[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

sõitja ‹1› ‹s›

1. sõiduvahendi kasutaja. Alatine, igapäevane sõitja. Terve vagunitäis sõitjaid. Ekskursioonile sõitjaid kogunes kenake hulk. Sõitjatel palutakse siseneda autobussi eesuksest. Trammivagun saab kiiresti sõitjaid täis. Trollibussi sisenedes on jalakäijast saanud sõitja. *Nüüd jõuame siis selle äraarvamata suure tõeni, et sõitva inimese üldmõiste on sõitja. H. Saari.
▷ Liitsõnad: bussi|sõitja, ees|sõitja, juhu|sõitja, kaas(a)|sõitja, lõbu|sõitja, läbi|sõitja, mere|sõitja, mööda|sõitja, risti|sõitja, sisse|sõitja, õhusõitja.
2. sportlikul sõiduvahendil võistleja. Rallil võis jälgida kõrvuti juba kogenud sõitjaid ja algajaid autosportlasi. Tartu–Kääriku suusamaratonil on alati olnud palju sõitjaid.
▷ Liitsõnad: kaas|sõitja, krossi|sõitja, paaris|sõitja, ralli|sõitja, ratta|sõitja, slaalomi|sõitja, takistus|sõitja, treki|sõitja, võidusõitja.