[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

pinnas ‹-e 4› ‹s›
maakoore pindmise kihi moodustavad setted ja kivimid koos neil esineva mulla ja kultuurkihiga (eriti silmas pidades selle viljakandvust, viljeldavust). Savikas, liivane, kivine, soine pinnas. Pehme, kõva, veerikas, kuiv, külmunud pinnas. Viljaka, hea pinnasega mustmullaalad. Kehv, halb, viljatu pinnas. Tundra pinnas on taimestikuvaene. Pinnase looduslik seisund. Pinnase temperatuur, omadused. Pinnase kerkimine, kohrumine, ärauhtmine, sooldumine, reostus. Pinnase vajumine, roomavus, tihendamine, kindlustamine, külmutamine, teisaldamine. Sademed imbuvad pinnasesse. Pinnases leiduvad rauaühendid. Pinnase kobestamine, külviks ettevalmistamine. Arheoloogilistel kaevamistel eemaldatakse kõigepealt pinnas. Traktoriroomikutest purustatud pinnas tasandatakse. || (ka teiste taevakehade pealispinna kohta). Kuu pinnas. || piltl alus, pind, millest miski lähtub v. millele tugineb. Rahvaluule sai viljastavaks pinnaseks rahvuslikule kirjandusele. Tunnen hästi seda pinnast, millest võrsuvad autori teemad ja hoiakud.
▷ Liitsõnad: alus|pinnas, ird|pinnas, kalju|pinnas, kivi|pinnas, liiv|pinnas, muld|pinnas, savipinnas; metsa|pinnas, mineraal|pinnas, puist|pinnas, raba|pinnas, soo|pinnas, tehis|pinnas, turba|pinnas, täitepinnas; kasvu|pinnas, tekke|pinnas, toitepinnas.