[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

pugal ‹-a 2›

1. ‹adj› (lapiliselt, vöödiliselt) kirju. Pugal vasikas, ruun. Haugi pugalad küljed. Pugal seelik. Pugal taevas 'mitte lauspilves, vaid heledamate laikudega'. *Lõvikutsikad on kaunis pugala karvkattega, mis viitab sellele, et pantrite eellane pidi olema tähniline. M. Kaal.
2. ‹s› pugal veis. *Ja sellel karjamaal sõid lehmad: kirjakud, küüdud, pugalad, jutikud.. J. Peegel.