[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

papa ‹6› ‹s›

1. isa. Meil kodus hüüti isa papaks. Rikaste papade pojukesed olid tihti „igavesed üliõpilased”. Lapsed uisutasid papade-mammade silmarõõmuks.
2. vanema mehe kohta (hrl. koos nimega); ‹liitsõna järelosana› (ka koos ametinimetusega vms.). *.. valas papa Perkmannile .. klaasi viina. A. Jakobson. *Tuli siis ka koolivanem – Külma-papa.. A. Kitzberg.
▷ Liitsõnad: vana|papa, äiapapa; kooli|papa, kõrtsi|papa, möldri|papa, postipapa.