[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

peegelduma ‹37›

1. füüs kahe keskkonna piirilt tagasi pöörduma, reflekteeruma. Langenud kiir ja peegeldunud kiir. Peegeldunud laine, valgus. Lumelt peegelduv valgus. Majaseintelt peegeldunud müra.
2. endast kujutist, peegelpilti tekitama. Vees, jõe pinnal peegeldusid puud, pilved, vastaskalda majad. Ta nägi oma nägu peegelduvat peeglis. Akendes peegeldusid värvilised tuled. Küünlatuled peegeldusid vanaema prilliklaasidel. Valgusreklaamid peegeldusid märjal asfaldil. Tulekuma peegeldus lõkke ääres istujate nägudel.
3. piltl väljenduma, avalduma, kajastuma, esile tulema. Luules peegeldub inimtunnete lõputu mitmekesisus. Omaaegsed kauged sündmused peegelduvad vaid legendides, rahvapärimustes. Erinevad arusaamad peegeldusid ka koosoleku sõnavõttudes. Elutoa sisustuses peegeldus jõukus. Kuulajate nägudel peegeldusid ootus ja huvi. Näol, näos peegeldub kadedus, tüdimus. Ema näost peegeldub nii palju hellust, valu, armastust. Silmades, silmis, pilgus peegeldus hämmeldus, ahastus, hirm. *.. nägi, et Kaartna nägu oli kahvatu, et kogu ta olemuses peegeldus ärevus. P. Kuusberg.

tagasi peegelduma
peegelduma (1. täh.), sel teel tagasi pöörduma. Atmosfääri sattunud päikesekiirgus peegeldub osaliselt maailmaruumi tagasi. Kajaloodi puhul peegeldub helisignaal merepõhjast kajana tagasi. Valgus peegeldub lume pinnalt tagasi.

vastu peegelduma
kusagilt peegeldudes, peegeldusena paistma. Kallas peegeldus veest, järvepinnalt vastu. Tulehelk peegeldus ahjusuu ees istuja näolt vastu. *See teatav karmus iseloomus peegeldus vastu ka tema mehelikkudes näojoontes. R. Sirge.