[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

rahule ‹adv›

1. rahusse, rahulikku, häirimata seisundisse v. olukorda. Ära kiusa, jäta mind rahule! Jäta Inge rahule, tema pole milleski süüdi! Mis sa pärid, jäta rahule! Antsu pinniti kõvasti, kuid jäeti siis rahule. Jäetagu minu hing 'mind' ükskord ometi rahule! Ei suurriigid meid rahule jäta. *.. jätan praegu õmblusmasina rahule ja kirjutan sulle kirja valmis .. A. Hint. *.. lähenes talv, vennaksed jätsid põllud ja niidud kevadeni rahule .. F. Tuglas (tlk).
2. kellegi v. millegi suhtes rahulolevaks, heakskiitvaks. Peremees jäi uue sulasega rahule. Ma jäin tema tööga täiesti rahule. Jäime kontserdiga, kuulduga rahule. Lapsed ei jäänud ema seletusega rahule. Tuleb ehitada nii, et elanikud rahule jääksid. *Annab rukis neli-viis kõrt, jääb põllumees rahule. K. Põldmaa.
3. rahulikuks, mittehäirituks. Püüdis end vägisi rahule sundida. Eks käime seal pealegi ära, siis su süda jääb rahule. *„Palav ...” – „Jää rahule, Arnokene, varsti on hommik, siis on parem.” O. Luts.