[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

süntees ‹-i 21› ‹s›

1. (alg)osade ühendamine, nendest terviku koostamine. Sünteesi looma. Teatrikunst on olemuselt kunstide süntees. „Kalevipoeg” kujutab endast rahvaluule ja individuaalse loomingu sünteesi. *Nairobi näib Euroopa ja India sünteesina.. J. Piik (tlk). || loog eseme v. nähtuse tunnuste, omaduste, elementide mõtteline tervikuks ühendamine; ant. analüüs. Iga analüüs lõppegu sünteesiga. Ta on osav analüüsis, kuid sünteesis nõrgem.
▷ Liitsõnad: kõnesüntees.
2. keem keerukamate keemiliste ühendite saamine lihtsamatest ühenditest v. lihtaineist. Keemiline süntees. Orgaaniline, anorgaaniline, biokeemiline süntees. Uute elementide, mineraalide, tehisteemantide süntees. Valkude, süsivesikute süntees. Kudedes toimub pidevalt ensüümide süntees.
▷ Liitsõnad: bio|süntees, foto|süntees, kemosüntees.