[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

preester ‹-tri, -trit 2› ‹s›

1. teistlikes religioonides jumala ja inimese vaimulik vahendaja, kultusetalituse sooritaja; ristiusus piiskopi pühitsetud, sakramentaalse võimuga vaimulik. Katoliku kiriku preester. Vene õigeusu preester. Preester võtab täna armulauale. Sel majal on preestri õnnistus. *Muidugi, igal usul on oma apostlid ja igal jumalal oma preestrid.. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: hõimu|preester, küla|preester, tule|preester, õigeusu|preester, ülempreester.
2. piltl end millelegi v. kellelegi pühendanu. *.. kunst seisab ilu teenistuses .. kunstnikud on ilu preestrid. L. Soonpää.