[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

parandus ‹-e 5› ‹s›

1. kordaseadmine, rikke kõrvaldamine. Masin viidi töökotta parandusele. Aparaadi paranduseks arvati kuluvat paar tundi. || kõnek parandustöökoda. Andsin ülikonna parandusse.
2. muudatus, ümbertegemine; selle tulemus. Autor tegi oma käsikirjas hulga parandusi. Võistluste juhendis tehti parandus. Otsuse sõnastamisel võeti arvesse täiendused ja parandused. Ujuja tegi hooaja jooksul rekordite tabelisse mitu parandust. || van kergendus, uuendus. *Sellepärast rõõmustate teie tööliste viletsuse üle ja ei soovi mingit tegelikku parandust. J. Lintrop.
3. vea kõrvaldamine, millegi õigekstegemine; selle tulemus. Pärast kontrolltööd lasti õpilastel kirjutada vigade parandus. Korrektuurpoognad olid parandustest kirjud.
4. van paranemine, tervistumine; tervistamine. *Mineval öösel oli haigus järele annud ja perenaine jälle paranduse järjel. L. Koidula. *Läksin läbi tühja lokaali letiruumi, et juua midagi valutava pää paranduseks. B. Alver.
5. van paremaks muutumine, paranemine. *Kõige uuem aeg .. ei ole ka [luulesse] märgatavat parandust toonud. J. Aavik.
Omaette tähendusega liitsõnad: kiir|parandus, pisiparandus; maaparandus; meele|parandus, peaparandus

tõus ‹-u 21› ‹s›

1. ülespoole, kõrgemale tõusmine; tõusnud olek. a. ülespoole liikumine. Algas tõus Everestile, liustikule. Alpinistid alustasid tõusu. Tõus üle karniisi on laskumisest ohtlikum. || astr tähe v. taevakeha ketta ülaserva ilmumine silmapiirile. Tähtede tõus ja loojang. Päikese, Kuu tõus ja loojang. || sport (võimlemises:) üleminek madalamast asendist kõrgemasse; üleminek rippest toengusse. Tõus päkkadele, varvastele. Tõus põlvedele. Tõus sooritatakse jõuga, hooga või sirutusega. b. (taseme, nivoo, astme vms. kohta:) kõrgenemine. Veetaseme tõus Emajões. Põhjavee tõusu tagajärjel on vanale asulakohale turvas peale kasvanud. Õhu-, vererõhu tõus. Temperatuuri, palaviku tõus. || geogr veetaseme perioodiline tõusmine; sellega iseloomustuv (mere)loodete faas. Tõus ja mõõn 'looded'. Mõõn lõppes, algab tõus. Tõus kestab kuus tundi. || (abstraktsemalt). Elatus-, haridus-, teenindustaseme tõus. c. suurenemine, lisandumine; kasvamine. Hindade, palkade, pensionide tõus. Elukalliduse tõus. Kehakaalu, kudedesisese pinge tõus. Talurahva rahulolematuse järsk tõus. Rahva heaolu tõus. d. paranemine, ülenemine. Meeleolu tõus. Enesetunde tõus andis kõvasti julgust juurde. e. piltl edenemine, edasiminek. Majandus elas läbi tõuse ja langusi. Majanduslik, tööstuslik tõus. Ühiskondliku mõtte suur tõus. Hoogne tõus kirjanduses. Elavnemine ja tõus eesti raamatugraafikas. Kultuuride teke, tõus, õitseng, allakäik ja hävi. Linnade tõus ja kaubanduse jätkuv kasv. Elus käivad tõusud ja langused vaheldumisi. Kiire tõus ametiredelil. Maletaja tõus maailmaklassi. *Tema tõus lihtsõdurist keisriks vältas kakskümmend aastat .. L. Metsar. || levimine. Isolatsionistlike meeleolude seninägematu tõus.
▷ Liitsõnad: esile|tõus, lendu|tõus, mäkke|tõus, püsti|tõus, tipputõus; maa|tõus, mere|tõus, päeva|tõus, päik(e)se|tõus, veetõus; äkktõus; hoog|tõus, käär|tõus, siksak|tõus, siru|tõus, tirel|tõus, trepptõus; hinna|tõus, palgatõus; meeleolutõus; ülestõus.
2. tõusev koht. a. kallak ülespoole. Tee tõusud ja langud. Suusarajal on parajalt palju tõuse ja langusi. Teest paremale jääb järsk, lauge tõus. Org suundub kaugusse laugja tõusuna. b. kirj arsis
▷ Liitsõnad: teetõus.
3. mat tasandil antud sirge tõusunurga tangens. Sirge tõus.