[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

puhk1 ‹puhu 21› ‹s›

1. kord. a. (ajalist korduvust märkivana:) kord (1. täh.) See on esimene puhk, mil juhtunust räägitakse. Olen juba kolmandat puhku abielus. Tule veel ükski puhk! Ta on kümme puhku merel käinud. Mootorit prooviti mitu(t), mitmendat puhku. Läks nii, nagu mõned puhud ennegi. Naaber põikas vaid paar puhku meile sisse. Olen mitmel puhul pidanud pettuma. Poisid lähevad uut puhku noota sisse laskma. Perenaine talitas hommikust puhku loomi. Nüüd heidan mina oma puhku 'omakorda' magama. *Juba kaht puhku on nende palku alandatud.. M. Nurme. *Brian tundis, et ta ei ole võimeline isegi mõtlema, nüüd, kus esimesed puhud pingutust .. ta surmväsinuks muutsid.. V. Raud (tlk). b. (juhtumi, juhuna) vrd puhul Mis puhkudeks sina raha hoiad? Jätame paadisõidu teiseks, sobivamaks puhuks. Se(lle)ks puhuks peab aega varuma. Külaliste puhuks pandi lina lauale. Haaras öövilu puhuks kampsuni kaasa. Paneb nii tähtsaks puhuks paremad riided selga. Võta mu aadress puhuks, kui vajad abi. Oli mitmel puhul mõtelnud töökohta vahetada. Ta jääb kõigil puhkudel, igal puhul iseendaks. Sellistel, säärastel, neil puhkudel vihastas isa hirmsasti. Vähegi tõsisemal puhul sai poiss peksa. Loeb ajalehti ainult erandlikel puhkudel. Kannab ülikonda pidulikel, pühapäevastel puhkudel. Ei teagi, mida sellisel puhul öelda. Parimalgi puhul kohtume alles ülehomme. *Kasutati [tökatit] mitmeteks puhkudeks, kas või .. hobuserakmete määrimiseks. H. Relve.
2. lühem ajavahemik, hetk, viiv. Haige tõuseb voodist üha lühemateks puhkudeks. Mõtlesin pika puhu asja üle järele. Ootas, vaikis puhu. Poiss ei malda puhkugi paigal olla. *Ehk pooleks tunniks, ei enamaks / tal sõba läks silmale, / kuid vaata, / just samuse puhu sees / tuli vasikas ilmale.. H. Runnel. *Puhu pärast istus ta jälle kaameli seljas ja oli teel ida poole. N. Baturin.
3. raasuke, natuke. Olen puhu aega pikutanud. Rong seisis puhk aega, jäi puhuks ajaks peatuma. Puhk maad on veel minna. Puhu eemal kopsib keegi.
4. ‹lauses korduvana, adverbilaadselt› kord ... kord, vahel. *Puhu lõõrib lõo, / puhu vihma valab. A. Kaal. *Nõndaviisi on ta süda eluaeg, puhu tugevamini, puhu tasemini, värisenud. A. Adson.

puhk2 ‹puhu 21› ‹s›
luulek puhumine, puhang, puhe. *.. esimesi õisi tuule puhk / siis varistas.. G. Suits. *.. kas kunagi veel koduranda / toob tagasi nad aja puhk? J. Sütiste.
▷ Liitsõnad: naeru|puhk, tormi|puhk, tuule|puhk, tõve|puhk, ärevusepuhk.

puhk3 ‹puhu 21› ‹s›
etn karusnahast ääris. Puhkudega kaunistatud kasukas.