[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kauss ‹kausi 21› ‹s›
savist, klaasist vm. materjalist ümmargune v. ovaalne sügav(am) nõu hrl. toitude säilitamiseks v. serveerimiseks. Savist, puust, alumiiniumist, plekist, plastmassist kauss. Pudrune, supine, rasvane kauss. Laual oli kauss lihaga, kastmega. Kartulid, liha, supp toodi kausiga lauale. Kausse pesema, loputama. Lapsed sõid igaüks oma kausist. Kassilegi valati väikesesse kaussi piima. Kaussidega kaalud. Kauss ja seep on pingi peal. || kausitäis. Viis kaussi sülti. Ta sööb terve kausi suppi ära.
▷ Liitsõnad: alumiinium|kauss, email|kauss, fajanss|kauss, klaas|kauss, kristall|kauss, plastmass|kauss, plekk-|kauss, portselan|kauss, puu|kauss, savi|kauss, tina|kauss, vaskkauss; booli|kauss, kartuli|kauss, kastme|kauss, küpsise|kauss, leeme|kauss, liha|kauss, piima|kauss, pudru|kauss, salati|kauss, supi|kauss, söögi|kauss, süldi|kauss, toidukauss; dekoratiiv|kauss, kaalu|kauss, kloseti|kauss, kraani|kauss, loputus|kauss, pesu|kauss, silmapesu|kauss, sülje|kauss, vae|kauss, vahukauss.

lõhe1 ‹6› ‹s›

1. (hrl. suurem, sügavam, laiem) pragu. Maapinna lõhed. Laiad lõhed merejääs. Kaljus on lõhe. Algul tekivad krohvisse, lakke, seina mõrad, neist praod ning edasi juba lõhed. Sõrmeotste, rinnanibude lõhed. Pikselöögist tuleb puutüvesse lõhe, mis pikkamööda armistub.
▷ Liitsõnad: huule|lõhe, jää|lõhe, kabja|lõhe, kalju|lõhe, kivi|lõhe, kuiva|lõhe, külma|lõhe, piki|lõhe, pinna|lõhe, ring|lõhe, seina|lõhe, suulae|lõhe, säsi|lõhe, õhulõhe.
2. piltl lahknevus, lahutav erinevus. Lõhe teooria ja praktika vahel. Parteis tekkis ületamatu lõhe. Perekondlik lõhe süvenes. *Sellega algas avalik lõhe kogu meie rahvuslikus elus .. F. Tuglas.

põhi2 ‹põhja 31› ‹s›

1. (õõnsa) eseme, sõiduriista vm. alumine (rõhtne) osa; selle sise- ja välispind. Kannu, kausi, purgi, klaasi, tassi põhi. Kastruli, paja, poti põhi. Panni nõgine, tahmane põhi. Tünni, tõrre, vanni põhjas on auk. Veinivaadil löödi põhi alt. Ämbril on põhi püsti 'ämber on kummuli'. Karbi kaas ja põhi. Paberkoti põhi läks katki. Tasku põhjas oli auk. Korvi põhi sai maasikatest, maasikatega kaetud. Kapi lagi ja põhi. Punutud, nöörist põhjaga tool. Voodil on kõva, pehme, hööveldamata laudadest põhi. Madala põhjaga regi. Paadi põhi riivas veealust kivi. Heitis paadi põhjale, põhja pikali. Tasandas kellu põhjaga mörti. Jalgade põhjad 'jalatallad' tulitasid. Panin kingadele soojad põhjad 'sisetallad' sisse. Taldrikul juba põhi paistab 'taldrik hakkab tühjaks saama'. Jõi, kummutas, võttis, rüüpas pitsi, klaasi põhjani 'tühjaks'. Puder kõrbes põhja 'põhja külge kinni (ja söömiskõlbmatuks)'. Piim hakkab põhja 'kõrbedes põhja külge kinni'. Sulamata suhkur kohvitassi põhja peal, põhjas. Salve põhja peale, põhja on natuke teri jäänud. Silmaalune sinine nagu paja põhi. Püksitagumik on auklik nagu sõela põhi. | piltl. *Teiste kaela / ma enese muret ei vii. / Selle karika ise põhjani joon.. T. Lehtmets. || midagi, mis on põhja v. põhja peale jäänud. Joo pudeli põhi ära! || ‹sisekohakäänetes› kõige alumine, põhjalähedane osa. Raamatud ja pesu laoti põhja, toidumoon peale. Kindad on teiste asjade all põhjas. Raha on teises sahtlis, põhjas. Kott on nii täis, et põhjast ei saa midagi kätte. Räägib, naerab nagu tõrre põhjast 'kõmisevalt, madalalt'. *Täna õhtul peidan käsikirja kohvri kõige sügavamasse põhja. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: paadi|põhi, paja|põhi, pesa|põhi, pudeli|põhi, sõela|põhi, tooli|põhi, vankripõhi; kõrkja|põhi, laud|põhi, polster|põhi, reform|põhi, vedru|põhi, vineer|põhi, õlgpõhi; kohvri|põhi, sahtli|põhi, taskupõhi; jala|põhi, kurgu|põhi, mao|põhi, silmapõhi; õiepõhi.
2. looduslike vms. moodustiste alumine pind v. kõige madalam osa. a. (veekogu vm. veega süvendi kohta). Kivise põhjaga jõgi. Tiigi mudane põhi. Kaevu, basseini põhi. Liivase põhjaga ujumiskoht. Pehme põhjaga madal jõesopp. Vesi on sogane, silm ei seleta põhja. Tundsin põhja jalge all. Jalad ei ulatu oja keskel põhja. Kaotasin põhja jalge alt. Siin oli madal, paat jäi põhja kinni. Hoidis mõla põhjas, et paat paigal püsiks. Liiv, kruus setib põhja. Loigud ja lombid külmusid põhjani. Uputas varanduse järve põhja. Laev läks põhja 'uppus'. Vaenlane tulistas laeva põhja. Parv lasti põhja 'uputati'. Vrakid mere põhjas. Poiss läks, vajus nagu kivi põhja. Keeris kiskus uppuja põhja. Põhjast pinnale kerkivad veemassid. Põhja veekihtide temperatuur. Vaga vesi, sügav põhi. b. (ilma veeta süvendi vm. kohta). Augu, lohu põhi. Sügaval oru põhjas, piki oru põhja lookleb jõgi. Kuristiku, jääraku põhjast kerkib udu. Koopa põhjas on rõske ja pime. Tee laskub mahajäetud kivimurru põhja. Lapsed mängivad kruusaaugu põhjas. Haua, kaeviku, kaeveõõne põhi. Rebasepojad kükitasid uru põhjas.
▷ Liitsõnad: jõe|põhi, kraavi|põhi, mere|põhi, ookeanipõhi; kruusa|põhi, liiva|põhi, muda|põhi, savipõhi; orupõhi.
3. millegi aluseks olev, kandev pind v. kiht; pinnase sügavam osa. Kõva põhjaga tee. Pinnas on alles külmunud, sool veel kohati kõva põhi all. *Ikka novembrikuul, kus Pärnu maantee oli põhjata, vihmast vedel kuni üle rattarummude.. A. Kitzberg. *Ja muistise osalt veel säilinud põhja kaevamisel leiti madalast lohust suur hulk rauaräbu.. O. Raudmets. | piltl. *.. vana põhja peale lõi pool klaasigi meeldivalt sarve. S. Hallik (tlk). *Ja vaja süüagi natuke. Olgugi et sõidan külla, aga alati on parem, kui kodune põhi on all. O. Luts.
▷ Liitsõnad: alus|põhi, kalju|põhi, maa|põhi, paepõhi; pooli|põhi, tordipõhi.
4. ‹hrl. sisekohakäänetes› kõige kaugem (ja varjatum) koht. a. kolgas, pärapõrgu, teadmata koht. Tõmmu mees kusagilt Siberi põhjast. Elab võõraste keskel, jumal teab kus Venemaa põhjas. Mitu peret küüditati mine tea kuhu Venemaa põhja. Seitsmel vennal oli talu kaugel laane põhjas. *Mul tekkis korraga kahtlus, kas ei minda mitte Kõpu metsade põhja. V. Luik. b. (sisemaailma ja sügavalt sisemusest lähtuva kohta). Olen talle hinge, südame põhjast tänulik. Ema sõnad ulatusid lapse südame põhja. Matsin selle tunde sügavale põue põhja. Tema pilk puuris mulle hinge põhja. „Isa!” karjatas poiss südame põhjast. Ohkas sügavalt südame, rinna põhjast. Lugu vapustas, liigutas mind hinge, südame põhjani. Hakkas rinna põhjast köhima. Kraaksub, röögib kurgu põhjast. Tema pilgu põhjas võis aimata võitlust pisaratega. *Teadvuse põhjas hakkab värelema kujutelmi nagu kauget valgust. K. Kangur.
▷ Liitsõnad: põrgu|põhi, pärapõhi; hinge|põhi, südamepõhi.
5. see, millel miski põhineb, rajaneb, tugineb, alus (2. täh.), lähtekoht. Kool andis mulle reaalainetes kindla, tugeva põhja. Tal on inglise keeles hea põhi all. Romaani ajalooline põhi. Konflikt on igasuguse draamateose põhi. Oma avastusega pani ta põhja uuele uurimissuunale. *Rahvatarkus on see kõige muu tarkuse põhi. M. Traat. *.. tema on nagu sari, millest kõik läbi voolab, sest ta elul ega tööl pole armastuse põhja all. V. Saar. | põhjal ‹postpositsioonilaadselt› millegi alusel, järgi; millegi kohaselt. Ütlen seda esimeste muljete, igapäevaste kogemuste, pikemaaegsete tähelepanekute põhjal. Otsus tehti faktide põhjal. Uurimus on kirjutatud väga ulatusliku materjali põhjal. Mille põhjal sa mind süüdistad? Eelnenu põhjal on pikemata selge, et.. Muinasjutu põhjal loodud ooper. Jutustuse, romaani põhjal tehtud film. Vabanes vanglast üldise amnestia põhjal. Sain vara omanikuks pärimisõiguse põhjal. *.. seal on Kaarel kihlveo põhjal kahte muna joomas, millest üks mädaks osutus.. L. Metsar. || põhjus, ajend, põhjendus. Sinu jutul pole mingit põhja (all). Kas selles süüdistuses on ka ikka põhja? *Mis oli siis sündinud või mida sündis, et niisugusele umbusaldusele ja kahtlusele vähegi põhja anda? E. Vilde. || majanduslik alus, majanduslik järg. Kaasavara lõi majapidamisele tugeva põhja. Selle rahaga panime ettevõttele kindla põhja alla. Jõukamail oli vana põhi all. Pani oma varandusele juba noorpõlves põhja alla. Laenu saab ainult see, kellel juba enam-vähem põhi all. *Saaks kusagile rabaveerele saunamehe krundi. Kui lõhuks kahe eest tööd, lööks elule põhja alla. H. Laipaik. || piltl alustalaks olev(ad) isik(ud). Tulid tagasi näitlejad, kes olid teatri põhjaks enne sõda. *„Ma olen see Kärneri küla põhi,” ütleb Juuli Mölder. „Teisi nii vanu inimesi pole enam mitte.” A. Kaal.
▷ Liitsõnad: tõepõhi.
6. taust, tagapõhi, foon. Pildi hele põhi. Tumedale põhjale maalitud kuldsed tähed. Vana sildi luitunud põhjalt eraldusid üksikud sõnad. Tumeda põhja ja lilleliste kirjadega põll. Lipp oli valge ristiga punasel põhjal. Laeva esiosa hallil põhjal seisab mustade tähtedega nimi. *Kaugel kiirgasid mõned Lodijärve lossi valgustatud aknad nagu kassisilmad metsa mustaval põhjal. E. Bornhöhe.
7. mingi eseme ülemine pind v. osa. Nelinurkse, kalevise, valge põhjaga vormimüts. Võttis mütsi peast ja pühkis selle põhjaga otsaesist. Meeste sõrmkübar on ilma põhjata.
▷ Liitsõnad: mütsipõhi.
8. mat geomeetrilise keha pind, mis asetseb risti selle kõrgusega. Püramiidi, koonuse põhi. Prisma, silindri põhjad.
9. ‹illatiivis ja inessiivis› kõnek kasut. seoses millegi lõpuni, viimseni vajutamise v. keeramisega. Juht vajutab gaasi, pedaali, pidurid põhja. Hoidsin gaasipedaali põhjas. *Näe, Ilmar lükkab akna lahti, tõstab raadio aknalauale ja pöörab häälenupu põhja. O. Anton.
10. põhjani läbini, üdini, täiesti, lõpuni. Põhjani aus, halb inimene. Kogu see lugu on põhjani vale. Ma tunnen ja mõistan teda põhjani. Olin sellest põhjani haavunud, rabatud. Etendus tehti põhjani maha. Asja põhjani ära seletama, selgeks rääkima. Põhjani läbi uurima, järele mõtlema. Tahtis oma õnne põhjani maitsta. Otsisin kõik kohad põhjast põhjani 'täielikult, eriti põhjalikult' läbi.
11. ‹sisekohakäänetes› (piltlikes väljendites seoses majandusliku v. kõlbelise allakäiguga). Põllumajandus on praegu päris põhjas. Võlad ajasid, vedasid, kiskusid ettevõtte põhja. Kas oled tõesti nii põhjas, nagu sa välja näed? Ta jõi ennast (täiesti) põhja, läks joomisega põhja. Mees hakkab joomisega põhja jõudma. Poiss läks põhja ja pätistus.

rööbas ‹rööpa 19› ‹s›

1. sõiduki v. veoki rataste sügavam jälg tee- v. maapinnas v. mujal, rattarööbas, roobas. Sügavad, põhjatud rööpad. Vankrirattad on kruusateele rööpad sisse kulutanud. Autost jäid, auto jättis lumme mustrilised rööpad. Käru vajutas mullakamarasse kitsa rööpa. Rattad vajuvad rummuni liivasesse rööpasse. Rööpasse, rööpaid täis sõidetud, aetud õu. Püüab autot vett täis rööbastest välja juhtida, aga rattad libisevad ikka rööbastesse tagasi. Maantee on rööpas 'rööplik'. Rööbaste konarused raputavad autos istujaid. Rööpad lähevad, viivad metsa vahelt läbi naaberkülla. || ‹hrl. sisekohakäänetes› piltl millegi normaalne, tavapärane v. ettenähtud kord v. kulg. Elu hakkas vähehaaval rööpasse, rööbastesse minema. Ta ei suutnud oma perekonnaelu õigesse rööpasse seada. Jutt hüples ühelt teemalt teisele, suutmata rööpasse jääda. Juhib vestluse ettenähtud rööbastesse tagasi. Isa aitas majapidamist rööpas, rööbastes hoida. Tootmine püsis endistes rööbastes. Kriis viis tööstuse rööpast, rööbastest välja. Kõik asjad said peagi jälle rööpasse. Tervis kipub vägisi rööpa(i)st välja. Välismõjud ähvardavad kunsti rööpaist välja paisata.
▷ Liitsõnad: kelgu|rööbas, ratta|rööbas, tee|rööbas, vankrirööbas.
2. tehn vedurit, kraanat vm. liikuvat seadet suunav (hrl. ka kandev) teraslatt. Rööpa kandevõime, pikkus, paindejäikus. Rööpaid panema, paigaldama, vahetama. Kahe rööpa jätkukoht. Raudteel kinnitatakse rööpad liipreile. Tramm, rong liigub rööbastel, rööpail, mööda rööpaid. Kraana seisab rööbastel, rööpail. Kolm vagunit jooksis rööbastelt maha. Rööpaga ripptee. Rööbastega ja rööbasteta liiklusvahendid. || ‹hrl. pl.› piltl rada, tee. Juhtis jutu asjalikele rööbastele. Mõtted liikusid rahulikel rööbastel. Tuli üle minna sõjaaja rööbastelt rahuaja rööbastele. Töö läheb oma rööpaid mööda ja naised võivad seejuures juttu ajada. *Kuulutati välja mobilisatsioon, senine elu jooksis rööbastelt. R. Kaugver.
▷ Liitsõnad: kontra|rööbas, kraana|rööbas, raudtee|rööbas, teras|rööbas, trammirööbas.
3. sport ovaalne metallsüdamiku ja puust kattega varb rööbaspuudel. Esimene, tagumine rööbas. || ‹pl.› kõnek rööbaspuud. Rööbastel esinema, võimlema, võistlema.

rööpa|auk
sügavam lohk rööpas (1. täh.) Vanker jäi rööpaauku kinni.

sopp ‹sopi 21› ‹s›

1. sisse- v. väljaulatuv osa millestki; nurk. a. vee- v. maa-ala. Väina pilliroogu kasvanud sopid. Randumissild on lahe viimases sopis. Jõudsime järve põhjapoolse sopini. Meie talu juures moodustab jõgi laiema sopi. Tunnen selle põllu igat soppi. *Tamme mõis oli veidras sopis, mis ulatus siia Võrumaalt kitsa kaelana. F. Tuglas. b. ruumiosa. Käänakute ja soppidega koridor. Trepikoja soppidest uhkab jahedust. Klaver mahub siia soppi ära küll. *Franzi korter oli tegelikult üks suur tuba, köök moodustas küll omaette avara sopi.. E. Tode.
▷ Liitsõnad: abaja|sopp, aia|sopp, jõe|sopp, järve|sopp, kalda|sopp, lahe|sopp, lõuna|sopp, mere|sopp, metsa|sopp, põhja|sopp, tänava|sopp, umb|sopp, õuesopp.
2. nurk kui varjuline paik; nurgatagune; kolgas. Kohtusime salamisi ühes naaberhoovi sopis. Loom on peidus uru kaugeimas sopis. Poisid jooksid surnuaia kõige mahajäetumasse soppi. Pugesin toa kaugeimasse soppi. Küünlavalgus ei ulatunud toa kõikide soppideni. Ta hääl kandub maja iga sopini. Tean seda linna viimase sopini. Elab kusagil ürgmetsa sopis. Maailmas pole soppi, kus teda ei tuntaks.
3. koti v. muu sedalaadi eseme sügavam osa, nurk. Keeras koti pahupidi ja raputas soppidesse jäänud terad välja. Sügavale tasku soppi surutud käed. *.. avastasime, et ühele suhkrukotile on soppi puuritud auk ja kotinurk ise on tühi. A. Mälk. *.. mõrd nii täis, et ajab või sopid lõhki. A. Hint. || mütsi ülemine nurk. Kõige pikema sopiga tuttmütse kanti Ansekülas. Väike sopita tanu. Rippuva, kurrutatud, püstiseisva sopiga müts.
▷ Liitsõnad: koti|sopp, kõhu|sopp, taskusopp.
4. piltl. Oskab vaadata inimhinge salajasimasse soppi. Puistasin südame viimase sopini tühjaks. Leidsin hinge sopist piisakese kannatlikkust. Hoidis saladust südame sügavaimas sopis. Inimese sisemaailma varjatud sopid.
▷ Liitsõnad: aju|sopp, hinge|sopp, mälu|sopp, sala|sopp, südamesopp.

sügav|künd
põll sügavam künd (hrl. sügavusega 25–50 cm). Sügisene sügavkünd.

süva|analüüs
sügav v. sügavam analüüs. Andmete, olukorra süvaanalüüs osutab, et.. Süvaanalüüsi vajav nähtus, probleem.

süva|struktuur
keel mõnedes grammatikakäsitlustes lause sügavam abstraktne struktuur, mis määrab tema semantilise tõlgenduse; ant. pindstruktuur

vesi|vagu
sügavam ja laiem vagu põllult liigvee ärajuhtimiseks. Sügisel pärast külvi aeti rukkipõldudesse vesivaod.