[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

puudu ‹adv›

1. näitab, et midagi v. kedagi ei jätku, on vähem kui vaja, ebapiisavalt; ant. üle. Pileti ostmiseks jäi, tuli rahast puudu. Laeval on madruseid puudu. Eestis pole õpetatud meestest puudu. Poes pole jookidest puudu. Õllest tuleb puudu. Kellel on süüa, juua puudu? Meie kodus polnud millestki puudu. Õnnest, teadmistest, otsustusvõimest, kogemustest, julgusest, temperamendist jääb puudu. Tal tuli, ei tule sõnadest puudu. Ohtlikest silmapilkudest polnud retkel puudu. Või tal tegemistest, tööst puudu on! Õhust tuli puudu. Ruumist on puudu. Pakasest sel talvel puudu ei olnud. Isa leidis kapist münte puudu. Lusikaid ei anta kunagi parasjagu, ikka jääb mõni üle või tuleb puudu. Mis jõust puudu tuli, see tehti nõuga tasa. Sel poisil küll nupust, arust puudu pole. Tal on peas paar kruvi puudu 'pole täie aruga'. Memmest ei olnud kuskil puudu 'teda jätkus igale poole'. *Naine, head asja on haruharva üleliia. Ikka jääb puudu. J. Tuulik.
2. näitab, kui palju on midagi millenigi jõudmiseks v. millekski vajalikust vähem. Paar minutit on kahest puudu. Kell on neljast kümme minutit puudu. Õhtuks jäi sihtkohast vaid kilomeeter puudu. Rekordist jääb 2 sentimeetrit, sekund puudu. Küünitasin käega lage, aga natuke jäi puudu. Palju polnud puudu, et oleksin kraavi sõitnud. Oli nii nõrk, et surmast palju puudu polnud. Vaevalt vaks on hauast puudu. Raplal pole linnast midagi puudu.
3. ‹ainult olema-verbi laiendina› näitab, et kedagi v. midagi tarvis olevat ei ole vajalikul kohal v. olemas. Uus sild on peaaegu valmis, ainult käsipuud on puudu. Märkasin kella puudu olevat. Kellel on raamat puudu, saab selle õpetaja käest. Ants avastas, et Peeter on puudu.