[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 38 artiklit

arveldus|krediit
maj panga poolt kliendile teat. limiidi piires antud võimalus jääda arvelduskonto saldoga miinusesse, arvelduslaen

automaat|reguleerimine ‹-se 5› ‹s›
tehn tehnoloogilist protsessi iseloomustavate füüsikaliste suuruste automaatne nõutavais piires hoidmine v. soovitud muutmine

deebet|kaart
pangakaart, millega saab teha tehinguid kontol oleva raha piires . Deebetkaart ja krediitkaart. Rahvusvahelised deebetkaardid.

faatsies ‹-e 5› ‹s›

1. geol ühesuguse kivimkoostisega ning ühesuguseid kivistisi sisaldav kiht v. kihistu
2. geol kivimi koostises ja ehituses ilmnev ladestumistingimuste kompleks. Setete mereline, mandriline faatsies.
3. geogr väiksemaid maastikuüksusi, mille piires on enam-vähem ühtlane pinnakate, reljeef, mulla- ja taimekooslus ning veerežiim

hulgu|lind
zool pärast pesitsusaega levikuala piires ringiliikuv lind

hulgu|ränne
zool lindude salkadena ringirändamine talvepoolaastal liigi levikuala piires (hrl. toiduotsimiseks)

kiirus|regulaator
tehn seadis masina- v. aparaadiosade liikumiskiiruse hoidmiseks ettenähtud piires

krediit|kaart
pangakaart, millega saab teha tehinguid laenulimiidi piires. Deebetkaart ja krediitkaart. Vaba tagasimaksega või püsimaksega krediitkaart. Maksin raamatu eest krediitkaardiga. Krediitkaardi limiit on ületatud.

kvantiteet ‹-teedi 21› ‹s›

1. koguseline ulatus, kogus. Kvantiteedi osas toodanguplaan täideti. Arvestada tuleb niihästi töö kvantiteeti kui ka kvaliteeti.
2. filos eseme v. nähtuse erinevus mingi ühe kvalitatiivse määratluse raames v. identsus erinevate kvalitatiivsete määratluste piires. Kvantiteedi üleminek kvaliteediks.
3. keel hääliku v. silbi suhteline kestus

käänd|tüüp
keel sarnaselt käänduvate sõnade rühm (käändkonna piires)

liigi|sisene
biol liigi piires esinev. Loomade, taimede liigisisesed erinevused. Liigisisene ja liikidevaheline olelusvõitlus.

liug|graafik
paindlik töögraafik, mis võimaldab töötajal tööle tulla ja töölt lahkuda teat. aja piires oma äranägemise järgi

moraal ‹-i 21› ‹s›

1. väärtuste, põhimõtete, tavade ja normide süsteem, mis reguleerib inimeste käitumist mingi sotsiaalse rühma piires ning suhtumist teistesse rühmadesse. Kristlik, kiriklik moraal. Keskaja moraal. Orja moraal erineb orjapidaja moraalist.
▷ Liitsõnad: hundi|moraal, kiskjamoraal.
2. inimes(t)e käitumine oma kohuse täitmise v. sündsuse seisukohast; kõlblus. Vanad on kõigil aegadel kurtnud, et noorte moraal on madal, langenud, lõtv. Peab ennast kõrge, laitmatu moraaliga inimeseks. || (kellegi, eriti mingi kollektiivi enesetunde v. teotahte jms. kohta). Sõjaväe, väeosa, diviisi moraal on hea, lõi kõikuma.
▷ Liitsõnad: elu|moraal, käibe|moraal, seksuaalmoraal; võitlusmoraal.
3. kõnek järeldus, õpetus (millestki). Jutukeses on ka oma moraal. Ära hakka jälle moraali lugema 'pikalt-laialt rääkides õpetama ja manitsema'. *Ning sest järgneb moraal: tark, kes saksa, rumal, kes talupoega petab. R. Viidalepp. *Oli vaid meelde tuletanud spartalikku moraali: tegutsege, ainult ärge vahele jääge. J. Semper.
▷ Liitsõnad: lõppmoraal.

mudel ‹-i 2› ‹s›

1. originaalobjektiga kindlas vastavuses olev tehisobjekt, ka skeem, seoste matemaatiline kirjeldus vms. (uurimiseks, õppeotstarbeks, meelelahutuseks). Laeva, auto, masina, mootori, tuumareaktori vähendatud mudel. Aatomi, raku suurendatud mudel. Mudeliga on lihtsam eksperimenteerida kui originaaliga. Juhtimisprotsessi küberneetiline mudel. Tehnoloogilise protsessi mudel. Matemaatiline mudel 'teat. nähtust kirjeldavate matemaatiliste seoste kogum'.
▷ Liitsõnad: aatomi|mudel, auto|mudel, katse|mudel, kella|mudel, laeva|mudel, lennuki|mudel, proovi|mudel, raku|mudel, sõidukimudel; hääldus|mudel, lause|mudel, sõnamoodustusmudel.
2. näidiseksemplar, eeskuju, mille järgi midagi tehakse. Moekunstnikud loovad rõivaste, jalatsite uusi mudeleid.
▷ Liitsõnad: jalatsi|mudel, rõivamudel.
3. transpordivahendi, masina vm. konstruktsioonitüüp ühe margi piires. Aparaatide, masinate, relvade vananenud mudelid jäävad kõrvale. Sõiduauto „Buick” 1936. aasta mudel. Seda marki pardlit on õige mitu mudelit.
4. kunst skulptuuri savist v. vahast kujutis (v. selle kipstõmmis), mille järgi kuju raiutakse kivvi, valatakse metalli v. vormistatakse muus materjalis

mööda
I. ‹prep› [part]
1. kasut. seoses liikumisega v. paiknemisega mingil pinnal v. piki mingit pinda, rada v. joont. Tuleb mööda teed, tänavat, mööda looklevat rada, mööda põllupeenart. Laps roomab mööda põrandat. Köis lohiseb mööda maad. Poisid sõidavad, liuglevad mööda trepikäsipuud alla. Tuli minna mööda käänulisi koridore. Üle oja pääseb mööda kitsast purret. Suusatajad laskusid mööda nõlvakut orgu. Vesi, gaas, nafta voolab mööda torusid. Vesi valgub, niriseb mööda seinu alla. Pisarad veerevad mööda põski. Sulg libiseb kergelt mööda paberit. Judinad jooksevad mööda selga, selgroogu. Käed ripuvad lõdvalt mööda külgi alla. Igasugust kola vedeleb mööda seinaääri. *Murka tuli talle [= kassile linnu]pesa juurest mööda haisu järele. A. H. Tammsaare. | piltl. *Kriitika nõrkuseks on libisemine mööda pinda. J. Smuul.
2. kasut. seoses liikumise v. paiknemisega mingi maa-ala, ruumi piires v. ulatuses. Uitasime mööda metsa, linna. Lapsed jooksevad mööda aeda, parki. Rändab mööda maad, maailma (ringi). Poiss ajas mööda maja kassi taga. Marsib mööda tuba edasi-tagasi. Vanasti käis rätsep mööda talusid õmblemas. Kobab mööda taskuid, otsib tikutoosi. Jookseb mööda poode, ametiasutusi. Õnnetused käivad mööda inimesi, ei käi mööda kive ega kände. Majad on laiali mööda orgu ja mäenõlvu. Vedeleb mööda kõrtse.
3. (seoses löömisega:) vastu. Andis, virutas, laksas, sai mööda nägu, kõrvu, lõugu. Poiss sai vitsaga paar sirakat mööda sääri, tagumikku. Sähmas hobust ohjaharudega mööda külgi. *Siin põrutas Tõmm rusikaga mööda lauda, et piimakauss ja võitaldrik kõlisesid .. J. Pärn.
II. ‹postp› [part]
1. kasut. seoses liikumisega v. paiknemisega mingil pinnal v. piki mingit pinda, rada, joont jne. Tuleb teed, tänavat, põllupeenart, rada mööda. Laps roomab põrandat mööda. Köis lohiseb maad mööda. Koolipoisid sõidavad trepikäsipuud mööda alla. Jooksid, põgenesid aiaäärt mööda minema. Sõudsime jõge mööda alla. Roniti redelit mööda üles. Purret mööda pääseb üle jõe. Hiilisime neile jälgi mööda järele. Lõika, sae täpselt joont mööda. Läheb otse(joones) nagu nööri mööda. Vesi voolab kraave, renne, torusid, voolikuid mööda. Higi niriseb selga mööda alla. Võtsime ritta ja andsime telliseid rida mööda edasi. *Põrand oli pesemisest veel ääri mööda niiske. M. Raud. | piltl. See jutt jõudis riburada mööda minunigi.
2. kasut. seoses liikumisega v. paiknemisega mingi maa-ala, ruumi piires v. ulatuses. Hakkas tuba mööda edasi-tagasi käima. Hulgub ilma, küla, linna mööda (ringi). Eksles kogu päeva metsa mööda. Harjusk käis kaubitsedes külasid mööda. Sellega on palju asjaajamist ning asutusi mööda käimist, vantsimist. Nohu pärast ei maksa arste mööda joosta. Lapsed on kõik juba ilma mööda laiali. *Niisuguse jutuga käis Västrik oma üleaedsete uksi mööda. P. Vallak.
3. millelegi vastavalt, millegi kohaselt, millegi järgi. Toimib oma arvamist, tahtmist mööda, elab oma harjumusi mööda. Vanarahva tarkust mööda peaks tänavu ilus kevad tulema. Minu teadmist ja mäletamist mööda oli see 1950. aastal. Püüan võimalust mööda aidata. Miski pole tema meelt mööda. Tööta jaksu mööda. Peenraid tuleb tarvidust mööda kasta. Pealtnägijate kinnitust mööda, tunnistajate seletust mööda toimus see nii. Tehku oma äranägemist mööda. *Või peab ta võimude kätte toimetama, et talle mõistetaks seadust mööda? A. H. Tammsaare. *Piiskopi käsku mööda hakati nüüd Ükskülas sõjamehi koondama. E. Kippel. || ‹konkreetse substantiiviga›. Hästi keha, pihta, taljet mööda kleit. *See [= mood] nõudis, et sukad oleksid ilusasti säärt mööda .. L. Promet. *.. aga juurikast kepi käepide oli äti pahklikku pihku mööda. V. Sõelsepp. | piltl. Soojus oli talle nahka mööda. See töö on talle südant mööda.
▷ Liitsõnad: jõudu|mööda, järge|mööda, konti|mööda, korda|mööda, meelt|mööda, mokka|mööda, pikka|mööda, sedamööda.
III. ‹adv› ‹hrl. ühendverbi osana›
1. esineb ühendites, mis väljendavad ühe objekti peatumatut edasiliikumist teise objekti suhtes. a. (liikumistee ääres paiknevat v. vastuliikuvat objekti endast tahapoole jättes). Siit pole selle aja sees kedagi mööda läinud. Hiilis akna alt, ukse eest mööda. Jalutasime surnuaiast, surnuaia juurest mööda. Kolonnid marsivad tribüünist, tribüüni eest mööda. Tal õnnestus piletikontrollist mööda lipsata. Rong kihutas mürinal mööda. Astu sisse, kui juhtud mõnikord siit mööda minema. Agulimajad libisevad vaguniaknast mööda. Tõstsin käe, aga takso vuhises peatumata mööda. Marsib ülbelt, teretamata mööda. b. (ees liikujat endast tahapoole jättes). Mootorratas kihutas autost mööda. Finiši eel õnnestus tal teistest mööda spurtida. Kitsal teel ei pääse eessõitjast kuidagi mööda. Teised autod lasevad kiirabiauto mööda. *Andres kupatanud pikast kirikuliste voorist mööda. A. H. Tammsaare. *Ta ruttas mööda kõigist, kes käisid neil minuteil jala mööda Harju uulitsat .. M. Raud. c. piltl. Seadustest, korraldustest, eeskirjadest annab mööda hiilida. Sellest ei saa vaikides mööda minna. Teda tuleb arvestada, temast ei saa mööda minna. Kas läheb see karikas meist mööda? Selline vapustus ei lähe jälgi jätmata mööda. *Need [= ükskõiksed inimesed], kes lähevad laiduväärsest mööda ja ei tee väljagi. A. Valton. *Aga sina .. virised kõrval ja elu läheb sust mööda. H. Raudsepp.
2. viltu, märgist kõrvale, mitte pihta v. täppi. Viskas, laskis, tulistas mööda. Kuul, nool, oda läks mööda. Teine vabavise – jälle mööda! Läks korda see hoop mööda juhtida. Vaatas midagi märkamata minust mööda. | piltl. Vastus läks mööda. Oma sõnavõtuga laskis ta märgist mööda. Luulest võib valesti aru saada, hoopis mööda lugeda. Tõsiasjadest ei saa mööda vaadata. Neil pole vastastikust mõistmist, elavad teineteisest mööda. *Lame kiitus on mage. Pahandab koguni, kui asjast mööda kiideti. G. Ernesaks. *Alati hõlpsasti / mõistatad mööda, / kes on siin kes .. J. Kross. || ‹adjektiivilaadselt› kõnek niisugune, nagu ei pea olema, ebaõnnestunud, sobimatu. See kleit on sul päris mööda ost. Moel pole vigagi, aga värv on mööda. Ära tema joba tähele pane, ta on veidike mööda 'napakas'.
3. (ajaliselt tahapoole, seljataha jäämise kohta). Läks natuke aega, mõni päev, paar tundi mööda. Lendasid, veeresid mööda kuud ja aastad. Sõidame maale nädalalõppu mööda saatma. Ära lase head juhust, võimalust mööda. Haigus-, valuhoog, peapööritus, väsimus, unisus läks mööda. Küll halb tuju läheb mööda. Sadu, vihm, tuisk, äike läks mööda. *Lõunaaeg jõuab mööda, Liisi ja Maret peavad tuppa minema. A. H. Tammsaare. || kõnek möödas. Kesköö, mardipäev juba ammugi mööda. Sellest on paar tundi mööda. Kui heinaaeg mööda, saab hinge tagasi tõmmata.

pidi
‹postp› [part]
1. mööda (piki mingit pinda, rada jms. liikumise v. kulgemise kohta). Läks teed, tänavat, sihti pidi. Tõttasin metsaradu pidi edasi. Jalutasime jõekallast, mereranda, põlluäärt pidi. Varemete juurde pääseb kahte teed pidi. Lapsed jooksevad koridori pidi. Sõideti maad ja merd pidi. Ronis redelit, treppi, astmeid pidi üles. Üle jõe saab purret pidi. Sõudsime jõge pidi ülespoole. Jõudsime jälgi pidi laagrisse. Maanteed pidi tuleb sinna umbes 7 km. Vett pidi on sinna paar kilomeetrit. Tee kulgeb raudteevalli pidi. Jõgi voolab uut sängi pidi. Lauda pidi sibab väike putukas. Gaas jõuab meieni torusid pidi. Mahl jookseb kaseoksa pidi pudelisse. Infektsioon levib lümfiteid pidi lümfisõlmedesse. Ärevusjudinad jooksid selga pidi nagu sipelgad. *Ja kuidas tuli Andrese roigasaedasid pidi Siimoni laudani ulatus. J. Kross. || (piltlikes väljendites). Mõtted jooksid mineviku teid pidi. Asjad arenevad loomulikku rada pidi. Ajab äri kõveraid teid pidi. Alustas ääri-veeri pidi oma juttu. Lapsi hakkas riburada pidi tulema.
▷ Liitsõnad: külge|pidi, külgi|pidi, seinapidi.
2. kasut. seoses liikumisega (v. paiknemisega) mingi maa-ala, ruumi piires v. ulatuses, mööda. Kõnnib tuba pidi. Turiste veetakse linna pidi ringi. Poiss luusib metsa pidi. Ema otsis poegi küla pidi taga. Tervemad patsiendid hulguvad juba haiglat pidi. Käib maja pidi allkirju kogumas. *.. maanurka paljaste kaljurahnudega, põldudega, mis venivad kitsukeste siiludena mäeseljandikkude nõlvu pidi.. L. Remmelgas (tlk). || (ühelt samalaadselt objektilt teisele liikumise kohta). Külasid pidi käivad kõnemehed. Turistid jooksevad poode pidi. Mardisandid käisid peresid pidi. Suur kultuurimajasid pidi käija pole ta kunagi olnud. Vedeles suvi läbi kuurorte pidi. Mees kolab kõrtse pidi. Poiss kondab kamraade pidi. Jutt veeres tuttavaid pidi. Tuustib sahtleid, taskuid pidi. *Tema mõte käib tavalisi inimesi ja nende tegusid pidi. R. Vellend.
▷ Liitsõnad: külapidi.
3. millegi külge kinnitatuna, millestki kinni hoituna v. kinni hoides. Köis on üht otsa pidi puu külge seotud. Kopsik ripub käepidet pidi seina löödud naela otsas. Jäi kaht sõrme pidi masina vahele. Sedel lipendab üht nurka pidi posti küljes. Võttis kepi jämedamat otsa pidi pihku. Süüdlane tiriti juukseid või rõivaid pidi pingi alt välja. Tüdruk vedas kassi tagumisi jalgu pidi järel. *.. tuhanded ja tuhanded heeringad on sattunud hõbedasi päid pidi võrgusilmadesse.. J. Smuul. *Nad vedasid ärevil hobuseid ratsuteid pidi käekõrval.. U. Masing. || millessegi sisse, milleski sees v. millegi vastu puutudes. Vajus üht jalga pidi laukasse. Palk on üht otsa pidi vees. Laps lohistab end istmikku pidi põrandal edasi. *.. ja istub vabaks jäänud toolile ainult üht reit pidi. J. Sütiste.
▷ Liitsõnad: harja|pidi, hõlma|pidi, jalga|pidi, jalgu|pidi, juukseid|pidi, kaela|pidi, karvu|pidi, ketti|pidi, koiba|pidi, konksu|pidi, kraed|pidi, kõhtu|pidi, kõrvu|pidi, käist|pidi, käppa|pidi, käsi|pidi, kätt|pidi, köit|pidi, küüsi|pidi, lõõga|pidi, natti|pidi, nina|pidi, nokka|pidi, nurka|pidi, nurki|pidi, näppu|pidi, nööpi|pidi, nööri|pidi, ohelikku|pidi, otsa|pidi, otsi|pidi, paelu|pidi, patsi|pidi, pead|pidi, põhja|pidi, päitseid|pidi, rihma|pidi, rindu|pidi, saba|pidi, sanga|pidi, sarvi|pidi, selga|pidi, serva|pidi, suud|pidi, sõrga|pidi, sõrme|pidi, sõrmi|pidi, tukka|pidi, turja|pidi, tutti|pidi, valjaid|pidi, vart|pidi, õlgapidi.
4. ‹ka liitsõna järelosana› esineb millegi toimumise viisi ja laadi märkivates väljendites ja liitsõnades (viimastes mõnikord ka teistsuguse liitumisega). Vili oli lamandunud, seda sai kombainiga lõigata ainult üht külge pidi. Tabel peaks laiust pidi lehele ära mahtuma. Mets kammiti mitut pidi läbi. Asja arutati mitut kanti pidi. Oleme ettepanekut kaalunud seda ja teist kanti pidi. Üht silmanurka pidi jälgis ta sõbra suhtumist. *.. ah küll oleks vaja keerata see elu hoopis teist kanti pidi käima! R. Sirge.
▷ Liitsõnad: aega|pidi, alas|pidi, alla|pidi, iga(te)|pidi, ise|pidi, järge|pidi, kaht(e)|pidi, kaksi|pidi, karu|pidi, kuidagi|pidi, kumbagi|pidi, kõike|pidi, kõiki|pidi, mis|pidi, mitut|pidi, mõlemat|pidi, mõnda|pidi, naa|pidi, nii|pidi, nuri|pidi, pahem|pidi, pahu|pidi, parem|pidi, pikku|pidi, põiki|pidi, päri|pidi, risti|pidi, seda|pidi, sees|pidi, tagas|pidi, tagur|pidi, teisi|pidi, teist|pidi, vale|pidi, vastu|pidi, välis|pidi, õiget|pidi, äras|pidi, üht(e)|pidi, üksi|pidi, ülespidi.
5. millelegi vastavalt, millegi põhjal, järgi. Tunneb kõiki ees- ja isanime pidi. Meesliini pidi pärineb ta Läänemaalt. Vana harjumust pidi jätkas ta kamandamist. Võimalust pidi püüab ta säästa naisi rasketest töödest. Tema hinnangut pidi on meie disaini tase kõrge.
▷ Liitsõnad: nime|pidi, nägupidi.

pöörd|tüüp
keel sarnaselt pöörduvate sõnade rühm (pöördkonna piires)

ranna|moodustis
geol rannavööndi piires peam. lainetuse mõjul kujunenud kulutus- v. kuhjevorm. Rannaastang, rannavall, pank, maasäär jm. rannamoodustised. Läänemere vanad rannamoodustised.

regulaator ‹-i, -it 2› ‹s›

1. tehn seade v. seadis masina, aparaadi v. (tehnoloogilise) protsessi mingi parameetri (automaatseks) nõutavais piires hoidmiseks v. soovitud muutmiseks. Aurumasina regulaator. Regulaatoriga triikraud.
▷ Liitsõnad: automaatregulaator; kiirus|regulaator, pinge|regulaator, rõhu|regulaator, soojus|regulaator, surve|regulaator, termo|regulaator, tämbriregulaator.
2. ka piltl mingit protsessi reguleeriv jõud, mõjuaine v. nähtus. Ainevahetuse keemilised regulaatorid. Turu tähtsaim regulaator on tarbija. Metsad on sageli ümbruskonna veerežiimi regulaatoriteks.
▷ Liitsõnad: kasvuregulaator.

riski|juhtimine ‹-se 5› ‹s›
maj meetmete rakendamine majandusüksuse riski hoidmiseks mõistlikes piires ja selle võimalikuks vähendamiseks

sise|kaubandus
kaubandus riigi piires, riigisisene kaubandus; ant. väliskaubandus

sise|kolonisatsioon
ümberasumine mingi riigi piires

sise|maine [-maise]

1. riigi piires esinev, toimuv vms., riigisisene. Sisemaine ja välispost.
2. sisemaal asuv v. esinev. *Põhja-Eesti paekallas ulatub sisemaise astanguna kohati otse maanteeni. H. Joonuks.

sise|majandus
maj riigi piires toimiv majandus, riigi majandus ilma väliskaubanduseta. Sisemajanduse kogutoodang.

sisemine ‹-se 5› ‹adj›

1. sees, seespool olev, asetsev, toimuv jne., sise-; ant. välimine. Sisemine külg, pool, pind. Sisemine aken, sein. Sisemine uks polnudki lukus. Astusime edasi sisemistesse eluruumidesse. Puusepad ja maalrid alustasid sisemiste tööde tegemisega. Puukoor kaitseb tüve sisemisi kudesid välismõjude eest. Kapsa sisemistes lehtedes on C-vitamiini rohkem kui pealmistes. Maa sisemine soojus. Sisemised ja välimised suguelundid. Sisemine verejooks, verevalum. Patsient kaebab sisemisi valusid. Tal on mingi sisemine haigus, viga. Sisemine 'füsioloogiline e. bioloogiline' kell. *Ja nõnda asus ta.. ülesande kallale ehitada hollandi tuulik, mis sisemise ja välimise värgi poolest suurtele veskitele üheski asjas järele ei annaks. E. Vilde.
2. millegi sees v. piires kehtiv, esinev, ilmnev jne., -sisene; ant. väline. Riiki, ühiskonda lõhestavad suured sisemised vastuolud. Impeeriumi sisemine olukord oli üsna ebastabiilne. Asutuse sisemine kord, töökorraldus jätab nii mõndagi soovida.
3. inimese sisemaailmaga seotud, selles avalduv v. sellest johtuv, hingeline; ant. väline. Sisemine ilu. Sisemine vajadus, veendumus, sund, pinge. Sisemised kõhklused, heitlused. Suur sisemine rahulolu. Sügav sisemine rahu. Üksiolemise oskus sõltub inimese sisemisest rikkusest. Rääkis sisemise põlemisega, õhinaga. Esineja kõne oli täis sisemist tuld. Temast kiirgab sisemist väärikust, üleolekut. Inimese sisemine mina. Sisemine hääl hoiatas mind. Naise sisemist õnne oli märgata kõigest – ilmest, kõnnakust, liigutustest. Väline klants peidab sageli sisemist tühisust. *Vististi oli Liisu ainult sisemist kõdi tundnud, kui parunihärra temale keelatud sõprusega lähenes.. E. Vilde.
4. millelegi olemuslikult omane, millegi olemusse kuuluv, sellega seotud v. sellest lähtuv; ant. väline. Sündmuste sisemine seos. Kompositsiooni sisemine põhjendatus. Näidendi sisemine arengujoon. Lavastuse sisemine loogika.

sise|rahu
mingi institutsiooni sees, piires valitsev rahu. Nõuti siserahu taastamist riigis.

sise|telefon
telefon, millega saab helistada ühe asutuse v. hoone piires. Hotelli sisetelefon. Sekretär teatas juhatajale külastaja tulekust sisetelefoni kaudu.

sise|turg
maj kaupade pakkumine ja nõudmine sisemajanduses v. mingi majandusühenduse (tolliliidu) piires. Eesti, Euroopa Liidu siseturg. Siseturg areneb, laieneb. Siseturu hinnatase. Tekstiilitööstus saadab oma toodangut nii välis- kui siseturule.

sise|turism
turism oma riigi piires, omamaine turism. Viimastel aastatel on meilgi hakanud moodi minema siseturism.

sisevee|tee
liikumistee sisevetel (hrl. mingi riigi piires). Laevatatavad siseveeteed. Peipsi järv ja Emajõgi moodustavad tähtsa siseveetee Eestis.

sõja|tander
sõj kontinendi v. ookeani osa, mille piires viiakse läbi strateegilisi operatsioone. Ägedad lahingud Kaug-Ida sõjatandril. Osa vägesid tuli saata uuele sõjatandrile. Ta mees langes sõjatandril. Elanikkond evakueeriti sõjatandrist kaugemale.

tegevus|raadius
sõj vahemaa, mille piires sõiduk v. lennuaparaat saab ilma vahepealse tankimiseta tegutseda ja lähtepunkti tagasi pöörduda. Suure tegevusraadiusega tiibraketid. Esimeses maailmasõjas oli suurte allveelaevade tegevusraadius 8000 meremiili.

tõu|sisene
tõu piires esinev v. toimuv. Tõusisene aretus 'puhasaretus'. Sugulasliinide tõusisene ühendamine.

vahel
I. ‹postp› [gen] viitab objekti v. nähtuse paiknemisele mingis vahemikus
1. ruumiliselt asetuselt hrl. kahe isiku, eseme, koha vm. suhtes nii, et üks neist on ühel, teine teisel pool. Istub autos isa ja ema vahel. Vahistatu viidi püssimeeste vahel ära. Kahe akna vahel 'vahekohas' oli suur raamaturiiul. Õpetaja kõnnib klassis pingiridade vahel. Hobune on juba aiste vahel 'ette rakendatud'. Mõnus oli lesida puhaste linade vahel. Konutad kogu aeg nelja seina vahel 'toas, sees'. Saime ukse vahel 'uksel, ukse peal' kokku. Poiss luuras põõsaste vahel. Esialgu kulges tee villade vahel. Kitsas rada kahe viljavälja vahel. Jalutasime õhtul küla vahel. Hulkusin niisama linna vahel 'mööda linna'. Metsa vahel oli tuulevaikne. Jõevesi kallaste vahel on tõusnud. Kõrgendike vahel orgudes on järvi. Nüpli ja Pühajärve vahel asetseb kõrge seljandik. Vahemaa sõitjate vahel ei vähenenud. Istus laua taga, pea käte vahel. Mitugi korvi valmis ta vilunud käte vahel 'kätega, kätes'. Vanaisa suri karu käppade vahel. Pabeross sõrmede vahel. Tuli, võtmed näppude vahel. Taadil on piip hammaste vahel 'suus'. Varesel oli kõrs noka vahel. Koer tuli häbelikult, saba jalge vahel. Krae vahel torkisid mingid okkad. Tal raamat juba kaante vahel 'trükis ilmunud'. *".. Veel üks rumkatäis?” – „Mul juba sarvede vahel [= peas] sumiseb ...” O. Tooming.
2. kahe ajamomendi v. sündmuse vahelisel ajal. Tulen homme kella kümne ja üheteistkümne vahel. Tema surmaaeg on arvatavasti 1700. ja 1710. aasta vahel. Kevadkülvi ja heinateo vahel on pisut vabamat aega. Sai öelda mõne sõna köhahoogude vahel. Noorepoolne, kolmekümne viie kuni neljakümne vahel olev mees. *Läksin muude talituste vahel venna pooleldi suletud ärri .. M. Metsanurk.
3. osutab kahe v. mitme objekti v. nähtuse omavahelisele suhtele, vahekorrale. a. (võrdlemisel, vahetegemisel). Kaksikute vahel oli võimatu vahet teha. Sarnasust polnud vendade vahel põrmugi. Erinevused kolme murderühma vahel on küllaltki suured. Ta ei oska veel vahet teha üksikute seeneliikide vahel. Seisuste vahel olid suured vahed. On suur erinevus tema sõnade ja tegude vahel. Unistuse ja tegelikkuse vahel laiutas tohutu kuristik. Nende meeste süütegude vahel oli ikkagi vahe. *Missugune vahe nende vahel siin säravas saalis ja nende vahel seal suitsvais saunus! E. Vilde. b. (jaotamisel v. valiku tegemisel). Toit jagati võrdselt nelja vahel. Eesti ala oli jagatud mitme feodaalvõimu vahel. Tööjaotus osanike vahel. Õppematerjal jagatakse üksikute tundide vahel. Hääletamisel tuli valida mitme kandidaadi vahel. Meil on valida kahe võimaluse vahel. c. (teat. olukorras v. tegevuses olekul). Tüli mehe ja naise vahel. Noorte vahel tekib sõprus, armastus. Peetri ja Mardi vahel hõõgus vana vaen. Vastuolu vaeste ja rikaste vahel. Vaidlused pärijate vahel. Jutuajamine meie vahel jäi pooleli. Mis nende vahel võis küll juhtuda? Meie vahel on kõik lõppenud! Omade vahel võib sellest rääkida. Tükk aega valitses nende vahel vaikus. Kaasautorite vahel on vajalik tihe koostöö. Põhiline võistlus toimus Soome ja Norra kiiruisutajate vahel. Puhkes sõda Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel. *Kõik, mis varem nende vahel oli ilus ja hea olnud, tundus nüüd hävinemisel olevat. E. Krusten. d. (mingi vahepealse kõikuva seisundi korral). Ta vaakus elu ja surma vahel. Kõikusime kartuse ja lootuse vahel. e. (arvsuuruste vaheldumisel teat. piires). Kultusekivide lohkude läbimõõt on tavaliselt 15–30 cm vahel. Palk oli korralik, 5000–8000 krooni vahel.
4. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Hõlmad vöö vahel. Istub kahe tooli vahel. Sellest sai ainult ridade vahel rääkida. Kahe tule vahel. Kellelgi hammaste vahel olema. Pihtide vahel olema. Küünte vahel 'küüsis'. Saba jalge vahel. Krae vahel istuma. Hirm naha vahel. Haamri ja alasi vahel. Nagu eesel kahe kuhja vahel.
II. ‹adv›
1. mõnikord, aeg-ajalt, vahetevahel. Käisime vahel kinos või teatris. Tule vahel ka mind vaatama! Vahel oli ta tõsine, vahel lõkerdas naerda. Vahel sain ta käest kiita, vahel laita. Tegin vahel ka ajalehtedele kaastööd. Enamasti jõudis ta õigel ajal tööle, ainult vahel harva hilines. Tahaksin vahelgi õnnelik olla! Vahel ei tulnud nädalate kaupa vihma. Vahel oli meil ka Tartusse asja. Vahel tikkus karjas hirmsasti uni peale. Laps jonnib vahel. *Tuglase teostes kerkib vahel esile Tammel nähtud inimesi .. N. Andresen.
2. osutab millegi paiknemisele kusagil, milleski. Uks ei lähe kinni, midagi on vahel 'takistamas'. Raamatul oli järjehoidja vahel. See oli ikka seesama tänav, ainult suur plats oli vahel. *.. hoolikalt [lauanõud] suurde korvi laotud, käterätikuid ja muid riidetükke vahel, et midagi katki ei põruks. E. Raud.
3. kõnek sisse kukkunud, vahele jäänud, sees, pigis. Haa! Nüüd olete omadega vahel. Kui lähed meid üles andma, oled kohe ise vahel. *„Nüüd oleme siis Evega vahel!” .. Taipan. Neil on konjak laual. A. Biin.
Omaette tähendusega liitsõnad: kahe|vahel, omavahel

vahele
I. ‹postp› [gen] viitab objekti v. nähtuse asetamisele v. paigutumisele mingite teiste objektide v. nähtuste vahemikku
1. ruumiliselt asetuselt hrl. kahe isiku, eseme, koha vm. suhtes nii, et üks neist jääb ühele, teine teisele poole. Seisa siia minu ja Juhani vahele! Keegi paksuke puges meie vahele, kiilus end sabasseisjate vahele. Asetas tooli seina äärde ukse ja akna vahele. Kuuri ja müüri vahele on jäetud kitsas käik. Töödeldav ese kinnitatakse kruustangide vahele. Jäi kättpidi masina vahele. Üks puu jäi langetamisel teiste vahele kinni. Pani kahe leivakääru vahele tüki praeliha. Juttude lõppu ja vahele oli põimitud õpetlikke vanasõnu ja manitsusi. Peremees rakendas ruuna aiste vahele 'rakendas ette'. Jäin terveks päevaks nelja seina vahele 'ruumi sisse'. Ema tuli ukse vahele 'uksele' ja kutsus sööma. Läks põldude vahele uitama. Jõudsime küla, metsa vahele. Peitis häbenedes näo käte vahele. Tõmbas kohmetunult pea õlgade vahele. Võta aga müts näpu vahele 'alandlikult peast' ja mine paluma. Koer tõmbas saba jalge vahele. Sai kõrvalseisjalt sõbraliku müksu ribide vahele. Salakiri oli õmmeldud pintsaku voodri vahele. Vihma tilkus krae vahele. Külm hakkas naha vahele tükkima 'tunda andma'. Koondas oma ilmunud artiklid ühiste kaante vahele 'raamatuks'. *Trah-holla oli juba valmis oma ägeduses üles kargama ning igaühele rusikaga sarvede vahele [= pähe] virutama, kes teda asjata solvab. E. Männik.
2. kahe ajamomendi v. sündmuse vahelisele ajale. Nende sündmuste vahele jääb mitu aastakümmet. Naiste finaal planeeriti meeste võistluste vahele. Hästi kasvatatud lapsed ei kõnele suurte inimeste jutu vahele. Õlut joodi nii söögi alla kui vahele.
3. osutab hrl. kahe objekti v. nähtuse omavahelisele suhtele, vahekorrale. a. (inimestevahelistes suhetes toimuvale). Jäägu see jutt esialgu meie (kahe) vahele. Kõrtsmik asus tülitsejate vahele lepitajaks. Ära sega end, ära tüki meie vahele! Alailma segas ta end teiste asjade vahele. Nende vahele on tekkinud sügav lõhe. Mingi tume vari langes selle sündmusega kahe pere vahele. b. (arvsuuruste vaheldumisele teat. piires). Temperatuur võib öösel langeda 3–5 kraadi vahele. Kalamarja terade arv mahub enamasti poolesaja tuhande ja poole miljoni vahele.
4. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Haamri ja alasi vahele jääma. Kahe silma vahele, silmapaari vahele jääma, jätma. Hõlmu vöö vahele panema. Kahe tule vahele sattuma, jääma. Kedagi pihtide vahele võtma. Küünte vahele 'küüsi'. Mis tal nüüd naha vahele läks? 'hakkas'. Kellegi hammaste vahele sattuma. Kaikaid kodarate vahele pilduma. Saba jalgade vahele tõmbama. Rataste vahele jääma. Krae vahele trügima, tükkima.
II. ‹adv›
1. kellegi v. millegi vahel [1] (1. täh.) olevale alale, mingisse vahemikku. Avas kirstukaane ja pani pulga püsti vahele. Ust kinni tõmmates jäid sõrmed vahele. Pange alati raamatule järjehoidja vahele! Seelikusse oli erksavärvilisi triipe vahele kootud. Püüdis järjekorras vahele trügida. Kirjutas tekstile veel pisikese lõigu vahele. Tõmbas arvudele joone vahele.
2. põhilisele sekka, üldise hulka. Sõi tatraputru, hammustades vahele metsiseliha. Kirjanik põimib mõnes kohas vahele ka anekdootlikke episoode. Päevad olid hallid, harva juhtus vahele mõni päikesepaisteline. Käekiri polnud kiita ja ka õigekirjavead kippusid vahele. *Minu arust on eksamitel isegi kaval väheolulisi detaile siin-seal nagu muuseas vahele lükkida. U. Mikelsaar.
3. osutab segavale, takistavale tulekule mingisse tegevusse v. protsessi. Tuli, tormas vahele ja lahutas kähmlejad. Isa oleks poissi veelgi rihmutanud, aga ema tuli vahele. Ametivõimud olid sunnitud korrarikkujatele jõuga vahele astuma. Ära sega end nende tülisse vahele! Segab teiste töödesse ja tegemistesse vahele. „Seda kaske ei tohi maha võtta,” astusin otsustavalt vahele. Sõda tuli vahele ja nii jäigi hoone pooleli. Oleksin juba ammu Tartu sõitnud, aga ikka tuli midagi pakilisemat vahele. *.. kurdab, ta mõrsja libisevat käest. Keegi vana jäär kippuvat vahele. H. Raudsepp.
4. (katkestades) kellegi jutu sekka. Kõnelejale hüüti aeg-ajalt vahele. Ole vait, ära sega vahele! Kuulas vaikselt, lausumata sõnagi vahele. „Meid ei huvita teie arvamused,” kähvati vahele. „Täiesti õige!” poetas keegi meistri jutule vahele. Teineteisele vahele rääkides hüpati ühelt teemalt teisele. *Tal ei lastud mõtteid lõpunigi arendada. Eriti naised olid agarad vahele lõikama. V. Gross.
5. ‹tähenduslikult lahutamatut tervikut moodustava ühendverbi koostisosa› näit. vahele jääma, vahele jätma, vahele kukkuma, vahele vedama, vahele võtma (ülekantud tähenduses)
Omaette tähendusega liitsõnad: kahe|vahele, omavahele

värsi|sisene
värsi piires esinev. Värsisisene rütmika.

ülikooli|sisene
üksnes ülikooli hõlmav, selle sees v. piires esinev, ilmnev, toimuv vms. Need on ülikoolisisesed probleemid. Ülikoolisisene kirjavahetus, konkurents.