pikali, vastu seina. Vastase paremsirge paiskas poksija nööridesse. Hobune paiskab ratsaniku sadulast. Ilvese hüppehoog paiskas põdra põlvili. Saan paiskab meid ühest teeservast teise. Kaldale paisatud surnukeha. | piltl. Maailm paisati sõtta. Elu paiskas teda üha uutesse seiklustesse, katsumustesse. Saatus paiskas ta Virumaale.
2. kedagi v. midagi rohkearvulist, suurekoguselist kiiresti kuhugi toimetama, suunama v. paigutama; kuhugi minema sundima. Väeosa paisati rindele, rünnakule. Caesar paiskas germaani hõimud Reini taha. Kaup, toodang paisati turule. Maailma ekraanidele paisatakse hulgaliselt halbu filme. Sõjakeerises laiali paisatud perekonnad. *Selle asemel, et taganeda, paiskas Georg mõni tuhat rubla mängu. J. Kross.
3. midagi teravat, ägedat hooga (välja) ütlema, (välja) pahvatama, vahele v. vastu ütlema. Paiskas pilget ja sappi kogu küla peale. Paiskas kõnepuldist kurje sõnu, süüdistusi. „See on häbematus!” paiskas ta vahele. „Käi põrgusse!” paiskab tüdruk.

maha paiskama
pikali, rõhtasendisse lööma, maha v. alla tõukama, ümber lükkama. Tugev hoop paiskas mehe maha. Püüdis vastast sadulast maha paisata. Kedagi selili, siruli, silmili maha paiskama. Tuul tahtis meid jalust maha paisata. Traktor, plahvatus paiskas posti maha.

[kellelegi midagi] näkku paiskama vt nägu

[kedagi, midagi] põrmu paiskama vt põrm

välja paiskama

1. midagi kuskilt välja pilduma, loopima; kedagi kuskilt välja tõukama; välja purskama, välja pahvama. Paiskab asjad, riided kapist välja. Plahvatuslaine paiskas juhi kabiinist välja. Puurauk, pump paiskab naftat, vett välja. Hobune paiskas sõõrmeist välja suure hingeauru pahvaku. | piltl. Olin kujunema hakanud elurutiinist välja paisatud.
2. midagi hooga välja ütlema, välja pahvatama. Tahtis nüüd kõike lõpuks välja paisata, südame pealt ära öelda. Poiss paiskas oma mure ainsa hingetõmbega välja. Vihane nägu peas, paiskab ta välja sõimu ja teotusi.

ümber paiskama
püstasendist pikali, rõhtasendisse v. kummuli lööma v. paiskama; maha murdma, ümber lükkama. Paiskas tooli, laua ümber. Maruhoog oli paadi ümber paisanud. Auklik tee ähvardas saani, koorma ümber paisata.