[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

patt ‹pati 21› ‹s›
sport mänguseis males, kus veel mitte tules olev kuningas iga järgmise käiguga satuks tule alla (kusjuures ka teistel malenditel puuduvad käiguvõimalused)

patt ‹patu 21› ‹s›

1. kirikl sõna, mõtte v. teoga jumaluse, religioossete ettekirjutiste, usulis-kõlbeliste põhimõtete vastu eksimine; selline eksimus, üleastumine. Suur, raske patt. Vanemate patud nuheldakse laste kätte. Pattu tegema. Patu sisse, pattu langema. Patust lunastama, (ära) pöörama. Pattu kahetsema, pihtima, (üles) tunnistama. Pattu andeks paluma, andeks saama. Pattude andeksandmine, lunastamine. Tema hingel, hinge peal ei ole seda pattu. Ei taha pattu oma hingele, hinge peale võtta. Elab patus. *„See nagu patt kohe, et esimesel pühal lõhud muudkui tööd teha!” noomis ema vaikselt. M. Metsanurk. *Vanades Muhu pulmades oli komme, et peiupoiss pidi pulmaööl magama pruuttüdrukuga. Ära sa .. mõtle, et siin midagi pattu oli. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: liha|patt, mõtte|patt, päris|patt, sala|patt, surma|patt, verepatt; kuripatt.
2. kõnek hrl nlj taunitav tegu, eksimus, süü; vigur, vemp, harjumus. Noorpõlve patud ja patukesed. Pidime koolis teiste poiste pattude pärast kannatama. Pihib sõbratarile kõik oma väikesed patud. Eks nad ise oma patte tea. Lubab vanad patud maha jätta. Teda süüdistatakse igasugustes pattudes. Polnud nemadki sellest patust puhtad. Püüdis kingitustega oma pattu heaks teha. Mis viga teiste patte piitsutada! Viinavõtmist arvati, pandi talle suureks patuks. Mis seal pattu salata, on sedagi tempu tehtud. On mitmedki seda pattu teinud, et käsku ei täitnud. Ilusa ilmaga on patt kodus istuda. Oleks patt öömaja üle nuriseda. Poleks patt tedagi väikese kingitusega meeles pidada. *Juulius Kilimit luuletas veelgi. Ta polnud seda pattu ka möödunud aastatel jätnud.. K. Ristikivi.

patuga pooleks
kuidagiviisi, vaevaliselt, läbi häda. Õpilane mängis klaveripala patuga pooleks ikkagi lõpuni. Patuga pooleks saab ta oma ülesandega viimaks hakkama.