[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

hool ‹-e, -t 34› ‹s›
‹mõningaid käändeid, eriti ainsuse illatiivi kasutatakse ka postpositsioonilaadselt›
1. hoolitsus, hooldamine, kellegi v. millegi vajaduste arvestamine ja rahuldamine; hoid, järelevalve. Mind ümbritseti hoole ja armastusega. Põld vajab harimist ning hoolt. Orvud anti, jäeti, jäid sugulaste hoolde, hoole alla. Ta ei usaldanud oma vara teiste hoolde, hooleks, hoole alla. Võtke mu sõber oma emaliku hoole alla. Lapsed on vanaema hoole all. Ta on juba mitmendat kuud arstide asjatundliku hoole all. Kedagi (midagi) saatuse, jumala, issanda hooleks, hoolde jätma. Külaline oli jäetud enda hooleks 'omapead, üksinda, tähelepanuta; endaga ise toime tulema'. Kannab hoolt 'hoolitseb' oma vanemate, raamatukogu eest. Peab hoolt 'hoolitseb' oma tervise, haige sõbra eest. *Ja ennäe, tema unistus ongi järelpõlve hoolel tõeks tõusnud. H. Saari.
2. mure, et miski edeneks, laabuks, teoks saaks; (asi) ajada, toimetada, (töö) teha jms. Kõigil omad hooled. Sa oled hooleta elanud. Kõik on hooles, et juhtub midagi halba. Tema põhiline hool on meestele töö kätte näidata. Elli ainus hool oli laste järele valvamine. Kündmine ja külvamine jäi nüüd poja hooleks. Ära jäta oma tööd teiste hooleks. Midagi ei tohi juhuse hooleks jätta. Toiduvalmistamine anti, usaldati vanaema hooleks. *Elu hooled langesid kahe õlgadelt ühe peale.. E. Maasik.
3. ‹hrl. komitatiivis› hoolikus, püüdlikkus, usinus; agarus. Õppis, treenis, töötas suure, väsimatu, tüdimatu hoolega. Kuulas, vaatas, jälgis, valvas, silmitses kõike hoolega. Sulgesin enda järel hoolega ukse. Kõik ettevalmistused on tehtud piinliku hoolega. Valmistusin eksamiteks erilise hoolega. Olin nii hoolega ametis, asja juures, et ei märganudki tulijat. Söö kõht hoolega täis! Jäta kõik hoolega meelde! Selline täpne töö nõuab tegijalt suurt hoolt.

kate ‹katte 18› ‹s›

1. millegi pealmine, kattev kiht. Kõva kattega maantee. Uue staadioni jooksuradadel puudus veel kate. Paljud tänavad ja kõnniteed said uue katte. Galvanosteegia abil omandas metall korrosiooni- ja kulumiskindla katte. Tugeva kattega varjend. Nahkse kattega mööbel. Võileibade katteks oli pasteet. Pehme talve tõttu olid jõed ja järved kaua kattest vabad. Taimestik ei moodusta stepis ühtlast katet. || geol laia ala hõlmav paks pindmine kivimite v. setendite lasund. Tektooniline kate. || zool anat loomade (ka inimese) keha välispinda kattev elund. Selgroogsete katted on nahk ja selle tekised.
▷ Liitsõnad: asfalt|kate, betoon|kate, glasuur|kate, gudroon|kate, jää|kate, karv|kate, kitiin|kate, kivi|kate, koorik|kate, kruus|kate, laud|kate, liiv|kate, lumi|kate, moreen|kate, muld|kate, muru|kate, must|kate, nahk|kate, pinna|kate, plüüš|kate, raja|kate, roht|kate, sammal|kate, sarv|kate, soomus|kate, sulg|kate, taim|kate, tee|kate, tehis|kate, tsement|kate, tänava|kate, vill|kate, värv|kate, õiekate.
2. kaitsev v. kattev materjal (näit. riie), ese, esemete kogum vms. Maalidel olid riidest katted ümber. Akende ees ripuvad paksud katted. Autole tõmmatakse presendist kate peale. Paneb kausile, purgile vineeritüki katteks peale. Relvad peideti metsa, katteks oksad ja sammal. Magas vankris, vana kasukas katteks peal. Kartulikuhjadel on katteks õled ja muld. Roosid vajavad talveks katet. Pikapeale hakkasin taipama: mu silmadelt langes otsekui kate. | piltl. Sellelt saladuselt ei õnnestunud katet kergitada. Ülivaba toon on vahel vaid argusele katteks. || kehakate (ka kogumina) v. jalanõu. Heitis ujuma minnes kehalt viimase kui katte. Jahe on, saaks ainult mingi katte ümber! Lapsed tahavad süüa ja kehalegi katet. *.. emal olid siis paljad jalad, mis kevadest saadik kunagi katet polnud näinud .. A. H. Tammsaare. || kattev kumm, võlvjas osa sõidukil. Lapsevankri kate. Kaless on allalastava kattega hobusõiduk.
▷ Liitsõnad: akna|kate, diivani|kate, kaitse|kate, katuse|kate, kile|kate, klaveri|kate, laua|kate, mootori|kate, näo|kate, paber|kate, padja|kate, pimendus|kate, plastikaat|kate, present|kate, puldan|kate, põranda|kate, seina|kate, ukse|kate, vaip|kate, vankri|kate, vari|kate, vilt|kate, voodikate; ihu|kate, jala|kate, keha|kate, pea|kate, säärekate.
3. varjamine; varjav v. kaitsev tegevus, olukord v. nähtus. Nad põgenesid öö, (öö)pimeduse katte all. Rääkis sellest suure saladuse katte all 'suure saladusena'. *.. ootusilme / viib võõras nägu [uksel] otsekohe pilve, / külm ametlikkus hämmelduse katteks. V. Verev. || sõj (tulistamisega) oma üksuste v. üksikvõitlejate taandumise vm. liikumise julgestamine. Taganemise katteks tulistati ägedasti vastase positsioone. Jõgi ületati suurtükitule katte all. || sport kaitse, katmine
▷ Liitsõnad: pilv|kate, pimedus|kate, saladus|kate, suitsu|kate, udukate.
4. ‹hrl. translatiivis› vajaduste, nõudmiste rahuldamine; tasumine, korvamine, hüvitus. Toiduainetest jätkus hädavaevu endi vajaduste katteks. Kogu raha läheb võlgade katteks. Palgast ei jätku kulutuste, väljaminekute katteks.
5. reaalselt olemasolev (rahaline, kaubaline) tagatis. Katteta tšekk. Ettenähtud palgasummal polnud pangas katet. | piltl. *.. vahel aga vehitakse väidetega, millel pole üldse mingit katet ei argumentatsiooni ega faktide näol. M. Hint.

onanism ‹-i 21› ‹s›
sugutungi rahuldamine oma suguelundeid mehaaniliselt ärritades, käsikiimlus, masturbatsioon

rahuldus ‹-e 5› ‹s›
rahuldamine; millegi poolt tekitatud rahuldustunne, rahulolu. Nende palve leidis rahuldust. Ütlen sinu rahulduseks, et ettekanne oli hea. Tegi enda rahulduseks aiatööd. Muusikat kuulates tunnen alati suurt rahuldust. Arutelu ei pakkunud kellelegi vähimatki rahuldust. Uus miljöö andis ainult näilise rahulduse. Luges tõttamata, vaikse rahuldusega. Otsib, leiab tööst sisemist rahuldust. Kiitus valmistab lastele rahuldust. Silmad särasid rahuldusest. Solvatu nõudis rahuldust 'kutsus solvaja kahevõitlusele'. || (orgasmi kohta). Sai sugulise, seksuaalse rahulduse. Naine polnud veel kordagi rahuldust kogenud.

satisfaktsioon ‹-i 21› ‹s›
rahulduse andmine, rahuldamine (auhaavamise puhul). *Kes teda [= tudengit] solvas, pidi andma talle „satisfaktsiooni”, tähendab astuma temaga duellis relvitsi vastamisi.. J. Kross (tlk).

tarbimine ‹-se 5› ‹s›
ka maj aineliste vajaduste rahuldamine, konsumeerimine. Tootmislik, mittetootmislik tarbimine. Isikliku tarbimise fond. Tarbimine ühe inimese kohta. Esemete ja teenuste tarbimine. || (laiemalt ka vaimsete vajaduste rahuldamise kohta). Informatsiooni tarbimine.

ära|elamine
igapäevane toimetulek, igapäevavajaduste rahuldamine; elu. Sissetulek võimaldab viisakat, korralikku, muretut, lahedat äraelamist. Töö tagas normaalse äraelamise. Palk ei kindlustanud äraelamist. Tema teenistus on selline, et äraelamiseks jätkub. Kõik äraelamiseks vajalik saadi ümberkaudsest loodusest. Mindi linna kergemat äraelamist otsima. Talle on tähtis ainuüksi hea äraelamine. || elatis. Töö pakub, annab mitte ainult äraelamist, vaid ka rahuldust.