[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

sõjaline ‹-se 5›

1. ‹adj› sõja alale kuuluv, sõjaga seotud, sõjasse puutuv, sõja-. Sõjaline õppus. Sõjalised ettevalmistused, kulutused, väljaminekud. Sõjaliste objektide rajamine. Sõjaline liit, blokk. Riigi sõjaline potentsiaal, võimsus. On omandanud sõjalise hariduse, eriala. Kaitseministri sõjaline nõuandja. Rooma riigi sõjaline üleolek naaberrahvastest. Sõjaline agressioon, interventsioon, kallaletung, konflikt, vastupanu. Mässuliste vastu kasutati sõjalist jõudu. Sõjalisele jõule tuginev režiim. Sõjaline riigipööre, võimuhaaramine. Riik palus liitlastelt sõjalist abi. Ülemjuhataja suured sõjalised kogemused.
2. ‹s› van sõjamees. *.. igast küljest tormasid sõjaliste hulgad [kindlusse] sissepääsejate kallale. J. Järv.