[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

piinlik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. (häbi-, sisetundest tingitult, psüühiliselt) ebamugav. Piinlik oli raha laenuks küsida. On piinlik teid tülitada. Sellele on piinlik mõeldagi. Kõigil hakkas piinlik sobimatu sõnavõtu pärast. Tal oli külaliste ees korrastamata korteri pärast piinlik. Mul on piinlik, et lasksin teid oodata. Meil on – piinlik küll – kõik veel pooleli. Piinlik tunnistada, kuid.. On näha, et tal on natuke piinlik. Mul on väga, kole, kohutavalt piinlik. Mul oli kuidagi piinlik niisama istuda, kui teised töötasid. Et tal ka piinlik ei olnud niiviisi toimida! Jäin ainsana hiljaks. Kui piinlik! Hirmus piinlik tunne. *Aga tüdrukul oli nähtavasti [vaikimine] piinlikum kui mehel, sest tema ei kannatanud välja ja hakkas jällegi rääkima.. A. H. Tammsaare. *Meister Wittelbach köhatas. Talle oli piinlik, et tema isik riiu sekka kisti. E. Vilde. || seda väljendav. Naise huultel, näol oli piinlik naeratus.
2. ebamugavust, halba sisetunnet tekitav, seda esile kutsuv. Piinlik vahejuhtum, äpardus. Piinlik vestlus, kõnelus. Piinlikud mälestused. Küll on piinlik lugu! Piinlikust asjast ei tahetud rääkida. Sattusin piinlikku olukorda. Olime väga piinlikus seisukorras. Vaikus muutus juba piinlikuks. Saime piinlikust momendist naljaga üle. Kõige piinlikum hetk oli siis, kui kiri ette loeti.
3. ülisuur, äärmine. Kõikjal valitses piinlik puhtus, kord. Piinlik täpsus. Aparatuuri kontrolliti piinliku hoolega. *.. tallan jaluseid ja libistan kätt mööda pöörlevat peeglit. Ülitähelepanelikult. Piinlikus keskenduses. J. Kross. || väga täpne, väga hoolikas. Nakkuse vältimiseks on vajalik hügieeninõuete piinlik täitmine. Nõuti piinlikku eeskirjadest kinnipidamist.
4. van piinarikas, piinaline. *.. sellest tuleb palavik, pakitus ja puudutusel piinlik valu. Ansomardi.