[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

raiuma ‹42›

1. terava riistaga hrl. tükeldades, osadeks, katki tehes (pidevalt) lööma. Kirvega raiuma. Hagu raiuma. Raius ja lõhkus puud peeneks. Raius puupaku lõhki. Põrandale on riputatud peeneks raiutud kadakaoksi. Siin on hämar, raiu või endale kirvega jalga. Tapetud siga raiuti tükkideks. Hakkas paku peal liha raiuma. Tünnis on rauaga peeneks raiutud kapsad. Raiub künas sigadele kartuleid, peedilehti, rohtu. Raiub peitliga lauda, puud. Raius mõõgaga väikese puu pooleks. Koera saba on lühikeseks raiutud. Raiub kangiga jääd. Ähvardas mind tükkideks raiuda, kui ma vastu hakkan. Rähni nokk raius kiiresti-kiiresti puud. || tugeva löögiga midagi küljest eraldama. Hakkas langetatud puult oksi raiuma. Raius paku peal kukel pea otsast. Vargal raiuti käsi otsast. *Võitled nagu mõne sajapäise mao vastu ja sured enne, kui jõuad raiuda kõik pead .. A. H. Tammsaare. || pidevate löökidega millessegi süvendit v. auku tegema. Raius kangiga, tuuraga jäässe augu, renni. Alpinistidel tuli jäässe, kaljudesse astmed raiuda. Kaljumäesse raiutud käik, tempel. Müüri sisse on auk raiutud. Uks koridori löödi kinni ja raiuti uus uks nurgatuppa. Palgi sisse raiuti kirvega süvend. || piltl. Kes raiuks selle Gordioni sõlme katki? Raius näitemängu harrastades endale tee suurele lavale. Peeter I raius akna Euroopasse.
2. (puude kohta:) langetama, maha võtma. Metsa raiuma. Mehed läksid metsa puid raiuma. Kraavikallastelt raiuti põõsaid ja võsa. Jõuludeks raiutakse metsast kuuski. Raius küttepuudeks ainult leppi. Palgid raiuti kuivama. Mets on hõredaks raiutud. Käis metsas sihte raiumas 'sihtide rajamiseks puid langetamas'. Kus puid raiutakse, seal langevad laastud. *Ta raius end koos .. mestiits Brunoga üha sügavamale džunglisse. J. Selirand (tlk).
3. terava riistaga mingit materjali töötlema, sellest midagi valmistama, seda viimistlema. Kivi, dolomiiti raiuma. Ümmarguseks, siledaks raiutud kivipank. Raiub parajaid kivilahmakaid vundamendi jaoks. Raiutud tellis 'väiksemaks löödud tellis'. Ühest puust raiutud paat, küna. Nagu kirvega, peitliga raiutud 'nurgelised' näojooned. *Raiusin memmele uue põrsasöömamolli. J. Kross. || (raidkunsti kohta:) tahudes (kivist) valmistama, vestma, voolima, välja raiuma. Hauasambaid raiuma. Graniidist, marmorist, puust raiutud skulptuurid. Ühest kivist raiutud monument. Mälestusmärk raiuti Saaremaa dolomiidist. Kunstnik on paljud aiaskulptuurid raiunud graniiti. Ausammas on raiutud meisterliku käega. || kivisse sisse raiuma. Hauakivisse raiutud kiri. Mälestusmärki raiuti bareljeefid. Seinakivisse on raiutud ornament. Kivisse olid raiutud mingid kummalised märgid. || piltl. Kangelane on kuldtähtedega raiunud oma nime ajalukku. Raamatuisse raiutud tarkused. Need näod on mulle igaveseks mällu raiutud. Valemid olgu pähe raiutud. Raiuge see endale pealuusse!
4. (palkidest) ehitama. Kevadel hakati seinu, maja raiuma. Jõudis sügiseks hoone katuse alla raiuda 'seinad üles raiuda, nii et katus peale sai'. Rannas raiutakse uut laeva. *Töömehed raiusid vanale majaraidale uusi kambreid otsa .. A. Uustulnd.
5. külmrelvaga hoope andma, selle löökidega vigastama v. tapma. Raius mõõgaga paremale ja pahemale, mõlemale poole, enese ümber. Taplus oli hirmus: raiuti vastast kui meeletud. Kasakad raiusid ülestõusnuid hulgaliselt surnuks. *Küürakil kilbi varjus raiusid nad mõõkadega, hoides tagasi vastast .. A. Kalmus.
6. tulerauaga tuld lööma, räksima. Raius tule taela külge. Vanamees raius piibu peale tuld. *Siis võttis ta tulevärgid, raius nii et sädemed särtsusid .. F. Tuglas.
7. tulusel ahinguga lüües kalu püüdma. Käis öösel jõel kalu raiumas. Võta ahing ja muudkui raiu. *Kord ma raiusin ühe ööga terve hobusekoorma hauge. E. Õun.
8. ägedalt taguma, lööma, vehkima. Haige rabeleb, raiub käte ja jalgadega. Lind raius tiibadega, püüdis õhku tõusta. Lehm ei lase lüpsta, raiub jalaga ja peaga. Hobune raiub eest ja tagant. Rääkis ärritatult ja raius käega õhku. Süda raiub rinnus. *Hoian silmad lahti, nagu käskis veltveebel, raiun au kord hüvakule, kord vasakule .. O. Luts. || (rütmi, ka sellega kaasneva heli kohta). Sõdurid raiusid rivisammu, valvelsammu. Orkester raius rütmi. Seinakell raiub katkematult sekundeid. Kostis sõjamarsside raiuv muusika. Luges oma värsse pisut raiudes. *Inimkeel on kida. / Ei anna edasi su tundeid pühamaid / külm sõna, raiuv värsirida. A. Sang (tlk). || (ägeda köhimise kohta). Haige poiss raius köhida. Teda vaevas ajuti raiuv köha. || (üha peale suruva mõtte kohta). *„Miks? Miks?” raius mõte. Aga vastust ei olnud. K. Ainver.
9. piltl midagi järsult ütlema. Raius käsutades: „Täitke korraldus!” Võttis valvelseisangu ja raius: „Just nii, härra major!” „Teie pole siin käsutaja!” raiusin. *.. raiutakse talle jällegi sissejuhatuseta: „Noh, mis sõna tood?” A. Jakobson. *Raadiost raiutakse võimukaid sõnu, mis vahelduvad käredate marssidega. A. Beekman. || millegi suhtes kindlalt, otsustavalt oma erisugust v. vastupidist arvamust avaldama. Raiub ühte ja sama, üksisõnu, ühtesoodu: „Ma ei tea midagi.” Ei võta teisi kuulda, vaid raiub aina oma. *Kätsa raius surmkindlalt, et olgu teistega kuidas tahes, aga temale olla see selge kui vesi .. O. Jõgi (tlk).

läbi raiuma

1. katki lõigates või auku tekitades raiuma (hrl. 1. täh.) Raius puujuured läbi. Ankruköis raiuti läbi. Võtab kirve ja raiub mitu pindu korraga läbi. Müürist on auk läbi raiutud.
2. võideldes vastaste hulgast läbi tungima. Mõnel mehel õnnestus vaenlaste summast läbi raiuda. | piltl. Tugev inimene raiub raskustest, takistustest läbi. *Ta oli mõelnud rääkida õpetajaeksamist, mille ta teeb sügisel, ja ka ülikoolist, kuhu ta tahab läbi raiuda maksku mis maksab .. A. H. Tammsaare.

maha raiuma

1. puid, metsa langetama. Raius paar noort kuuske, kuivanud paju maha. Kraavi kaldalt on puud ja põõsad maha raiutud. Mets on maha raiutud.
2. terariistaga raiudes küljest eraldama. Vargal raiuti käsi, põgenikul jalg maha. Raius langenud vastasel pea maha. Vastuhakkajatel laskis kuningas pea maha raiuda 'laskis hukata pea otsast raiumisega'. *Öökülmadega aga tõmbusid laevad jäässe ning .. mehed kasutasid iga vaba hetke, et haamrite ja tuuradega seda maha raiuda. A. Uustulnd.
3. van terariistaga lüües ära tapma, surnuks lööma. Vaenlane raiuti viimse meheni maha. *.. küll sa oleksid siis ka vikati kätte võtnud ja oma vaenlase maha raiunud. J. Kõrv.

nagu ~ kui rauda (vastu) raiuma vt raud

sisse raiuma
millessegi raiuma (hrl. 1. täh.) Metsa on sihid sisse raiutud. Kaljuseina on astmed sisse raiutud. *.. ei saanud aru, kas känd või kala, raiusime hää õnne pääle västraga sisse. A. Kitzberg.

tulist rauda vastu raiuma vt raud

vastu raiuma
piltl mingis asjas ägedalt vastu rääkima, ägedalt vastu vaidlema. Raius igale mu väitele kangesti vastu. Tütar raius emale vastu, et tema tahab tööle minna. Ei julge selles asjas vastu raiuda. Laps raiub vastu, ei taha magama minna. Muudkui raiub aga vastu, et tema ei ole avariis süüdi. „Lähen aga jah,” raius Mihkel vastu. *Oleksin pidanud lõpuni vastu raiuma, oma tahtmise läbi viima. P. Kuusberg.

välja raiuma

1. kusagilt, millegi seest v. hulgast raiuma. Üraskitest rikutud puud raiutakse langi pealt välja. Kuivanud oksad tuleb põõsastest välja raiuda. Aukliku mustri saamiseks raiuti meisliga rauast tükid välja.
2. välja tahuma, välja töötlema. Skulptuuri hakati marmorist välja raiuma. Hiiglaslikust kivirahnust välja raiutud kuju. Puitfiguuri vormid raiutakse välja kumera peitliga. Mehe nägu oli liikumatu, otsekui kivist välja raiutud.

ära raiuma

1. küljest maha raiuma. Luual tuleb varre otsast tükk ära raiuda. Raius puu küljest mitu oksa ära. Kurjategijal raiuti parem käsi ära.
2. van sisse raiudes vigastama. *Otto raius hirmsasti oma jala ära ... meie ei saanud verd pidama, saatke silmapilk tohtri järele. J. Mändmets.

üles raiuma

1. palkhoonet püstitama, üles ehitama. Maja, lauta üles raiuma. Raius endale uue tare, sauna üles. Maja on sarikateni üles raiutud.
2. (hrl. hobuse kohta:) tagumiste jalgadega ülespoole lööma. Hobune hakkas takka üles raiuma. *Algul kepsles [lehm] niisama, siis raius eest ja takka üles .. O. Tooming.