[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

sättima ‹sätin 42›
seadma (sellest mõneti kõnekeelsem)
1. vajalikku korda seadma, korrastama, korraldama, kohendama. Tuba, toas on vaja kõik korda sättida. Hakkas külvimasinat, kombaini töökorda, mootorratast sõidukorda sättima. Käis sepal atra sättimas. Paadid tuleb mereleminekuks valmis sättida. Jalgrattur peatus, et sadulat sättida. Töölaual peab kõik olema paika sätitud. Õde sättis haigel peaalust kõrgemaks. Sätib endal särgikraed, lipsu otseks. Hakkas peegli ees juukseid (soengusse, soenguks) sättima. Sättis mündid kenasti ritta. Sätib vaasis lilli. Fotograaf on säritusaja parajaks sättinud. Dokumendid on valmis sätitud. Tahab oma elu juba ise sättida. Neil oli nõnda sätitud, et kõigil jäi ka vaba aega. Sättis asja nii, et kõik jäi saladusse. *.. ma pean toa koristama, laua katma ja ennast sättima. A. Beekman. *See liigutas teda nii, et ta sättis olud meie kasuks, lastes meid lõplikult võita.. E. Vilde. || oma mõtteid sõnastama. Laps sätib alles esimesi sõnu. || kohaseks tegema, kohandama, sobitama. Võõrsõnu on mugandatud, sätitud rahvale suu- ja sulepärasemaks. Lepingut annab ehk pisut sättida. *Nüüd sättisin küll oma käigu päris matusepäevale, kus kogu suguselts koos. F. Tuglas.
2. kuhugi v. mingisse asendisse panema. Sätib salli kaela, mütsi pähe, prillid ninale. Sätin lilled kohe vaasi. Õie sättis kleidiriide täies ulatuses laiali. Perenaine kiirustas kannu tulele, toitu lauale sättima. Laps sätib pea ema õlale. Lubas meid tuttava juurde öömajale sättida. Sättis end diivanile pikali. Sätib ennast üht- ja teistpidi, aga und ei tule. Säti ennast mugavalt istuma! Sättis oma näo naerule. Paat sätib end suurema laeva kiiluvette. *Maua kobas jalaga, liikus käsikaudu, sammhaaval, sättis jalga jala ette. A. Vanapa. *Nüüd aga sätib [mees] ennast Nugise seltsi. E. Tennov.
3. millekski v. mingiks tegevuseks valmistuma, midagi tegema asuma. Lennuk sätib maanduma. Poisid sättisid küla peale minema. Kui kohv joodud, sättisime lahkuma. On aeg end magama sättida. Hakati kojusõitu sättima. Külaline sätib ennast minekule, minekuvalmis. Aeg oli ennast sättima '(minekuvalmis) riidesse panema' hakata. Jäädi laagrisse ja hakati lõket sättima 'selle süütamiseks ettevalmistusi tegema'. Sättisin sammud 'astusin, sammusin' järgmise sõbra poole. *Eelmine päev, kui Rutt ennast välja sättis, loopis ta asju, kriiskas, vahetas kolm korda riideid.. E. Park. || (ilma kohta:) mingis suunas muutuma hakkama. Tuul vist sätib pöörama. Ilm sättis selgeks. Paistab, nagu sätiks sajule, vihmale. *Kurat seda ilma teab. Paistab, nagu sätiks midagi. R. Vellend.
4. kõnek sätestama. Kriminaalseadus sätib vastutuse kuritegude eest. Need suhted on õigusaktides seni sättimata.

ette sättima
ette seadma. Sättis endale kõige parema lipsu ette. Sättis end mulle teerajal risti ette.

kokku sättima
kokku seadma. Sättis purunenud tuhatoosi kuidagi liimi abil kokku. Võttis aega, enne kui vanamees vastuse kokku sättis.

sisse sättima
sisse seadma (hrl. 1. täh.) Sättis end oma väikeses toas võrdlemisi mugavalt sisse. Noorpaar sätib õhinaga oma elamist sisse.

ära sättima

1. kõnek ära korraldama. Endise peremehega oleks andnud see asi ehk ära sättida.
2. kõnek purju jooma, vinti võtma. Mait oli ennast õhtuks nii ära sättinud, et ei osanud kojugi minna.
3. kõnek last tegema. *.. poiss on mõistnud oma asjad siiamaani asuuris hoida ja pole ühelegi [naisterahvale] väntsu ära sättinud. V. Lattik.
4. släng otsa peale tegema, tapma. Arvatakse, et see pole mingi enesetapp, vaid mõni palgamõrvar sättis ta ära.

üles sättima
üles seadma (hrl. 1. täh.) Eeskambris sätiti kangasteljed üles. Sättis põndakul rebaserauad üles.

ümber sättima
ümber seadma, teistsuguseks seadma. Armastab toas mööblitükke ümber sättida. Meister on seadmeid mitut moodi ümber sättinud. Viiulikunstnik on lemmikpalasid ka oma käe järgi ümber sättinud.