[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

söandama ‹37›
julgema; tihkama. Isegi hull poleks söandanud nii kõrgelt alla hüpata. Nad kartsid teda: ei söandanud lähemale tulla. Kogub tükk aega ukse taga julgust, enne kui söandab sisse astuda. Kuidas sa söandad nii väikese lapse üksi koju jätta? Poiss seisis, silmad maas, söandamata isale vastu rääkida. Tahtis pärida võõralt tema nime, kuid ei söandanud. Lõpuks söandasime küsida, kuidas õnnetus juhtus. *Liili arvas, et see habras naine ta kõrval ei söandaks hobustki piitsata, ta näis abitu, ebamaine ja sealjuures hellitatud. L. Promet.