[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

pettumus ‹-e 5› ‹s›
pettunud olek, pettumine. Valus, ränk, kibe pettumus. Elas üle sügava pettumuse, mitmeid pettumusi. Lavastus valmistas pettumuse. Saime tõsise pettumuse osaliseks. Suur oli laste pettumus, kui tädi tulemata jäi. Tundis pettumust, et teda ei usaldatud. Linnaelu tõi neile ainult pettumusi. Mu pettumuseks ei läinud see idee läbi. Mõningase pettumusega pidi ta koju tagasi pöörduma. Pettumus temas aina süvenes, kasvas. Tüdruku näos, pilgus oli selge pettumus. Kirjad olid täis pettumust ja tuska. *Ma olen pettumustest ja kibedustest tige ja kiusakas.. M. Traat. *Milline pettumus, kui kingid kasuka ja saad vastu paari sokke! E. Riisman.