[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

puue ‹puude 18› ‹s›
inimese psüühika v. liigutusvõime puudulikkus v. raske viga. Kehalised ja vaimsed puuded. Puuetega inimesed. Raske puudega laps. Tema puuet pole peaaegu märgata. || (üldisemalt:) puudus, puudujääk, viga. Too noormees tunneb hästi oma loomuse puudeid. *Normimine [kirjakeeles] on vastuoluline nagu paljud muudki selle maailma nähtused. Temaga käivad kaasas mitmed puuded.. T. Erelt.
▷ Liitsõnad: arengu|puue, keha|puue, kuulmis|puue, kõne|puue, nägemispuue.