[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

pudenema ‹37›

1. langema, varisema, (hiljukesi) kukkuma. Marjad pudenevad põõsalt. Pudenevad toomeõied, sügislehed, kuuseokkad. Rukis on pudenemas. Taevast hakkas pudenema lumeräitsakaid, vihmapiisku. Suured pisarad pudenevad mööda põski alla. Ülalt pudenes krohvi, tolmu. Kirjade vahelt on (maha) pudenenud foto. Kotist (välja) pudenenud sai. King pudenes jooksja(l) jalast. Leivatükk pudenes käest. Pudenesingi sadulast. | piltl. Läbi lehtlakatuse pudeneb päikesekiiri. Kõik linlik on talt pudenenud. Juustesse pudeneb halli. Aeg, aastad, noorus on peost pudenenud. Rõõmu sekka pudenenud mured. Minussegi pudeneb pisut optimismi. Mõtted pudenevad paberile. || kuuldavale (ja ilmsiks) tulema. Ta huulilt ei pudenenud sõnagi. Jürilt pudenes ühtteist juhtunu kohta. Ta suust pudeneb lubadusi, süüdistusi. Talt ei pudene mingeid teateid. Mehe huulte vahelt pudenev vileviis, oie, hädakisa. || tasapisi v. natuke midagi saama, kellelegi osaks langema. Ehk pudeneb mullegi paar krooni. Perenaise käest pudeneb koerale ikka midagi. *.. elada tuli sellest piskust, mis pudenes siit-sealt. R. Roht.
2. koost lagunema, murenema. Kivi pudeneb liivaks. Lahtised pojengiõied pudenevad ruttu. Katus pehkis ja pudenes. Kõdunenud palgid on põrmuks pudenenud. Pudenev krohv, müür. Pulbriks pudenenud kriit. Lumepallid pudenesid koost. Piiskadeks pudenev juga. | piltl. *Mõtted rebenesid, pudenesid kildudeks.. M. Raud. *Su elupäevad löövad pudenema.. H. Visnapuu. || kõnek sünnitama, last ilmale tooma. Naabrinoorik hakkab varsti pudenema.
3. hajuma; (ühekaupa, vähehaaval) minema v. tulema. Peale aktust pudeneti klassidesse. Saal on tühjaks pudenenud. Piletisaba pudenes laiali. Lõppjaamas pudenevad reisijad rongist. Tasapisi pudenesid tantsupaarid põrandale. Tüdrukud pudenevad üksteise järel uksest sisse, laua äärest minema. Noored on kodust kõige nelja tuule poole pudenenud. Poisid pudenesid juba oktoobris koolist ära. | piltl. *Ka talude ümber – nii paljuke, kui neid üksikult tee äärde oli pudenenud – võis liikumist märgata. V. Saar.