[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

rahunema ‹37›

1. oma erutusest, ärevusest, hirmust vms. jagu saama, rahuliku(ma)ks muutuma. Ärevus, pinge, hirm väheneb ja inimene rahuneb. Rahune, pole ju põhjust ärrituda, närveerida. Poiss rahunes aegamööda, varsti. Möödus tükk aega, kuni ta rahunes. Esineja rahunes, ta kõne muutus vabamaks. Treener manitses sportlasi rahunema. Ta väriseb hirmust ega suuda kuidagi rahuneda. Rahusti hakkas mõjuma ja haige rahunes. Ärevus ei lasknud tal rahuneda. Ta on oma esialgsest erutusest juba veidi rahunenud. Vaidlus lõppes ja meeled rahunesid. Sain kirja ja mu süda rahunes veidi. Loom rahunes alles siis, kui puuriuks jälle suleti. Nähes perenaist, rahuneb kuri koer peagi. *Ta on üldse vanemas eas rahunenud, võiks ütelda resigneerunud .. H. Nõu.
2. (olukorra kohta:) rahulikku seisu tagasi pöörduma, stabiilseks, rahulikuks muutuma. Maa rahunes pikapeale pärast ülestõusu mahasurumist. Ootame ära, millal ajad rahunevad. Partii rahunes viigiks (males).
3. (looduse, liikumise kohta:) vaikseks, rahulikuks muutuma, tasanema. Meri, veepind rahunes vähehaaval. Jõgi rahuneb astangust allpool vaiksemavooluliseks. Torm rahunes. Kõvasti taguv pulss rahunes aegamööda. | piltl. *Mõtted jooksid üksteist taga ajades .., vahel veidi rahunedes, ent siis seda suurema hooga tormates .. A. Hint.

maha rahunema
rahulikuks muutuma, täiesti rahunema (hrl. 1. täh.) Lõpuks rahunesid vaidlejad maha. Oli algul üsna äge, kuid rahunes pikkamööda maha. Püüa asja mõistusega võtta ja maha rahuneda.