[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

poisike(ne) ‹-se 5› ‹s›
(väike, noor) poiss. Põlvepikkune, pisike poisike. Vallatu, üleannetu poisikene. Poisikesest peast olid tal lokid. Läks 14-aastase poisikesena tööle. Ega ta enam poisike ole. || ka hlv (noore mehe kohta). Taat pidas endast nooremaid poisikesteks. Käitub poisikesena, poisikese kombel. Ära aja poisikese juttu! Sina oled mehe kõrval poisike. Ärplev, kehklev poisike. *Kohal viibis peale poisikesest leitnandi keegi vanem NKVD ohvitser. A. Viirlaid.